Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-13-52953 sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja nõue Express Credit AS (hageja) esitas 03.02.2014.a Harju Maakohtule hagi XXX(kostja) vastu võlgnevuse 300 euro, intressi 87,66 euro, võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulude 45 euro ja viivise 274,09 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 22.05.2013.a laenulepingu nr XXX, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 300 eurot. Kuivõrd kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, siis ütles hageja laenulepingu 24.10.2013.a avaldusega üles. Hageja nõudis kostjalt sissenõutavaks muutunud võlgnevuse tasumist, kuid kostja ei ole oma kohustusi vabatahtlikult täitnud, mistõttu on hageja pöördunud kohtu poole. Kostja vastuväited Kostja on käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse kohta esitanud seisukohti 19.02.2012.a (tl 56), 25.02.2014.a (tl 60) ning 12.03.2014.a (tl 65) menetlusdokumentides. Viimases menetlusdokumendis ei ole kostja hagiavaldust õigeks võtnud ning hageja nõuet kostja tunnustanud ei ole. Kostja ei vaidle vastu, et ta on hagejalt põhivõlgnevuse summas laenu saanud. Kostja palub käesolevat tsiviilasja lahendada lähtudes Riigikohtu tsiviilasja nr 3-2-1-186-13 05.03.2014.a lahendit arvesse võttes. Kostja leiab et pooltevaheline laenuleping on vastuolus heade kommetega ja seega tühine. Hageja seisukoht hagi vastusele Hageja on 01.04.2014.a seisukohas osundanud sellele, et kostja on oma 19.02.2012.a ja 25.02.2014.a menetlusdokumentides sõnaselgelt hagiga nõustunud. Hageja järeldab, et kostja on seega hagi õigeks võtnud ning kostja toetumine Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13 on asjakohatu. Hageja märgib, et kostja on jämedalt rikkunud pooltevahelist laenulepingut, jättes täitmata kõik oma kohustused mille tõttu tekkis hagejal õigus nõuda kostjalt laenulepingus ja seaduses sätestatud sanktsioone. Hageja leiab, et tema poolt nõutud viivis on seadusega kooskõlas. Hageja osundab võlaõigusseaduse (VÕS) § 415 lg-le 1, mille alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Arvestades VÕS § 113 lg 1 3 lauses sätestatut ja kehtiva Riigikohtu praktikat asub hageja seisukohale, et tuleb lähtuda lepingutes

2-13-52953 ettenähtud intressimäärast. Hageja leiab, et võla sissenõudmisega seotud kulud on ka igati põhjendatud ja tõendatud ja vastupidised kostja väited on alusetud. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset. Telefonivestluses hagejaga märkis kostja, et ta oleks suuteline igakuiselt maksta 35 eurot kuus. Kuid vaatamata sellele, ei ole kostja siiani sentigi maksnud.

KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED

2-13-52953 kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Antud juhul on kohus kahtleval seisukohal, kas hageja oleks laenulepingu sõlmimisega nõustunud ka siis, kui pooled ei oleks kokku leppinud laenult tasutava intressi ning laenulepingu täitmise tagamiseks ette nähtud viivise- ja inkassokulude hüvitamise kohustuses. Seega hindab kohus kostja vastuväidet heade kommete vastasuse osas tervikuna kogu pooltevahelisele võlasuhtele.

2-13-52953 majanduslik olukord laenuvõtmise hetkel. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendamiskoormis lasub sundolukorra tõendamise osas tühisusele tugineval poolel (vt nt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 17.06.2011.a määrus asjas nr 3-2-1-49-11, p 9). Kostja 19.02.2014.a menetlusdokumendist võib järeldada, et kostja on laenu tasumisega viivitusse sattunud tänu sellele, et kostja sissetulekud vähenesid ootamatult seoses tema raske haigestumisega. Lisaks märgib kostja, et tema sissetuleku moodustab vanaduspension (tl 56). Kohus leiab, et eelnimetatud asjaolud ei ole kostja majandusliku olukorra hindamise osas asjakohased, kuivõrd need on aset leidnud pärast pooltevahelist laenulepingu sõlmimist. Kostja ei ole antud juhul esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis lubaksid arvata, et kostja on hagejaga laenulepingu sõlminud majanduslikus sundolukorras. Seoses kogenematusega on kostja 25.02.2014.a menetlusdokumendis märkinud, et laenulepingu sõlmimine on teoks saanud seoses kostja eksliku laenuvõime määramisega. Kostja leiab, et tema puhul oli see seotud tema vanuse ja terviserikkega. Kohus leiab, et eeltoodud väide kostja terviserikke võimaliku mõju osas on kostja poolt tõendamata ning ainuüksi vanusele tuginemine ei luba kohtu hinnangul järeldada seda, et kostja sõlmis hagejaga laenulepingu kogenematuse tõttu. TsÜS § 86 lg 2 seab tehingu tühisuse tuvastamise eelduseks ka võlausaldaja (hageja) teadmise või teadma pidamise kostja erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest või kogenematusest. Üldjuhul peab tehingu tühisusele tugineja (antud juhul kostja) tõendama teise poole teadmist tema sundolukorrast. Kostja ei ole taolist väidet käesoleva menetluse kestel esitanud ega sellekohaseid tõendeid esitanud. Vahekokkuvõttena asub kohus eeltoodust lähtudes seisukohale, et kostja ei ole antud juhul vähemalt ühte TsÜS § 86 lg-s 2 nimetatud tehingu poole sundseisu iseloomustavat täiendavat asjaolu tõendanud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et krediidilepingu tühisuse kohta käivate erisätete TsÜS § 86 lg-te 2 ja 3 alusel pooltevaheline laenuleping heade kommete vastane ei ole ning tühistamisele ei kuulu.

2-13-52953 1-108-02, p 10). Hageja leiab 01.04.2014.a menetlusdokumendis õigesti, et hageja näol on tegemist äriühinguga, mille eesmärgiks on kasumi teenimine (tl 81). Taolise äriühingu poolt pakutaval laenulepingul, kus võlgniku võimekus lepingut täita kujutab laenuandja jaoks suuremat riski, on kohtu hinnangul põhjendatud tavalisest suurema intressi ning krediidikulukuse määra lepingu tingimuseks seadmine. Lisaks ei ole laenuandja poolt väljastatav laen laenusaaja poolt mingil viisil tagatud. Laenu väljastamine toimub üksnes laenusaaja enda poolt avaldatud teabe alusel, mille tõelevastavust laenuandja eeldab suuresti VÕS § 6 lg-st 1 tulenevast hea usu põhimõttest lähtuvalt. Pooled on 22.05.2013.a sõlmitud laenulepingu nr XXX raames kokku leppinud 300 euro suuruses laenusummas ning sellelt tasutavas intressimääras. Kostja on laenulepingu sõlmimist pidanud otstarbekaks ka sellele kohalduva 168 % suuruse intressimääraga. Kõnesolevas laenulepingus on nähtav ka kostja poolt taotletud laenu tagasimaksmise perioodi eest tasutav intress summaliselt, milleks on 87,66 eurot. Intress on summaliselt ja suurusjärgult nähtav ja arvutatav laenulepingus äratoodud laenu brutosummast 387,66 eurost (tl 32). Kohtu hinnangul ei saa sihipäraselt võetud laenukohustus olla vastuolus ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangutega. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise eesmärgiks ei ole siiski laenusaaja vastutuse täielik välistamine, vaid laenusaaja peab eelkõige ise hindama oma võimekust võetud kohustusi täita. Riigikohus on märkinud, et lepingut ei muuda heade kommete vastaseks selle vähene kasulikkus tarbijale (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 08.05.2001.a lahend asjas nr 3-2-1-72-01). Kohus leiab, et laenusaaja peab vastutustundliku laenamise põhimõtteid järgides muu hulgas hindama ka võetava kohustuse väärtust. Kohus on käesoleva otsuse käigus andnud õigusliku hinnangu laenulepingu nr XXX sõlmimise asjaoludele, võttes arvesse ka Riigikohtu lahendites antud juhiseid. Kohus asub seisukohale, et pooltevaheline laenuleping nr XXX ei ole tühine, kuivõrd lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades ei saa seda heade kommetega vastuolus olevaks pidada.

2-13-52953

2-13-52953 tingitud kostja enda käitumisest kõnealuses võlasuhtes. Võttes arvesse tsiviilasjas kohtu ette toodud asjaolusid ja menetluses esitatud seisukohti, asub kohus seisukohale, et pooltevaheline kokkulepe viivisemäära osas ei kuulu VÕS § 42 lg 1 ja VÕS § 42 lg 3 p 5 ette nähtud alustel tühistamisele. Seega kuulub hageja viivisenõude summa arvutamiseks kohaldamisele viivisemäär 0,47% tähtaegselt tasumata maksetelt iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest. Hagiavalduses toodud viivisenõude arvestuse kohaselt oli laenulepingu ülesütlemisel 24.10.2013.a viivisenõude suuruseks 128,86 eurot. Võttes arvesse pooltevahelist maksegraafikut (tl 33) ning asjaolu, et kostja ei ole hagejale vaidlusaluse võlasuhte kestel ühtegi makset teinud, siis kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele viivis alates 22.06.2013.a kuni 24.10.2013.a summas 128,86 eurot. Ajavahemiku eest 25.10.2013.a kuni hagiavalduse esitamiseni (s.o 03.02.2014.a) kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 145,86 eurot. Kohus on seisukohal, et kuna kostja on olnud viivituses võlgnevuse tasumisega, siis on kostjalt viivise väljamõistmine summas 274,09 eurot põhjendatud.

2-13-52953 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg 1 ja 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.