lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-113142/11

Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 09.11.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-113142/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.11.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3247
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisKKütS § 14 lg 1Võrguettevõtja kohustusedTsÜS § 158 lg 1Aegumise katkemine nõude tunnustamisegaVÕS § 1023 lg 1, 2Kulutuste hüvitamine ja tasu maksmineKKütS § 8 lg 2Soojuse müük ja hinnakujundusTsMS § 138 lg 1Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts Kiviõli Soojus10245027(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. november 2021, Jõhvi kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-113142

Tsiviilasi

AS Kiviõli Soojus hagi D. B. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

2489,35 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AS Kiviõli Soojus, registrikood: 10245027, asukoht: Aasa tn 19, Kiviõli linn, Lüganuse vald, 43125 Ida-Viru maakond Hageja lepinguline esindaja: M. T., e-posti aadress: [email protected] Kostja: D. B., isikukood: xxx, elukoht: xxx Kirjalikus menetluses

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1.Jätta kostja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamata.
2.Hagi rahuldada.
3.Välja mõista D. B.ilt AS Kiviõli Soojus kasuks põhivõlgnevus 2055,64 eurot (periood 30.11.2017 kuni 30.04.2021) ja sissenõutavaks muutunud viivis 269,49 eurot perioodi 26.12.2017 kuni 01.07.2021 eest.
4.Välja Mõista D. B.ilt AS Kiviõli Soojus kasuks edasiulatuv viivis alates hagiavalduse esitamisest põhinõudelt 2055,64 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alused
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alused
TsMS § 5Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
TsÜS § 142 lg 1Aegumise mõiste
TsÜS § 149Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg
TsÜS § 154Korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumine
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 1018 lg 1Käsundita asjaajamise mõiste
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 88 lg 6Täitmine erinevate kohustuste katteks
5.Jätta AS Kiviõli Soojus menetluskulud D. B.i kanda.
6.Välja mõista D. B.ilt AS Kiviõli Soojus kasuks menetluskulud 670 eurot.
7.Välja mõista D. B.ilt AS Kiviõli Soojus kasuks viivis menetluskuludelt (670 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, hageja nõue ja seisukohad
1.Hagiavalduse asjaolude kohaselt on kostja omandis korteriomand asukohaga xxx. Hageja on võrguettevõtjana elamut asukohaga xxx, s.h kostja omandisse kuuluvat korteriomandit kütnud ja esitanud kostjale arveid. Korteriomanikud on kohustatud kütteteenuse (soojusenergia) kasutamise eest tasuma vastavalt hageja poolt esitatud arvetele. Hageja esitas kostjale ajavahemikul 31.01.2008– 30.04.2021 tasumiseks arveid kokku summas 6 565,23 eurot. Hageja kinnitas, et nimetatud perioodil on kostja hagejale tasunud kokku 4 509,68 eurot. Kuivõrd teostatud maksed on erinevates summades ja ei vasta konkreetse kuu eest esitatud nõude suurusele (välja arvatud 31.03.2020 arve nr 6190 summas 78,26 eurot), on hageja arvestanud makseid varasema võlgnevuse kustutamiseks tehtud maksetena ning eeltoodust tulenevalt on kostja poolt tasumata arved perioodil 30.11.2017 kuni 30.04.2021 kokku summas 2055,64 eurot (30.11.2017 arve nr 24523 võlajääk 48,74 eurot). Seega on hagiavalduse esitamise seisuga kostja põhivõlgnevus hageja ees kokku 2 055,64 eurot (esitatud arved kokku 6 565,23 eurot – tasumised 4509,68 eurot). Hageja nõuab viivist VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras (0,0219% päevas) kuni TsMS § 367 alusel võlgnevuse tasumiseni. Hageja viivise arvestuse tabel on toodud hagiavalduse punktis 3.1, viivise periood 26.12.2017 kuni 01.07.2021, sissenõutavaks muutunud viivis on 269,49 eurot. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 2055,64 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 269,49 eurot ja TsMS § 367 alusel edasiulatuva viivise alates hagiavalduse esitamisest VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude (2055,64 euro) täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 2.10.09.2021 vastuses märkis hageja, et tugineb asjas VÕS käsundita asjaajamise sätetele (VÕS § 1018 lg 1 p 2 ja § 1023 lg 2), kuivõrd enne 06.06.2021 puudus poolte vahel teenuse osutamise leping (tegemist oli lepinguvälise võlasuhtega). Käsundita asjaajamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 149 kohaselt 10. aastat nõude sissenõutavaks muutumisest (RK lahend nr 3-2-1-57-13 p 13) ja asjas ei kohaldu TsÜS § 154 (RK lahend nr 3-2-1-44-11 p 35). Hageja leidis, et enne 2017 olevad nõuded ei ole aegunud, kuna kostja on alates 2008. aastast osaliselt tasunud, millest järelduvalt on tegemist nõude tunnustamisega. TsÜS § 158 lg-te 1 ja 2 kohaselt tähendab nõude aegumise katkemine sisuliselt aegumistähtaja uut algust tervikuna ning seni kulgenud aegumist ei arvestata. Seega on nõude 10-aastane aegumistähtaeg korduvalt katkenud ja alanud uuesti ning nõue ei ole käesolevaks ajaks aegunud. Kokkuvõtvalt leidis hageja, et hagis esitatud nõue ei ole aegunud ning hageja palus kostja

taotluse rahuldamata jätmist, mis puudutab aegumise kohaldamist. Hageja ei pidanud menetluskulude poolte enda kanda jätmist põhjendatuks, kuna kostja ei täitnud kohustust õigel ajal ning kostja on põhjustanud hagi esitamise, mistõttu pidi hageja kandma menetluskulusid. Ka ei reageerinud kostja kohtuvälisele kompromissettepanekule. Eeltoodud põhjendustel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 3.19.10.2021 vastuses asus hageja seisukohale, et kui kohus asub seisukohale, et antud juhul ei ole tegemist käsundita asjaajamisest tuleneva nõudega, vaid lepingust/tehingust tuleneva nõudega, millele kohaldatakse kolme aastast aegumistähtaega, siis arvesse võttes kostja osalist tasumist, ei ole 3 aastast aegumistähtaega arvesse võttes hageja nõuded aegunud. Hageja märkis, et uue raamatupidamise programmi kasutusele võtmisega seoses, pole kahjuks kõiki arveid ajavahemikul 2008-2013 säilinud ja seega on ka arvelduste seis nimetatud ajavahemikul koondina (osa arveid, mis tasutud, programm ei näita). Dokumendis arvelduste seis 2008-2013 nähtub, et mõne teostatud maksega on kaetud jooksvaid arveid ning seetõttu need arved dokumendis ei kajastu, samuti ei kajastu täies ulatuses laekumised. Nt arvelduste seisul nähtub laekumine 08.07.2008 summas 0,23 senti, tegelikkuses on laekunud 75 krooni ehk 4,79 eurot (lisatud kohtu toimikusse) ning millega on kaetud arve nr 21377 ning enam tasutud summa on 0,23 senti. Kuivõrd arvelduste seisu 31.01.2008 - 31.10.2013 ja 01.11.2013 – 31.12.2014 vahel esines ebakõla, siis hagejal õnnestus taastada november 2013 arve arvestuslikul teel ja seega summad mõnevõrra muutuvad hagiavalduses märgitust. Antud tabelist nähtub november 2013 arve summas 57,52 eurot, millist kohtule esitatud arvelduste seisus ei kajastu, kuivõrd selle luges programm tasutuks (vt arvelduste seis exceli tabelina). Nõudesummat aga antud arvestuslik parandus ei muuda ja seega on kostjal endiselt tasumata võlajääk 2055,64 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostjale tasumiseks arveid ajavahemikul 31.01.2008 – 30.04.2021 arveid on kokku summas 6565,23 eurot. Vastavalt hageja poolt koostatud parandusele on hageja esitanud kostjale tasumiseks esitanud arveid ajavahemikul 31.01.2008 – 30.04.2021 kokku summas 6622,75 eurot (koond arvelduste seisu kohaselt 2008 aasta - 285,67 eurot, 2009 aasta - 388,09 eurot; 2010 - 423,86 eurot; 2011 aasta - 339,74 eurot, 2012 - aasta 571,44 eurot, 2013 – 584,40 eurot ja 2014 - 486,56 eurot, 2015 - 484,87 eurot, 2016 a- 508,29 eurot; 2017 - 533,95 eurot; 2018 - 476,98 eurot; 2019 - 532,59 eurot; 2020 - 553,69 eurot ning jaanuar 2021 – aprill 2021 452,62 eurot) – vt hagiavalduse lisa 3 – arvelduste seis 2008-2013 (koond) ja 2014 -2021. Hageja esitas kõik arved, millised olid kättesaadavad hageja programmist (vt arved jaan 2008 – aprill 2009; arved okt 2009-dets 2010; arved jaan 2011 – juuni 2011; arved 2012 – 2016). Hagiavalduse esitamise seisuga on arvelduste seisu kohaselt (peale täpsustamist) tasutud 4567,11 eurot (vt hagiavalduse lisa 3 – arvelduste seisud): 2008 - 2011 - 20,19 eurot (koondväljavõtte kohaselt); 2012 – 208,89 eurot (koondväljavõtte kohaselt); 2013 – 575 eurot (koodväljavõtte kohaselt); 2014 - 608 eurot; 2015 – 545 eurot; 2016 – 506 eurot; 2017 – 533 eurot; 2018 – 523 eurot; 2019 – 499,77 eurot, 2020 – 366,26 eurot, 2021 – 182 eurot. VÕS § 88 lg 6 mõistes ja arvestades seda, et kostja on arvete tasumisel märkinud selgituseks: Viru 5-6 Kiviõli/Soojus (ei ole märkinud millist arvet tasutakse), siis arvestas hageja makseid varasema võlgnevuse katmiseks. Eeltoodust tulenevalt luges hageja kostja poolt tasutuks 2008 aasta arved summas 285,67 eurot, 2009 aasta arved summas 388,09 eurot; 2010 aasta arved summas 423,86 eurot; 2011 aasta arved summas 339,74 eurot, 2012 aasta arved summas 571,44 eurot, 2013 a arved summas 584,40 eurot, 2014 a arved summas 486,56 eurot, 2015 a arved summas 484,87 eurot, 2016 a arved summas 508,29 eurot; arved perioodil 31.01.2017 – 31.10.2017 summas 410,60 eurot, osaliselt 30.11.2017 a arve nr 24523 summas 5,33 eurot ning 31.03.2020 arve nr 6190 summas 78,26 eurot, kokku 4567,11 eurot. Kostja ei tõendanud, et tal oleks kohustus hageja ees täidetud või puuduks üldse kohustus soojusenergia eest tasuda.

Kostja vastuväited

4.Kostja osundas, et hageja ja kostja vahel puudus teenuse osutamise leping ja leping teenuse tarbimiseks sõlmiti alles 06.06.2021. Kostja palus kohaldada aegumist nõuete (sh nõude 1610,79 euro osas) osas, mis on tekkinud enne 2017. Kostja märkis, et on hagejale tasunud igakuiselt arveid jooksvalt. Pärast 2017 on kostjal hageja ees tekkinud võlgnevus 444,85 eurot, kuna kostja oli töötu ja tal puudusid rahalised vahendid arvete tasumiseks. Kostjal olid terviseprobleemid ja ta oli pikka aega töötu ja osalise töövõimega ning seetõttu polnud tal võimalik teha ükskõik millist tööd (nt füüsilist tööd). Praegusel hetkel kostja töötab ja tal on kehtiv teenuse osutamise leping ning ta tasub hagejale igakuiselt teenusearveid. Kostja palus jätta hagi 2490,20 euro ulatuses rahuldamata ning tunnistada enne 2017. aastat tekkinud nõuded aegunuks (TsÜS § 142 lg 1). Aegumata nõude 444,85 euro osas, mis on tekkinud pärast 2017 oli kostja nõus kompromissiks ja nõude tasuma. Poolte menetluskulud palus kostja jätta poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus, tutvunud poolte poolt kirjalikult ja suuliselt esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et AS Kiviõli Soojus hagi kuulub rahuldamisele.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
7.Kostja on 30.07.2021 taotluses hagi läbi vaatamata jätmiseks tuginenud järgnevatele põhjendustele: teenuse osutamise leping poolte vahel puudus, hageja nõue 1610,79 eurot on tekkinud enne 2017. aastat ja vastav nõue on aegunud. Nimetatust tulenevalt palus kostja menetluse lõpetamist (dtl 217218). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et: 1) hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; p 2) hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 423 lg 2 p-d 1 ja 2 annavad kohtule õiguse, mitte ei pane kohustust jätta hagi läbi vaatamata (Riigikohtu 19.03.2014 lahend nr 3-2-1-196-13 p 13). Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine ühtegi TsMS §-s 423 sätestatud alust hagi läbi vaatamata jätmiseks. Arvestades asjas esitatud asjaolusid, vastuväiteid, tõendeid on kohus seisukohal, et hagi on esitatud õigustatult. Kohus jätab kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata. Kostja taotluses toodud vastuväidete asjakohasuse osas võtab kohus seisukoha käesolevas lahendis.
8.Asjas ei ole vaidlust selles, et kostja on alates 02.07.2001 kinnisasja registriosa nr xxx, asukohaga xxx korteri omanik (dtl 190). Hageja on taganud eelmärgitud tarbimiskohas ehk korteris soojusenergia

varustatuse ja kostja on soojusenergiat tarbinud. Pooled kinnitavad, et nende vahel ei ole enne 05.06.2021 soojusenergia müügilepingut sõlmitud (dtl 218 ja dtl 228). Riigikohus on 24. aprill 2013 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-33-13 p-s 13 leidnud, et kui korteriomanikud tarbivad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuseid lepinguta, siis on tegemist käsundita asjaajamisega, mis vastab korteriomanike kui soodustatud isikute huvile ja tegelikule tahtele Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 lg 1 p 2 järgi. VÕS § 1023 lg 1 järgi võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikuks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Käsundita asjaajaja ei või soodustatult tasu nõuda, kui käsundita asjaajajal on kolmanda isikuga sõlmitud lepingust tulenevalt õigus nõuda tasu kolmandalt isikult. Õigustatud käsundita asjaajamise korral tuleb VÕS § 1023 lg 1 alusel hüvitada asjaajamisel tehtud kulutused, s.o need kulutused, mida soodustatu säästis seetõttu, et käsundita asjaajaja kandis need tema eest, välja arvatud juhul, kui asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Riigikohus leidis, et sama põhimõte laieneb lisaks ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenuste lepinguta tarbimisele ka teiste korteriomandi kasutamiseks vajalike teenuste (nt küte) lepinguta tarbimisele. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et tema nõude saab kvalifitseerida VÕS § 1023 lg 2 alusel kui käsundita asjaajaja tasunõudena, mis puudutab hagis toodud võlaperioodi 30.11.2017 kuni 30.04.2021. Hageja nõuab kostjalt võlgnevust tarbitud soojusenergia eest. KKütS § 8 lg 2 kohaselt on võrguettevõtja kohustatud oma võrgupiirkonnas müüma kõigile võrguühendust omavatele tarbijatele soojust vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele ja tagama võrguühendust omavate tarbijate varustamise soojusega (KKütS § 14 lg 1). Kohtu hinnangul on kostja, kui soodustatud isik soojust tarbinud, selle heaks kiitnud ja see vastab kostja kui soodustatud isiku huvile ja tegelikule tahtele. Kostja pole väitnud, et ta teenust ei kasutanud või palus võlaperioodi ajal teenuse osutamise lõpetada. Kohus leiab, et korteriomanike soojusenergiaga varustamine on elutähtis teenus (avalikes huvides oluline) ja hageja on üldhuviteenuse osutaja. Eeltoodu alusel leiab kohus, et VÕS §-s 1018 sätestatud eeldused käsundita asjaajamise regulatsiooni kohaldamiseks on täidetud. Seega kostja väide, et poolte vahel ei ole lepingut sõlmitud (enne 05.06.2021), ei vabasta kostjat tarbitud teenuse eest tekkinud rahaliste kohustuste täitmisest. Kostja on tarbinud soojusenergia teenust, millega saab lugeda, et kostja, kui soodustatu on kiitnud hageja asjaajamise heaks.

9.Kostja esitas aegumise vastuväite, mille kohaselt palus kostja kohaldada TsÜS § 142 lg 1 alusel aegumist enne 2017. a tekkinud nõuetele. Kostja kinnitas, et on hagejale tasunud igakuised arveid jooksvalt. Pärast 2017 on kostjal hageja ees tekkinud võlgnevus 444,85 eurot, kuna kostja oli töötu, osalise töövõimega ning tal puudusid rahalised vahendid arvete tasumiseks. Hetkel kostja töötab ja tasub hagejale igakuiselt teenusearveid (dtl 217-218 ja dtl 243). Hageja leidis seevastu, et enne 2017.a tekkinud nõuded ei ole TsÜS § 149 tulenevalt aegunud ja kuna kostja on alates 2008 nõudeid osaliselt tasunud, siis on kostja nõudeid tunnustanud ning TsÜS § 158 lg 1 ja 2 mõistes nõude aegumine korduvalt katkenud ja alanud uuesti (dtl 228; ja dtl 253). Kostja vastustest tulenevalt ei ole vaidlust selles, et kostja on osutatud soojusenergia teenuse eest esitatud arved kätte saanud, seejuures ei ole vastuväiteid esitatud soojusenergia arvestuse ja igakuiste summade kohta. Kostja on hageja võla kujunemise perioodi osas ositi kohustusi järjepidevalt täitnud ja vaidlust ei ole ka teostatud maksete suuruses ning kohustuste täitmise järjekorra osas (VÕS § 88 lg 6). Seega on hagis esile toodud võla arvestus ja sellekohased võla kujunemist puudutavad selgitused kohustuste täitmise järjekorra osas põhjendatud. Kohus nõustub hagejaga selles, et käsundita

asjaajamisest tuleneva nõude aegumisele kohaldatakse TsÜS §-is 149 sätestatut. Eelnevat on kinnitanud ka Riigikohus lahendites nr 3-2-1-57-13 p 13 ja nr 3-2-1-44-11 p 35, mille kohaselt kohaldub käsundita asjaajamisest tulenevale nõudele kümne aastane aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisest. Eeltoodule tuginevalt on kostja vastuväide, mis seisnes selles, et enne 2017 olevad nõuded on aegunud, asjakohatu ja ebaõige, sest kooskõlas TsÜS § 158 lg 1 ja lg 2 kohaselt on kostja ositi tasumistega nõudeid tunnustanud ja millest tulenevalt on aegumised katkenud ja alanud uuesti. Samuti ei oma kostja eelnimetatud vastuväide asjas tähtsust ka seetõttu, et hagi esemest nähtuvalt nõuab hageja põhivõlgnevust tasumata arvete (vt hagiavalduse p-is 2.5 toodud arvete loetelu) põhjal perioodi 30.11.2017 kuni 30.04.2021 eest summas 2055,64 eurot (dtl 119-120 ja dtl 124). Viidatud perioodil täitmata jäänud võlgnevuse osas kostja vastuväiteid ja TsMS § 230 lg 1 kohaselt võlgnevuse tasumise kohta tõendeid esitanud ei ole ning kohus leiab, et hagis esitatud põhivõlgnevus summas 2055,64 eurot on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi põhivõlgnevuse summas 2055,64 euro osas ning mõistab kostjalt hageja kasuks VÕS § 108 lg 1 ja § 1023 lg 2 alusel välja põhivõlgnevuse summas 2055,64 eurot.

10.Hageja palus kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse summas 269,49 eurot (viivise arvestuse tabel on toodud hagiavalduse punktis 3.1, viivise perioodiks on 26.12.2017 kuni 01.07.2021) ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 2055,64 eurolt alates hagi esitamisest kuni põhinõude 2055,64 euro tasumiseni (dtl 120-121 ja dtl 124). Kostja ei ole vastustes osutatud viivise nõuetele ega viivisearvestusele vastuväiteid esitanud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult viivist (VÕS § 101 lg 1 p 6). Ka käsundita asjaajamisest tuleneva hüvitiskohustuse täitmata jätmise korral peab soodustatu maksma asjaajajale viivist VÕS § 113 järgi. Raha maksmisega viivitamise korral (so. täitmisega viivitamisel) peab arvestama viivise tasumise kohustusega. Vastavalt TsMS § 367 võib hagis viivisenõude esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõue täitmiseni. Kohus leiab, et sissenõutavaks muutunud viivisearvestus on õige. Kohus osutab, et kostja pidi ette nägema, et kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevuse summas 269,49 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt 2055,64 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude 2055,64 euro täitmiseni.
11.TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 1). Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus rahuldab hagi ja seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja on 07.10.2021 esitanud menetluskulude nimekirja (dtl 245-246), mille kohaselt on hageja menetluskulud kokku 670 eurot, sh (maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 96,49 eurot, hagiavalduselt tasutud riigilõiv 153,51 eurot, riigilõivud on kokku summas 250 eurot, õigusabikulud

on summas 420 eurot, käibemaksuta). Õigusabikulud 420 eurot (käibemaksuta) koosnevad järgnevast: hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine, viivise arvestus, tõendite kogumine ja nende analüüs 2,5 h x 120 eurot=300 eurot (arve nr 210701, dtl 247); kostja vastusega tutvumine ja sellele seisukoha esitamine 1 h x 120=120 eurot (arve nr 211007, dtl 248). Hageja kinnitas menetluskulude nimekirjas, et kõik kulud on kantud seonduvalt käesoleva kohtumenetlusega ja et hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on esitanud taotluse väljamõistetud menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (dtl 246). Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud esitatud suuruses on põhjendatud ja vajalikud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 670 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotlusel, kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ka viivise menetluskuludelt (670 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja