lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-13-8359/44

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 21.11.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-8359/44
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.11.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1458
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 162 lg 1, 3, 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 174 lg 1, 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 163 lg 1, 2Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatusTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-13-8359/29Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja30.05.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iko Nõmm, Ande Tänav, Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.11.2014, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-8359

Tsiviilasi

TJ hagi JJ vastu ning JJ vastuhagi TJ vastu kaasomandi lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 30.05.2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

TJ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja TJ (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XXX XX-XX XXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene Mõtte Kostja JJ (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XX XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Liivi Tuus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

Jätta Pärnu Maakohtu 30.05.2014 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud TJ kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1.20.02.2013 esitas TJ (hageja) Pärnu Maakohtule hagi JJ (kostja) vastu, milles palus lõpetada kaasomandi kas kinnistu jätmisega kostjale, pannes talle kohustuse maksta hagejale välja vastavalt turuhinnale tema osa 29 000 eurot või müüa kinnistu kolmandatele isikutele ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kaasomandi lõpetamisel teisel alternatiivsel viisil palus hageja kohustada kostjat temale kuuluva ühisomandi võõrandamise tahteavalduse andmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 15.07.20262-23-11372/67Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20262-25-12070/29Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-20-12865/44Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja esitas 17.03.2013 vastuhagi, milles palus lõpetada poolte ühisomand XXXXXXXXXXX XXXXXXX XX asuvale kinnistule, jagades XXXXXXX XX elamu kaheks korteriomandiks, millest üks asub elamu esimesel korrusel ja teine elamu teisel korrusel ja millest üks jääb hageja ja teine kostja omandisse. Poolte menetluskulud hagi ja vastuhagi läbivaatamisel palus kostja jätta hageja kanda. Maakohtu otsus
3.30.05.2014 otsusega rahuldas Pärnu Maakohus hagi ja vastuhagi kaasomandi lõpetamise taotluse osas. Kohus rahuldas hagi kaasomandi lõpetamise viisi määramise osas ja jättis rahuldamata vastuhagis esitatud taotluse kaasomandi jagamiseks korteriomanditeks. Kohus lõpetas hageja ja kostja kaasomandi kinnisasjale asukohaga XXXXXXX XX XX, XXXXXXXXX, registriosa nr XXXXXXXX. Kohus määras müüa kinnistu asukohaga XXXXXXX XX XX, XXXXXXXXX avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osadele ühisomandis, võrdsetes osades. Kohus märkis, et otsus on täitedokumendiks ja asi müüakse täituri poolt täitemenetluses. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
4.Menetluskulude jaotuse osas viitas kohus TsMS § 162 lg-le 1, mille järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Samuti viitas kohus sama paragrahvi lg-le 2, mille kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
5.Kohus leidis, et hageja kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes ebaõiglane ja ebamõistlik ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
6.30.06.2014 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada Pärnu Maakohtu 30.05.2014 otsuse menetluskulude jaotuse osas ja teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud kostja kanda. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
7.Kohus on TsMS § 162 lg-le 4 tuginedes ja menetluskulude poolte endi kanda jätmisel jätnud selgitamata, miks ta leiab, et menetluskulude väljamõistmine oleks kostja suhtes ebaõiglane ja ebamõistlik. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et kostja poolt oli tegemist õigusvastaste kulude tekitamisega hagejale ning kohus lahendas hagiavalduse hageja poolt juba enne kohtusse pöördumist ja kogu menetluse ajal tehtud kompromissiga sarnases ulatuses. Kostja nimetatud kokkuleppega ei nõustunud ning nõudis hagiavalduse lahendamist tema poolt toodud kujul. Hageja tegi kostjale nii enne kohtusse pöördumist kui ka menetluse ajal korduvaid ettepanekuid kinnistu kaasomandi lõpetamiseks selle võõrandamise teel ning raha jagamisel kaasomanike vahel võrdsetes osades. Kuna seadusandlus ei näe ette kohtu võimalust kaasomandi lõpetamiseks vabatahtlikult kolmandatele isikutele võõrandamise teel, vaid enampakkumisel täitemenetluse käigus, siis ei saanud kohus kaasomandi lõpetamist

kompromissi korras väljapakutud kujul ka lahendada. Samas jäi kaasomandi lõpetamise põhimõte samaks, sest tegemist on kaasomandis oleva kinnisasja võõrandamisega ning saadud summade jagamisega, nii nagu seda pakkus kompromissina hageja. Tuginedes eeltoodule võib väita, et kohus lahendas asja hageja poolt väljapakutud kompromissiga sarnases ulatuses.

8.Hageja märgib, et kohus võib TsMS § 163 lg 2 järgi kaaluda kompromissiettepaneku korral TsMS § 163 lg-s 1 sätestatust erinevat menetluskulude jaotust, kui viimati nimetatud sätte järgi ei oleks menetluskulude jaotus kompromissiettepanekut ja muid asjaolusid arvestades õiglane, arvestades mh asjaolu, et kompromissiettepanekust keeldudes venitas pool põhjendamatult menetlust. Seega võib kohus olukorras, kus pool on teinud menetluses kompromissiettepaneku ning hagi rahuldatakse pakutud kompromissiga sarnases ulatuses, teha TsMS § 163 lg 2 alusel kaalutlusotsustuse ja jätta menetluskulud tervikuna või suuremas ulatuses poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud, kuid seda üksnes juhul, kui kõiki asjaolusid arvestades oleks selline menetluskulude jaotus õiglane. Sellise otsustuse tegemisel peab kohus kaaluma kõiki asjaolusid ning oma otsustust ka põhjendama. Käesoleval juhul ei ole kohus kaalunud ega põhjendanud oma otsust. Veelgi enam, kohus on oma otsuse tegemisel kohaldanud ebaõiget paragrahvi. Kuna kohus rahuldas hagid osaliselt ning hagiavaldus rahuldati kompromissettepanekuga sarnases ulatuses, siis oleks kohus pidanud kohaldama menetluskulude jagamise osas mitte TsMS § 162 lg-t 4 vaid TsMS §163 lg-t 2.
9.Hageja leiab, et asja eripära ning kostja pahatahtlikku käitumist arvestades ei olnud praeguses asjas õige jagada poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel. Kostja tekitas hagejale täiendavaid kulusid, nõustudes aegajalt kompromissettepanekuga ja siis jälle keeldudes ettepanekust, mistõttu toimus käesolevas asjas kolm kohtuistungit. Hageja juhib tähelepanu, et hageja püüdis samas ulatuses asja lahendada juba enne kohtusse pöördumist. Lisaks sellele oli hageja sunnitud koos oma esindajaga kolmele erinevale kohtuistungile Tallinnast Kureessaarde kohale sõitma. Lisaks eeltoodule tegi kostja katse kohtumenetluse peatamiseks, mistõttu oli hageja sunnitud esitama määruskaebuse, mis leidis lahenduse Tallinna Ringkonnakohtus. Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et tegemist oli kostjapoolsete tahtlike õigusvastaste kulude tekitamisega hagejale. Seda enam, et otsuse kättesaamise järgselt on kostja kinnitanud, et nõustub hageja varasemalt tehtud kompromissettepanekuga kinnistu vabatahtlikuks võõrandamiseks maakleri vahendusel.
10.Hageja hinnangul on äärmiselt ebaõiglane ning ebamõistlik jätta menetlusosalise, kes on korduvalt väljapakkunud kompromissi asja lahendamiseks, kulud tema endi kanda, kui teine pool on nimetatud kulud tahtlikult hagejale tekitanud. Vastus apellatsioonkaebusele
11.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
12.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
13.Kuna hageja on maakohtu otsust vaidlustanud üksnes menetluskulude jaotuse osas ning kostja ei ole apellatsioonkaebust esitanud, ei kontrolli ringkonnakohus muus osas maakohtu lahendi paikapidavust. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
14.Kolleegiumi arvates on maakohus menetluskulusid poolte enda kanda jättes jaganud menetluskulud õigesti. Ringkonnakohus juhib täpsustamise huvides tähelepanu sellele, et Riigikohus on samasisulistes vaidlustes menetluskulude poolte endi kanda jätmisel

tuginenud õigusliku alusena TsMS § 163 lg-le 1 (vt RKTK otsus nr 3-2-1-138-08 p-d 12 ja 13 ning nr otsus nr 3-2-1-70-10 p 14). Riigikohus on nimetatud sätte kohaldamist põhjendanud asjaoluga, et kuna kaasomand jagatakse lõppkokkuvõttes mõlema poole huvides, ei ole selliste vaidluste puhul põhjust rääkida otsuse TsMS § 162 lg 1 tähenduses ühe poole kasuks langetamisest. Samale tulemusele viib ka maakohtu poolt aluseks võetud TsMS § 162 lg 3 kohaldamine.

15.Apellandi poolt viidatud TsMS § 163 lg 2 rakendamine ei ole kõnealusel juhul põhjendatud. Käesoleva menetluse käigus on tehtud vastastikku mitmeid ettepanekuid vaidlus kokkuleppega lahendada, kuid kompromissini pooled jõudnud ei ole. Kuigi vastastikku tehtud ettepanekutest on hagi rahuldava lahendi tegemise läbi realiseerunud üks hageja poolt pakutud lahendustest, ei saa väita, et kohtulahend on tehtud üksnes hageja huve ja nõuet silmas pidades. Kohus on otsust tehes arvestanud mõlema kaasomaniku huve ja seetõttu ei oma menetluskulude jaotamisel tähtsust asjaolu, et kostja ettepanek kompromissiks, mille järgi tuleks kinnistu jagada korteriomanditeks, ei osutunud realiseeritavaks ning ettepanek, et kostja peaks saama kinnistu müügi korral vähemalt 50 000 eurot ehk rohkem kui poole kinnistu eeldatavast väärtusest, ei olnud lõppkokkuvõttes põhjendatud. Otsus jätta menetluskulud poolte endi kanda, kui seda tingib kohtumenetluse tulemus ja kohtu õiglustunne, on kohtu diskretsiooniõigus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid diskretsiooni piiride ületamisel. Kõnealusel juhul ei ole maakohus menetluskulusid poolte endi kanda jättes neid piire kolleegiumi hinnangul ületanud.
16.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Kolleegium selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm

/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja