lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-9529/14

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 12.09.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-9529/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.09.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1394
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTLS § 29 lg 2Töötasu suurusTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamineTsMS § 229 lg 1Tõendi mõisteTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-14-9529

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hele Ilisson

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. september 2014, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-9529

Tsiviilasi

Gunnar Künnapi hagi Evroest OÜ vastu saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

• Hageja: Gunnar Künnap (ik: 37206152741; elukoht: XXX) • Kostja: Evroest OÜ (reg.kood 11784921; asuk. Hiie 24, Valga linn) • Kostja lepinguline esindaja: adv. Kalju Kutsar (AB Valge&Uiga Valga osakond; asukoht: Vabaduse 26, Valga 68204; e-post: [email protected] ) Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata Gunnar Künnapi hagi Evroest OÜ vastu saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude jaotus Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ( lg 1, 3, 6). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-24-2133/34Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 174

kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

1.Gunnar Künnap (hageja) esitas 02.01.2014 Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse Evroest OÜ (kostja) vastu. Töötaja palus välja mõista saamata jäänud töötasu summas 4117 eurot (töövaidlusasi nr 4-1/11-2014) (tvk toimik, tl 1).
2.Töövaidluskomisjon rahuldas 28.01.2014. a otsusega Gunnar Künnapi avalduse täielikult. Otsusega mõisteti välja vähem arvestatud ja makstud töötasu summas 4000 eurot (bruto).
3.Hageja ei ole töövaidluskomisjoni otsust vaidlustanud. Kostja esitas 28.02.2014. a kohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

4.Hagiavalduse kohaselt töötas hageja Evroest OÜ-s ehitustöölisena (siseviimistlus) alates 01.04.2013. a määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel. Töötasu maksti tükitöö alusel, millest osa on hagejal saamata. Hageja seletuste kohaselt tegi ta maalritöid 3420 ruutmeetril, millest laepinda oli 1006 m2 ja seinapinda 2120 m2. Laepinna tükitöö hindeks oli 2,8 eurot m2 eest ja seinapinna hindeks 2,5 eurot m2 eest. Kokku pidi tööandja maksma hagejale 8117 eurot. Sellest on hageja avansina kätte saanud 4000 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu summas 4117 eurot ning menetluskulud jätta kostja kanda. KOSTJA SEISUKOHT (tl 1-2)
5.Kostja hagiga ei nõustu. Vastusest nähtub, et Gunnar Künnapiga sõlmiti tööleping, mille p 4.1 kohaselt oli töötaja põhipalgaks 325 eurot kuus. Töötasu kanti igakuiselt töötaja pangaarvele ning G. Künnap ei esitanud tööandjale mingeid pretensioone. Lisaks viitab kostja, et hageja ei ole pidanud vajalikuks viidata, millise ajavahemiku eest on tal töötasu saamata jäänud ning millel põhineb temapoolne arvestus. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. KOHTUISTUNG 19.05.2014 (tl 23)
6.Hageja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde. Ta selgitab, et töötas Evroest OÜ-s juba alates 2013 jaanuarist. Varasema perioodi kohta (jaanuar-aprill 2013) töölepingut pole tal võimalik esitada, kuna selle andis ta ära. Hageja avaldab, et asus tööle maalrina ja töötasu maksti tükitöö eest. Hageja tööülesanneteks oli lagede ja seinte viimistlus. Lagede hinnaks oli 2,8 eurot m2 ja seinte hind 2,5 eurot m2. Esimene objekt oli 3500 m2. Selle objekti tegemisel oli tal 2 abilist. Hageja nõuab saamata jäänud töötasu jaanuarist kuni detsembrini 4117 eurot. Tööandja on maksnud avansina 4000 eurot. Kahe kuu eest on tööandja kandnud pangaarvele töötasuna 150 eurot, ülejäänud töötasu maksti mitteametlikult. Hageja palub välja mõista kostjalt saamata jäänud töötasu summas 4117 eurot.
7.Kostja esindaja jääb oma vastuväidete juurde. Kostja esindaja sõnul ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud tööleping alates 1.04.2013. a. Töösuhe kestis kuni 3. juunini 2013. a. Töölepingus on kirjas tingimused, milles pooled kokku leppisid, sh töötasu suuruses summas 325 eurot. Kostja esindaja sõnul ei ole pooled kokku leppinud töö tasustamises tükitöö

alusel. Hageja ei ole tõendanud, et talle oleks makstud tööandja poolt suuremat töötasu kui töölepingus kokku lepiti. Kostja esindaja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

8.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
9.Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 lg 1 kohaselt Töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhul. Nimetatud paragrahvi lõige 2 sätestab töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaja 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest. Lõikes 3 on ette nähtud töötasu nõude esitamise tähtaeg kolm aastat. Hageja on esitanud nõude saamata jäänud töötasu summas 4117 euro väljamõistmiseks kostjalt.
10.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Gunnar Künnapi ja Evroest OÜ vahel on 01. aprillil 2013. a sõlmitud kirjalik tööleping nr 14 (tvk toimik, tl 2-3). Poolte vahel on vaidlus selles, mille alusel hageja tööd tasustati, kas tükipalgasüsteemi või töötatud aja alusel. TLS § 29 lg 2 sätestab, et kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Töölepingu p 4.1 kohaselt on töötaja põhipalk 325 eurot ning tasustamine toimus ajatöö alusel (p 3.1). Hageja on avaldanud, et töö tasustamine toimus tükitöö alusel. Hageja seletuste kohaselt tegi ta maalritöid 3420 ruutmeetril, millest laepinda oli 1006 m2 ja seinapinda 2120 m2. Laepinna hinnaks oli 2,8 eurot/m2 ja seinapinna hinnaks 2,5 eurot/m2. Kokku pidi tööandja maksma hagejale perioodi jaanuar-detsember 2013. a eest 8117 eurot. Sellest on hageja avansina kätte saanud 4000 eurot. Kostja on hageja väidetele vastu vaielnud ja avaldanud, et pooled leppisid töölepingu sõlmimisel kokku töötasus 325 eurot ning on oma väidete kinnitamiseks esitanud kohtule kaks maksekorralduste koopiat aprilli- ja maikuu töötasu väljamaksmise kohta (tl 29) (tegelikult kajastavad esitatud maksekorraldused ainult aprillikuu töötasu väljamaksmist), milledest nähtub, et G. Künnapile on üle kantud töötasu 2013. a aprilli eest (tl 31, 32). Maikuu töötasu väljamaksmise kohta tõend puudub. Samas on G. Künnap kohtuistungil kinnitanud, et kostja on talle kahel korral kandnud pangaarvele väikesed summad. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama hagimenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Lõike 2 kohaselt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Kohus asub seisukohale, et hageja väited kokkulepitud tasumäärade osas on tõendamata, kuna hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid töölepingus kokku lepitud töötasust suurema töötasu väljamaksmise kohta ega tõendeid, mis kinnitaksid, et töötaja ja tööandja vahel oli töölepingus sätestatud töötasust erinev kokkulepe, samuti ei ole hageja esitanud tõendeid tehtud töö ja töötatud aja osas. Riigikohus on 07. aprilli 2009 a otsuses nr 3-2-1-17-09 p-s 15 asunud seisukohale, et mõistlikust töötasu määrast, mida sama tegevusalaga ettevõtted tavapäraselt sama kvalifikatsiooniga töötajale maksavad, tuleks töötasu kindlakstegemisel lähtuda juhul, kui poolte kokkulepet ei saa

tuvastada usaldusväärsete kirjalike tõendite alusel (vt Riigikohtu 11. jaanuari 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-05, p 12). Kohus peab käesoleval juhul usaldusväärseks tõendiks poolte vahel sõlmitud kirjalikku töölepingut, mille kohaselt on pooled kokku leppinud, et töö tasustamine toimub ajatöö alusel, töötasuga 325 eurot. Asjaolu, et töölepingus märgitud töötasu suuruse kokkuleppest erinevat kokkulepet poolte vahel ei olnud, kinnitab ka kostja poolt esitatud maksekorraldus, millest nähtub hagejale töötasu maksmine aprillikuu 2013 a eest summas 276,72 eurot. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks töölepingus sisalduvast kokkuleppest erineva kokkuleppe olemasolu, st töö tasustamist tükitöö alusel. Kuna poolte kokkulepe töötasu suuruse osas on tõendatud poolte vahel sõlmitud kirjaliku töölepinguga (usaldusväärne kirjalik tõend) ja maksekorraldusega, millest nähtub, et kostja on maksnud hagejale 2013. a aprillikuu eest töötasu summas 276,72 eurot ning kohtule ei ole esitatud tõendeid, et pooled oleksid muutnud, sh täiendanud ja/või täpsustanud kirjalikult sõlmitud töölepingut (tükipalgasüsteemi osas), jätab kohus hageja nõude saamata jäänud töötasu summas 4117 euro väljamõistmiseks rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb jätta menetluskulud hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium