lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-92-14

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 05.11.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-92-14
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
05.11.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1949
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
MKS § 51 lg 1Välisriigi ametniku kaasamine menetlustoimingute juurde ja maksumenetlussePankrS § 167 lg 1TMS § 221 lg 1, 11Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaMKS § 134 lg 1Sundtäitmine rahvusvahelise ametiabi korrasPankrS § 159PankrS § 168TMS § 2 lg 1Täitedokumendid

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
direktiivist 76/308/EMÜ

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (12)

lahend.ee
2-23-9484/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja31.01.20242-22-145048/10Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja17.04.20232-22-135892/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja17.01.20232-21-109748/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja05.07.20212-20-5679/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja08.02.20212-18-5316/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium31.01.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

3-2-1-92-14

Otsuse kuupäev

Tartu, 5. november 2014. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Aleksandr Kozintsevi (Kozintsev) hagi Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 035/2012/3233

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 11. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-18382

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Vabariigi kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

6000 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Hageja Aleksandr Kozintsev, esindaja vandeadvokaat Veli Kraavi

(Maksu-

ja

Tolliameti

kaudu)

Kostja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), esindaja vandeadvokaat Tanel Pürn Asja läbivaatamise kuupäev

6. oktoober 2014. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 11. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-18382. Jätta jõusse Harju Maakohtu 9. oktoobri 2013. a otsus samas tsiviilasjas, arvestades Riigikohtu otsuse põhjendusi.
TsMS § 145Riigilõivu tasumisest vabastamine
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 691Riigikohtu pädevus kassatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 692 lg 1Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise alused
VÕS § 186Võlasuhte lõppemise alused
2-19-1494/18
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
30.09.2019
2-18-5107/60Viru Maakohus Rakvere kohtumaja23.09.2019
2-18-7265/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.10.2018
3-17-1281/20Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium29.08.2018
2-11-30601/43Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium24.03.2017
3-2-1-157-16Riigikohus22.02.2017
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta Aleksandr Kozintsevi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Aleksandr Kozintsev (hageja) esitas 24. aprillil 2013 Harju Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu, kostja) vastu, milles palus tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 035/2012/3233 lubamatuks. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 19. detsembril 2012 kohtutäiturile täitmisavalduse täitemenetluse alustamiseks. Täitedokumendiks on Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 14. jaanuari 2005. a

korraldus nr 13-2-1/1081 maksuvõla tasumiseks (korraldus), mis on tehtud rahvusvahelise ametiabi korras. 28. oktoobril 2009 kuulutati välja hageja pankrot. Kostja esitas korraldusest tuleneva nõude hageja

pankrotimenetluses

ainsa

võlausaldajana.

Sama

nõude

tunnustamise

üle

vaieldi

kohtumenetluses ja see jäi tsiviilasjas nr 2-10-18218 tehtud kohtuotsusega tunnustamata. Kohus jättis nõude tunnustamise hagi rahuldamata, kuna hageja esitas hagiavalduse hilinenult. Tegemist on menetlustähtajaga, mida oleks saanud mõjuval põhjusel ennistada, kuid kostja ei taotlenud tähtaja ennistamist. Kohtuotsus, millega nõue jäi tunnustamata, on jõustunud. Harju Maakohus lõpetas 9. mai 2012. a määrusega hageja pankrotimenetluse pankroti aluse äralangemise tõttu. Eeltoodust tulenevalt on kostja nõue lõppenud. Kuna kostja on nõude kaotanud, siis ei ole alust täitemenetlust korraldada ning tegu on lubamatu kordustäitmisega. Hageja on taotlenud kohtutäiturilt täitemenetluse lõpetamist, kuid kohtutäitur ei ole menetlust lõpetanud.

