Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Tartu Ringkonnakohus Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp 4. september 2014. a Tartu 2-11-57539 Tarmo Piirisild hagi Liisi Piirisild vastu 17 760 euro nõudes 17 760 eurot Tartu Maakohtu 14. juuni 2013. a otsus Tarmo Piirisilla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Apellant (hageja): Tarmo Piirisild (isikukood: XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Siiri Malmberg Vastustaja (kostja): Liisi Piirisild (isikukood:
Piirisilla
apellatsioonkaebus
Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus menetluskulud Tarmo Piirisilla kanda.
kantud
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
tegemine oli tema vaba tahe. Teostatud ehitustööd ei ole vajalikud kulutused AÕS § 72 lg 4 mõttes, vaid toreduslikud, hageja enda huvides ja mugavuse tagamiseks tehtud tööd. VÕS §-de 1028 lg 1 ja 1032 lg 1 alusel pole nõue samuti põhjendatud. Hageja pole kostjale midagi üle andnud ega kandnud kahju kostja osa müügi tõttu. Kostja pole palunud ega nõudnud kinnistu väärtuse suurendamist ega ole nõustunud parendustöödega, mille läbi kinnistu väärtus kasvas. Kostja täisealiseks saamisel olid olulisemad suuremad ehitustööd juba lõpetatud ja ebamõistlik oleks olnud nõuda nende eemaldamist. Kostja oma osa müügisoov oli tingitud teravatest suhetest ja hageja pidevast survest kostjale kinnistu tasuta äraandmiseks. Tõendamist pole leidnud väide, et kostja pidi täisealiseks saamisel oma osa hagejale kinkima. Hageja käitumine on olnud hea usu põhimõtte vastane, hagiavaldus on moraalinormidega vastuolus.
võimalus oma osa üldse kasutada – ta pidi selle kas kinkima hagejale või siis võõrandamise korral maksma saadud raha hagejale.
1) jääb vastustajale vaatamata apellandi selgitustele arusaamatuks, kuidas on apellandi nõue kooskõlas hea usu põhimõtetega ja ühiskonnas väljakujunenud moraalistandarditega. Apellandi nõue on pahatahtlik ja esitatud eesmärgiga tekitada vastustajale kahju; 2) jääb vastustajale arusaamatuks, miks oleks ta pidanud temale pärandatud vara lihtsalt apellandile ära kinkima. Kuni apellant polnud kinnistu ainuomanik, poleks ta pidanud (eelkõige toredusliku sisuga) remonditöid teostama. Ilmselgelt apellant eeldas, et nagu tema vennadki, kingib vastustaja oma osa temale ära. Vastustaja oli võrreldes teiste (endiste) kaasomanikega kõige vähem kindlustatum pool, mistõttu polnud ta nõus lihtsalt oma osa ära kinkima. Apellant keeldus vastustajale vastutasuna kas või ühetoalise korteri ostmisest. Apellant mõjutas pidevalt vastustajat läbi teravate vestluste ja nõuete minna notari juurde kinkimist vormistama. Need vestlused olid väga tihti vastustajale üsnagi traumeerivad, kuna apellandi hoiak vestlustes oli alati väga jõuline. Apellant keedus ka vastustaja osa ostmisest. Apellandi hagi on kättemaks vastustajale; 3) pole vastustaja apellandile kahju tekitanud, vaid apellandi elamistingimused hoopis paranesid; 4) oli ehitustööde teostamine apellandi enda vaba valik. Apellant pidas kinnistut täielikult endale kuuluvaks ja käitus vastavalt sellele arvestamata vastustaja huvidega.
nõude rahuldamise eeldusena tõendada kaasomandis olevale asjale tehtud kulutuste suurust ja nende vajalikkust kinnistu alalhoidmise, valdamise ja kasutamise seisukohalt. 23. mail 2014.a teatas hageja (apellant) ringkonnakohtule, et ei soovi esitada täiendavaid tõendeid. Seega puudub alus AÕS § 75 kohaldamiseks.
Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/
Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.