Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
3-2-1-196-13
Otsuse kuupäev
Tartu, 19. märts 2014. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
LINDSTRÖM OSAÜHINGU hagi Angelika Õispuu vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja 325 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 26. augusti 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-28727
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Angelika Õispuu kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
325 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja LINDSTRÖM OSAÜHING (registrikood 10333553), lepinguline esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen Kostja Angelika Õispuu, esindaja vandeadvokaat Mare Lust
Asja läbivaatamise kuupäev
17. veebruar 2014. a, kirjalik menetlus
alates otsuse jõustumisest kuni summa tasumiseni.
tulenevalt tekkis kostjal õigus öelda tööleping üles kostja tervise tõttu TLS § 91 lg 3 alusel. Hageja soovis kostjaga selle üle läbi rääkida, kuid kostja jäi alates 10. veebruarist 2012 haiguslehele ja ei ilmunud pärast seda enam tööle. Hageja nõustus töölepingu lõpetamisega TLS § 91 lg 3 alusel ega vaidlustanud selles osas ülesütlemisavaldust.
alates 16. märtsist 2012. Kuna töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 91 lg 2 p 3 alusel on tühine, on hagejal õigus nõuda kostjalt TLS § 109 lg 4 alusel mõistlikku hüvitist poole kuu töötasu ulatuses vaatamata sellele, et töölepingu ülesütlemine TLS § 91 lg 3 alusel on kehtiv.
Kuna kostja esitas kohtule avalduse vaadata töövaidlus läbi hagimenetluses, ei saanud hageja hagiavaldust tagasi võtta ega sellest loobuda. Kostja taotlus võib olla käsitatav avaldusest loobumisena. Seetõttu toetas hageja kostja taotlust. Maakohtul ei olnud alust jätta hagi läbi vaatamata. Kui hagi oleks jäetud läbi vaatamata, oleks töövaidluskomisjoni otsus jõustunud. Kostja ei ole esitanud mõjuvat põhjust, miks tal ei olnud võimalik esitada kõik oma seisukohad apellatsioonkaebuses.
kasuks välja kostja ühe kuu keskmise töötasu suurune hüvitis. Ka kostja pöördus avaldusega töövaidluskomisjoni (töövaidlusasi nr 2), paludes tuvastada, et ta on töölepingu TLS § 91 lg 2 p 3 alusel kehtivalt üles öelnud, ning mõista hagejalt välja hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel. Töövaidluskomisjon liitis poolte avaldused üheks töövaidlusasjaks, kuid tegi 21. juunil 2012 kummagi avalduse kohta eraldi otsuse. Töövaidlusasjas nr 1 rahuldas töövaidluskomisjon hageja avalduse osaliselt, tuvastas, et töölepingu ülesütlemine TLS § 91 lg 2 p 1 alusel on tühine, luges töölepingu lõppenuks TLS § 85 alusel kostja algatusel ning mõistis TLS § 109 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 325 eurot. Töövaidlusasjas nr 2 jättis töövaidluskomisjon kostja avalduse rahuldamata, tuvastades, et töölepingu ülesütlemine TLS § 91 lg 2 p 3 ja lg 3 alusel on tühine, ning luges töölepingu lõppenuks TLS § 85 alusel kostja algatusel. Kostja palus hagimenetluses läbi vaadata töövaidlusasja nr 1. Seega ei ole ITVS § 25 lg 1 järgi selles töövaidlusasjas tehtud töövaidluskomisjoni otsus jõustunud. Kolleegiumi arvates tuleb lugeda samas kohtuasjas kohtu menetluses olevaks töövaidlusasi nr 2, sest kahes töövaidlusasjas on sama vaidlus töölepingu ülesütlemise kehtivuse ja töölepingu ülesütlemise aluse üle. Seega on kostja kooskõlas ITVS § 24 lg-ga 3 vaidlustanud ka töövaidlusasjas nr 2 tehtud töövaidluskomisjoni otsuse ning ka töövaidlusasjas nr 2 tehtud töövaidluskomisjoni otsus ei ole ITVS § 25 lg 1 järgi jõustunud. Vastasel juhul võiks tekkida olukord, kus sama töölepingu ülesütlemise kehtivuse ja töölepingu ülesütlemise aluse kohta jõustub mitu erineva sisuga töövaidlusorgani otsust. Praegusel juhul on töövaidluskomisjon lugenud mõlemas töövaidlusasjas töölepingu lõppenuks TLS § 85 järgi, kuid maakohus on töövaidlusasja nr 1 kohta tehtud otsuse põhjendustes leidnud, et tööleping lõppes kostja ülesütlemisega TLS § 91 lg 3 alusel (vt käesoleva otsuse p 15). See maakohtu otsuse põhjendus kehtib kolleegiumi arvates ka töövaidlusasja nr 2 kohta.
üles öelnud, ei ole kohtutel vaja tuvastada faktilisi asjaolusid. Sellises olukorras saab kolleegium menetlusökonoomia põhimõtet (TsMS § 2) arvestades puuduse ise kõrvaldada, märkides kohtuotsuse resolutsiooni töölepingu ülesütlemise aluse ja aja.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.