2.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata. Kostja väitel kaotab võlausaldaja pankrotimenetluses õiguse jaotisele, kui võlausaldaja nõue jääb pankrotimenetluses tunnustamata. Nõude tunnustamata jäämise õiguslikuks tagajärjeks ei ole nõude lõppemine. PankrS § 167 lg 1 kohaselt võib pankrotimenetluses tunnustamata jäänud nõude esitada pärast pankrotimenetluse lõppemist üldises korras. Hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades ei ole alust hagi rahuldada. Vaidlusaluses täiteasjas sundtäidetakse rahvusvahelise ametiabi korras sundtäitmiseks esitatud maksunõuet. Täitedokumendis dokumenteeritud nõuet on kohus kontrollinud, sest hageja esitas
2.mail 2008 halduskohtule korralduse kehtetuks tunnistamise nõude, kuid tema kaebus jäeti rahuldamata ja lahend on jõustunud. Hageja ei tugine asjaolule, et korralduses märgitud nõue ei ole tekkinud, ega sellele, et ta on nõude täitnud või et nõude sundtäitmine oleks aegunud. Hageja tugineb nõude lõppemisele, kuna nõuet ei tunnustatud pankrotimenetluses. Nõude täidetavust ei kõrvalda aga see, et nõuet pankrotimenetluses ei tunnustatud.
3.Harju Maakohus jättis 9. oktoobri 2013. a otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tugineb hageja nõude lõppemisele. Hageja suhtes toimub täitemenetlus, milles on täitedokumendiks Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 14. jaanuari 2005. a korraldus nr 13-2-1/1081. Korralduses märgitu järgi on see tehtud rahvusvahelise ametiabi korras hagejale kui Austria maksukohustuslasele maksuvõla tasumiseks, juhindudes Euroopa Nõukogu direktiivist 76/308/EMÜ ning maksukorralduse seaduse (MKS) §-st 46, § 51 lg-st 1, §st 128, § 129 lg-st 1 ja §-st 134. Hagejal on tolli- ja käibemaksuvõlg, kokku 27 498 eurot 24 senti. Nõude tunnustamise üle vaieldi tsiviilasjas nr 2-10-18218 ja hagi jäi rahuldamata, kuna see esitati kohtule hilinemisega (hagi esitamise viimane päev oli 19. aprill 2010, hagi esitati 20. aprillil 2010). See on õigustlõpetav tähtaeg, millel on tähendus vaid nõude tunnustamise menetluses. Nõude tunnustamise hagi esitamiseks ettenähtud tähtajal ei ole mõju täitedokumendi kohtutäiturile sundtäitmiseks esitamisele.

Tegemist ei ole lubamatu kordustäitmisega. Kohus ei ole hageja pankrotti välja kuulutanud, hageja vastu algatatud pankrotimenetlus lõpetati pankroti aluse äralangemise tõttu. PankrS § 167 lg 1 järgi võivad võlausaldajad pärast pankrotimenetluse lõppemist esitada üldises korras nõuded, mis jäid pankrotimenetluses esitamata, samuti nõuded, mis küll esitati, kuid mis jäid rahuldamata ja millele võlgnik vastu vaidles.

4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Alternatiivselt palus hageja esitada Riigikohtule taotluse PankrS § 167 lg 1 põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks osas, mis võimaldab võlausaldajale esitada võlgniku vastu pärast pankrotimenetluse lõppemist pankrotimenetluses tunnustamata jäänud nõudeid. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 11. aprilli 2014. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi ja tunnistas sundtäitmise lubamatuks. Menetluskulud jättis ringkonnakohus kostja kanda. Samuti jättis ringkonnakohus kostja kanda riigilõivu 350 eurot, mille tasumisest hageja oli menetlusabi korras vabastatud. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt kohaldas maakohus vääralt PankrS § 167 lg-t 1. Viidatud normi kohaldamise eelduseks on võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse lõppemine ning selles ei tehta vahet, millisel alusel pankrotimenetlus on lõppenud. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja pankrot kuulutati välja kostja nõude alusel ja pankrotimenetlus lõpetati PankrS § 159 alusel seetõttu, et kostja kui ainukese võlausaldaja nõue jäi tunnustamata ning pankroti alus langes ära. PankrS § 167 lg-s 1 nimetatud nõue, mis küll esitati, kuid mis jäi rahuldamata, saab olla vaid tunnustatud nõue. Nõude tunnustamise käigus tekib pankrotimenetluses täitedokument (määrus, milles on kirjas tunnustatud nõuded). Täitedokumendi saamiseks peab nii tunnustamata nõuet kui ka nõuet, millele võlgnik vastu vaidleb, tunnustama hagimenetluses. Kohus kas rahuldab nõude tunnustamise hagi või jätab selle rahuldamata. PankrS § 167 lg 1 peab esitatud, kuid rahuldamata jäetud nõuete all silmas nõudeid, mida tunnustati või mille kohta esitatud nõude tunnustamise hagi kohus rahuldas, kuid mis jäid rahuldamata, kuna pankrotivara ei olnud piisavalt. PankrS § 167 lg-s 1 nimetatud nõue ei ole nõue, mille tunnustamiseks esitatud hagi jääb kohtus rahuldamata. Pankrotimenetlus on üks täitemenetluse eriliike. Kohtumenetluses tunnustamata jäänud nõude alusel alustatud täitemenetlus oleks lubamatu kordustäitmine. Seega on hageja suhtes toimuv sundtäitmine TMS § 221 lg 1 järgi lubamatu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Kostja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsuse

või saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas ringkonnakohus vääralt PankrS § 167 lg-t 1 ja leidis ekslikult, et praegusel juhul on tegemist lubamatu kordustäitmisega. Pankrotiseadusest tulenevalt on nõude tunnustamata jätmise tagajärjeks see, et võlausaldaja ei saa oma nõuet realiseerida pankrotimenetluses ja ta ei omanda pankrotimenetlusest pärinevat täitedokumenti. Kuid pankrotiseadus ei näe ette, et tunnustamata jäänud nõue lõpeb. Ringkonnakohtu tõlgendus PankrS § 167 lg 1 kohta paneks võlausaldajad ebavõrdsesse seisu. Ekslik on seisukoht, et tunnustamata jäänud nõude esitamine sundtäitmisele on lubamatu kordustäitmine. PankrS § 167 lg-s 1 peetakse pankrotimenetluses esitamata nõuete all silmas ka tunnustamata jäänud nõudeid. Kostja nõue on kehtiv, seda pole täidetud ning seda ei saa ka täidetuks lugeda ning sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on põhjendamatu. Nõudeid, mida pankrotimenetluses nõude tunnustamise üle peetavas vaidluses sisuliselt läbi ei vaadata, ei saa lugeda lõppenuks. Võlasuhte lõppemise alused sätestab VÕS § 186 ja selles ei ole sätestatud nõude lõppemist selle tunnustamata jäämise tõttu. Nõue ei lõppenud ka kohtuotsusega tunnustamise üle peetavas vaidluses, sest asja ei lahendatud sisuliselt. Kostja nõue ei oleks lõppenud ka juhul, kui see oleks pankrotimenetluses tunnustamist vajanud.

7.Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu. Kolleegium jätab TsMS § 691 p 5 alusel jõusse maakohtu otsuse, st jätab hagi rahuldamata, arvestades ka Riigikohtu otsuse õiguslikke põhjendusi. Kassatsioonkaebus rahuldatakse.
9.Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: • hageja vastu on 19. detsembri 2012. a avalduse alusel alustatud täitemenetlust, milles on täitedokumendiks Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 14. jaanuari 2005. a korraldus; • korraldus on tehtud rahvusvahelise ametiabi korras hagejale kui Austria maksukohustuslasele maksuvõla tasumiseks; • 28. oktoobril 2009 kuulutati välja hageja pankrot; • kostja esitas vaidlusalusest korraldusest tuleneva nõude ainsa võlausaldajana hageja pankrotimenetluses; • sama nõude tunnustamise üle hageja pankrotimenetluses vaieldi tsiviilasjas nr 2-10-18218, kuid hagi jäi rahuldamata, kuna kostja esitas hagi hilinemisega; • 9. mai 2012. a määrusega lõpetas kohus hageja pankrotimenetluse pankroti aluse äralangemise tõttu. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja nõue on lõppenud, kuna see jäi hageja pankrotimenetluses tunnustamata.
10.Hageja on esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, kuna ta leiab, et kostja nõue tema

vastu lõppes, kui see jäi tema pankrotimenetluses tunnustamata, ja seega on praegune täitemenetlus lubamatu kordustäitmine. TMS § 221 lg 1 esimese lause järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg 11 kohaselt saab võlgnik muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.

11.TMS § 2 lg 1 p 12 järgi on täitedokumendiks ka maksuhalduri haldusakt maksukohustuste ja muude rahaliste kohustuste sundtäitmise kohta. MKS § 51 lg 1 järgi võib maksuhaldur taotleda või osutada rahvusvahelist ametiabi. Praeguses asjas on täitedokumendiks kostja korraldus, mis on tehtud rahvusvahelise ametiabi korras, st sellega nõutakse sisse hageja kui Austria maksukohustuslase maksuvõlga. MKS § 134 lg 1 järgi võib maksuhaldur seaduses sätestatud volitusi kasutada rahvusvahelise ametiabi osutamiseks, kui välisriigi pädevad ametivõimud on pöördunud Eesti Vabariigi pädevate ametivõimude poole taotlusega Eestis elava või asuva või Eestis vara omava maksukohustuslase maksukohustuse või sellega seotud kõrvalkohustuste sundtäitmiseks. Sama paragrahvi teise lõike järgi toimub sundtäitmine sel juhul välisriigi esitatud täitedokumendi alusel, millest peavad selguma nõude suurus ja kehtivus. Eeltoodud sätetest tulenevalt on ka maksuhalduri rahvusvahelise ametiabi korras tehtud haldusakt täitedokument TMS § 2 lg 1 p 12 mõttes.
12.Pooled vaidlevad PankrS § 167 lg 1 esimese lause tõlgendamise üle. Viidatud säte reguleerib nõuete esitamist pärast pankrotimenetluse lõppu ja selle kohaselt võivad võlausaldajad nõuded, mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud esitamata, samuti nõuded, mis küll esitati, kuid mis jäid rahuldamata ja millele võlgnik vastu vaidles, esitada võlgniku vastu üldises korras.
13.Kolleegium leiab, et nõude tunnustamata jäämine pankrotimenetluses ei kõrvalda täitedokumendi õigusjõudu. Asjaolu, et nõue jäi pankrotimenetluses tunnustamata, saab tuua kaasa tagajärje vaid pankrotimenetluses. Nimelt kaotab selline võlausaldaja võimaluse saada pankrotimenetlusest iseseisev täitedokument. PankrS § 168 järgi on pankrotimenetluse lõpetamise määrus täitedokumendiks ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet või kui kohus on võlausaldaja nõuet tunnustanud. Sellisel juhul saab võlausaldaja tunnustatud nõuete nimekirja alusel oma nõude täitemenetluses sundtäita samamoodi nagu tavalise täitedokumendi olemasolul. Eelnev ei tähenda, et nõue, mille kohta oli enne pankrotimenetlust olemas täitedokument, lõppeb, kui see jääb pankrotimenetluses tunnustamata, ja et varasem täitedokument kaotab sellest tulenevalt õigusjõu. Seega on õige kassatsioonkaebuse väide, et pankrotiseadusest tulenevalt on nõude tunnustamata jäämise tagajärjeks, et võlausaldaja ei saa oma nõuet realiseerida pankrotimenetluses ja ta ei omanda pankrotimenetlusest pärinevat täitedokumenti.
14.Eelnevast tulenevalt on ekslik ringkonnakohtu järeldus, et hageja suhtes toimuv sundtäitmine on

TMS § 221 lg 1 järgi lubamatu, kuna kostja nõue jäi pankrotimenetluses tunnustamata. Maakohus leidis õigesti, et PankrS § 167 lg 1 ei takista kostjal esitada hageja vastu korraldusest tulenevat nõuet. Seega tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsus.

15.Hageja esitas apellatsioonkaebuses muu hulgas väite, et PankrS § 167 lg 1 on vastuolus põhiseadusega osas, milles see võimaldab võlausaldajal esitada võlgniku vastu pärast pankrotimenetluse lõppemist pankrotimenetluses tunnustamata jäänud nõudeid. Hageja ei ole täpsustanud, millist tema õigust viidatud säte riivab. Kolleegium leiab, et hageja väited ja asjas tuvastatud asjaolud ei tekita kahtlust PankrS § 167 lg 1 põhiseaduspärasuses. Pankrotimenetluse eesmärgiks ei ole lõpetada kõiki võlgniku vastu eksisteerivaid nõudeid.
16.Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi võib kostja nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.
17.TsMS § 145 järgi on kostja kautsjoni tasumisest vabastatud. Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.