lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-14-6005/6

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 25.03.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-6005/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.03.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1608
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 69 lg 1, 3Kohtualluvuse mõisteTsMS § 70 lg 1, 2, 4Rahvusvaheline kohtualluvusVÕS § 35 lg 2Tüüptingimuse mõisteVÕS § 42 lg 3Tüüptingimuse tühisusTsMS § 371 lg 1Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimusedTsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtusTsMS § 75 lg 1Kohtualluvuse kontrollimine

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
määrusega (EÜ) nr 44/2001

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-14-6005/29Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja08.05.20152-14-6005/37Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium01.09.20152-14-6005/39Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium06.10.2015

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ Balti Spoon10333719(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes ja Mare Merimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

25.03.2014, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-6005

Tsiviilasi

OÜ Balti Spoon hagi Furniture OOD vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.02.2014 määrus hagi menetlusse võtmata jätmiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Balti Spoon määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja OÜ Balti Spoon (registrikood 10333719, asukoht Kupu küla, Kuusalu vald, 74610 Harjumaa), esindaja vandeadvokaat Risto Rüütel Kostja Furniture OOD (Bulgaaria äriregistrikood 110534893, asukoht Ul. General Kartzov 229V, Troyan, Oblast Lovech, 5600 Bulgaaria)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Harju Maakohtu 10.02.2014 määrus tühistada. Saata tsiviilasi tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Määruse peale kassatsiooni korras edasi kaevata ei saa. Asjaolud ja maakohtu määrus
1.05.02.2014 esitas OÜ Balti Spoon (hageja) Harju Maakohtule hagi Bulgaaria äriühingu Furniture OOD (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja põhjendas hagiavalduses kohtualluvust järgmiselt. Pooltevahelistele tehingutele kehtisid hageja makse- ja tarnetingimused. Kuna eraldi lepingudokumenti ei ole pooled vormistanud, siis kohalduvad makse- ja tarnetingimused on ära toodud hageja poolt väljastatud arvete pöördel ja neile on viidatud arvete esilehtedel. Tingimuste punkti 9.2 kohaselt

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 79 lg 1Isiku kohtualluvus
VÕS § 36 lg 3Sätete kohaldamine
VÕS § 44Majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingud

alluvad kauba müügist tõusetunud vaidlused Eesti kohtutele (st OÜ Balti Spoon asukohajärgsele kohtule, milleks on Harju Maakohus), seejuures kohaldub vaidlusele Eesti õigus (p 9.1). Tegemist on kohtualluvuskokkuleppega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 71 tähenduses.

2.10.02.2014 määrusega keeldus Harju Maakohus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel, sest hagi ei allu Harju Maakohtule.
3.Kohtualluvus tähendab TsMS § 69 lg 1 järgi üldiselt isiku õigust ja kohustust kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätetega määratakse TsMS § 70 lg 1 järgi kindlaks see, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub TsMS § 70 lg 2 järgi Eesti kohtule, kui pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt võib Eesti kohus selle lahendada, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.
4.TsMS § 75 lg 1 alusel leidis kohus, et asi ei allu Harju Maakohtule, kuna kostja asukoht on Bulgaarias.
5.Hageja on Harju Maakohtu kohtualluvuse tuletanud hagiavaldusele lisatud hageja tarne- ja maksetingimuste punktist 9.2, mille kohaselt alluvad kauba müügist tõusetunud vaidlused Eesti kohtutele (st OÜ Balti Spoon asukohajärgsele kohtule, milleks on Harju Maakohus), seejuures kohaldub vaidlusele Eesti õigus (p 9.1).
6.Maakohtu hinnangul on selline tüüptingimus võlaõigusseaduse (VÕS) § 35jj ja § 42 lõike 3 ning § 44 koosmõjust tulenevalt tühine. Kokkulepe kostja asukohajärgse kohtualluvuse välistamiseks raskendab oluliselt isiku võimalusi oma õigusi edukalt kaitsta. Kostja asukohajärgne kohtualluvus on menetlusosalise peamisi menetlusgarantiisid.
7.Tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-109-11, p 12 ja nr 3-2-1-56-08, p 13). Kohus viitas VÕS §-le 35 ning leidis, et VÕS § 35 lg 2 mõtte kohaselt peab kandma lepingutingimuse võimaliku tühisuse riski VÕS §-s 42 sätestatud alustel see lepingupool, kes esitas läbirääkimata tingimuse teisele poolele sellistel asjaoludel, et viimasel polnud võimalik tingimuse üle läbi rääkida ja selle sisu mõjutada. VÕS § 42 lõikest 1 tuleneb, et teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus on tühine. VÕS § 42 lg 3 punkti 10 kohaselt on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega võetakse teiselt lepingupoolelt võimalus kaitsta oma õigusi kohtus või raskendatakse ebamõistlikult selle võimaluse kasutamist.
8.Riigikohus on asunud seisukohale, et VÕS-i tüüptingimuste regulatsioon laieneb ka majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingutele (vt nt lahend 3-2-1-150-06, p 18, 3-2-1-88-04). VÕS § 36 lg 3 kohaselt tuleb VÕS-i tüüptingimuste kohta käivaid sätteid kohaldada ka juhul, kui lepingupooled tegutsevad majandus- või kutsetegevuses ja nende tüüptingimustega lepinguga või selle täitmisega seotud tegevuskohad on Eestis. VÕS § 44 sätestab, et kui sama seaduse § 42 lõikes 3 nimetatud tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes

sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. Seega laieneb VÕS § 42 lg 3 ka majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingutele. Kui VÕS § 42 lg 3 kohaselt tuleb samas sättes nimetatud tüüptingimused lugeda tarbijast lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavaks, siis VÕS § 44 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul samade tüüptingimuste korral vaid eeldada, et need on teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavad.

9.Hageja ei ole VÕS § 35 lõikest 2 tulenevalt tõendanud, et pooled rääkisid vaidlusaluse tingimuse eraldi läbi. Hageja selgitas, et kuna eraldi lepingudokumenti ei ole pooled vormistanud, siis kohalduvad makse- ja tarnetingimused, mis on ära toodud hageja poolt väljastatud arvete pöördel ja neile on viidatud arvete esilehtedel.
10.Kostja puhul on tegemist Bulgaarias asuva äriühinguga. Maakohtu hinnangul on tingimus, mille kohaselt kostja peab osalema kohtumenetluses väljaspool oma asukohariiki, kostjat ebamõislikult kahjustav, kuna see raskendab oluliselt isiku võimalusi oma õigusi edukalt kaitsta, ja seega tühine. Põhimõte, mille kohaselt on kostjal õigus asukohajärgsele kohtumenetlusele, on tunnustatud TsMS § 79 lõikes 1. Määruskaebus
11.21.02.2014 esitatud määruskaebuses palub hageja tühistada maakohtu määruse ja saata asi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus on rikkunud menetlusõigusnorme, so TsMS § 69 lõiget 3, § 70 lõiget 4, § 89 lõikeid 1 ja 2, § 436 lõikeid 1 ja 2 ning § 442 lõiget 8. Samuti on kohus kohaldanud vääralt materiaalõigusnormi, so VÕS § 42 lg 3 punkti 10 koosmõjus VÕS §-ga 44.
12.Kohtualluvuskokkuleppe tühisus ei tähenda seda, et automaatselt kuulub kohaldamisele üldine kohtualluvus. TsMS §-de 83–981 kohaselt on lisaks üldisele kohtualluvusele võimalik esitada hagi ka valikulise kohtualluvuse sätete alusel. Kohtualluvuskokkuleppe puudumise korral pidanuks kohus TsMS § 70 lg 4 alusel kohaldama Euroopa Liidu Nõukogu 22.12.2000 määrust nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi Brüsseli I määrus), täpsemalt selle artikli 5 punkti 1 b (mis iseenesest on samasisuline TsMS §-ga 89). Kaebaja kinnitas, et kohtualluvuskokkuleppe puudumise korral esitanuks ta hagi Eesti kohtusse valikulise kohtualluvuse sätetele tuginedes.
13.Kohus on vääralt leidnud, et olukorras, kus kohtualluvuskokkulepe on tühine, on asja lahendamine Eesti kohtus välistatud tulenevalt kostja asukohast. Antud juhul vaidlesid pooled tarnelepingust tuleneva võlgnevuse üle. Brüsseli I määruse artikli 5 punkti 1 b järgi võib lepingust tuleneva hagi esitada ka vaidlusaluse lepingukohustuse täitmise koha järgi. Vallasasja müügi puhul loetakse lepingu täitmise kohaks kohta, kus vallasasi anti ostjale üle või pidi üle antama. Antud juhul oli selleks kohaks Eesti. Seega allus vaidlus Eesti kohtutele sõltumata kohtualluvuskokkuleppe olemasolust ning see oli hagis esitatud asjaoludest ja tõenditest ilmne.
14.Hageja ei nõustunud maakohtuga ka kohtualluvuskokkuleppe tühiseks lugemise osas. Tegemist on küll tüüptingimusega, ent kohus on tüüptingimuse hindamisel kohaldanud ebaõigesti VÕS § 42 lg 3 punkti 10 ja § 44. Asjaolu, et VÕS § 42 lg 3 p 10 keelab tarbija õiguste kohtus kaitsmise raskendamise, ei tähenda seda, et automaatselt saab seetõttu iga majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud tüüptingimustega

lepingu puhul eeldada kohtualluvuskokkuleppe tühisust. Sellisele eeldusele tuginemine on vale olukorras, kus hagis esitatud tõenditest on ilmne, et tüüptingimusel puudub teise lepingupoole õigustele ja kohustustele sisuline mõju. Jääb arusaamatuks, kuidas saab kostjat kahjustada kohtualluvuskokkulepe, mis sisuliselt sätestab valikulise kohtualluvusega identse kohtualluvuse. Täiendavalt viitas hageja asjaolule, et kostja näol on tegemist sellise ettevõtjaga, kelle tegevusega käib paratamatult kaasas kauplemine teiste riikide ettevõtjatega. Seega ei saa olla kostja jaoks kuidagi erakorraline see, kui ta on sunnitud oma õigusi kaitsma mõnes välisriigi kohtus. Vastupidi, kostja peabki sellise võimalusega kogu aeg arvestama, nagu iga teine ettevõtja, kelle majandustegevus väljub asukohariigi piirest. Menetluse edasine käik

15.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
16.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 10.02.2014 määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
17.Maakohus on ennatlikult keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest, jättes kontrollimata seadusjärgse kohtualluvuse olukorras, kus kohus tuvastas pooltevahelise kohtualluvuse kokkuleppe tühisuse. Hageja on kaebuses õigesti viidanud, et kohtualluvuskokkuleppe tühisus ei tähenda seda, et automaatselt kuulub kohaldamisele üldine kohtualluvus. TsMS § 69 lõike 3 järgi võib hageja esitada hagi ka valikulise kohtualluvuse sätete alusel. TsMS § 70 lg 4 järgi kohaldatakse TsMS-is rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohtualluvuse määramisel rahvusvahelistes tsiviil- ja kaubandusasjades Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nõukogu määrusega (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüsseli I määrus). Kuivõrd tegemist on tsiviil- ja kaubandusalase vaidlusega ning nii hageja kui kostja on Euroopa Liidu liikmesriikides asuvad äriühingud, siis tuleb kohtualluvuse määramisel esmalt kohaldada otsekohalduvat Brüsseli I määrust. Seega tuleb maakohtul lähtuda kohtualluvuse kontrollimisel Brüsseli I määruses sätestatust.
18.Eespool toodu tõttu tuleb saata asi tagasi maakohtule kohtualluvuse kontrollimiseks ja menetlusse võtmise otsustamiseks.
19.Kolleegium selgitab täiendavalt, et Brüssel I määruse 2. jagu sätestab kohtualluvuse määramise reeglid erandjuhtudel. Viidatud määruse artikli 5 lõike 1 punkti a järgi võib isiku, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, kaevata teises liikmesriigis lepingutega seotud asjades selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustutus. Sama artikli lõike 1 punkti b esimese alternatiivi järgi, kui ei ole kokku lepitud teisiti, käsitatakse käesoleva sätte kohaldamisel asjaomase kohustuse täitmise kohana müügi puhul kohta liikmesriigis, kus lepingu kohaselt kaubad üle anti või kus need oleks tulnud üle anda. Hagiavaldusest nähtuvalt põhineb hageja nõue tarnelepingust tuleneval võlgnevusel. Seega on antud tsiviilasja puhul tegemist lepingutega seotud asjaga Brüsseli I määruse artikli 5 lõike 1 punkti a järgi. Punkti b mõistes on tegemist müügilepinguga, seega saab käesoleval juhul esitada hagi müügilepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks selle riigi kohtusse, kus lepingu kohaselt kaubad üle anti või kus

need oleks tulnud üle anda. Hagiavalduse lisadena esitatud e-kirjavahetusest nähtuvalt olid pooled kokku leppinud selles, et kaup antakse kostjale, st tema poolt kaubale järele saadetud vedajale, üle Eestis. Seega oli antud juhul asjaomase kohustuse täitmise kohaks Brüsseli I määruse artikli 5 lõike 1 punkti 4 järgi Eesti, millest tulenevalt saab hageja esitada kostja vastu hagi Eesti Vabariigi kohtusse.

Ülle Jänes

Mare Merimaa

Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja