Kohtulahend

ASJAOLUD

Hageja vaidles vastu kostja seisukohale, et hageja ei ole korteriühistu liikmeks. Hageja on esitanud 30.04.2013 pärimistunnistuse, et ta on Suur 8 Narva korteri nr 1 kaasomanik. KÜS § 5 lg 3 kohaselt pärandi vastuvõtnud pärija korteriühistu liikmeks astumise ajaks loetakse pärandi avanemise päeva, mis PärS § 3 lg 2 on A.P surmapäev. Esitatud pärimistunnistuse kohaselt on A.P surnud 30.06.2001. Seega tuleb lugeda hageja alates 30.06.2001 KÜ Vana Loss liikmeks, kuna ta on vastu võtnud A. P pärandi. KÜ 20.12.2012 üldkoosoleku otsuse nr 4 eelduseks ei saa olla korteriomanike otsus, peab olema korteromanike nõusolek. Üldkoosolekul osales 7 Suur 8 korteriomanikest, sh hageja. Elamus on aga 16 korteriomanikku. Seega ei saa 28.12.2011 üldkoosoleku võrdsustada kõikide omanike nõusolekuga. Tuleb lähtuda AÕS § 72 lg-st 1 ja AÕS § 74 lg-st 1. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-146-10 (p 12) selgitanud, et üldkoosoleku otsused ei ole korteriomanike kokkulepped, mistõttu ei ole hagejal vaja korteriomanike üldkoosoleku otsuseid vaidlustada. Korteriomanike üldkoosoleku otsust saaks käsitada korteriomanike kokkuleppena üksnes juhul, kui koosolekul osaleksid kõik korteriomanikud ja kõik hääletaksid otsuse vastuvõtmise poolt. Hageja leidis, et ebaõiglane ja ebaproportsionaalne soojusekulude jaotamise kord on vastuolus hea usu põhimõttega. Tegemist on ebavõrdse kohtlemisega ja kahjustava käitumisega ühistu liikmete suhtes, kes on täielikult keskküttel.

20.12.2012 otsus ei vasta headele kommetele ja on tühine, sest suurendab hageja soojusenergia kulusid, ei ole tõendatud. Kostja viitas Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-28-11 (p 16) ning leidis, et hageja võib tugineda põhikirjasätte vastuolule hea usu põhimõttega majandamiskulude tasumisel, kuid hageja ei esitanud tuvastushagi tasu suuruse kindlaks tegemiseks ja korteriühistu ei esitanud hagi küttekulude tasumise sisse nõudmiseks.

MAAKOHTU LAHEND

ning neil oli õigus osaleda üldkoosolekul ja võtta osa hääletamisest. Piiranguid ei tulene KÜS-st ega MTÜS-st ning vastupidine lähenemine piiraks alusetult nende korteriühistu liikmete õigusi. Üldkoosoleku protokollist nähtuvalt oli hagejal võimalus esitada üldkoosolekul oma arvamus ning see oli ka üldkoosolekul osalenud liikmetele esitatud. Hageja muudatusettepaneku hääletamisele panemata jätmise kohta on protokollis olemas põhjendus. Sellest tulenevalt leidis kohus, et tõendamata on hageja väited otsuse läbisurumise, häältega manipuleerimise ja korteriühistu juhatuse poolt võimu kuritarvitamise kohta. Kohus nõustus kostjaga ka selles, et KÜS § 151 lg-st 1 tulenevalt võib korteriühistu põhikirjas sätestada pindalapõhisest arvestusest erinevad alused mõnda liiki või kõigi majandamiskulude liikmete vahel jagamiseks. Vastav seisukoht on leidnud kinnitamist ka kohtupraktikas (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-28-11, p 11; 3-2-1-53-10, p 14). Majanduslikult on see ka võimalik ning kostja esindaja seletused selle kohta (M1 ruumides tegutseb kauplus ning seal ei pea hoidma temperatuuri samal tasemel kui eluruumides) olid kohtu seisukohalt mõistlikud ja eluliselt usutavad. Ainuüksi mõne kaasomaniku huvide riivamine ei muuda otsust vastuolus olevaks heade kommetega (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-116-11, p 31). Kohus ei nõustunud hagejaga selles, et nimetatud otsuse tulemuseks on majandamiskulude jaotamise selline ebaproportsionaalsus, millest võiks järeldada selle vastuolu heade kommetega. M1 mitteeluruumi suhtes kehtestatud keskkütte kulude arvestamise põhimõtted (mõõturi näitude järgi, lisandub 10% mitteeluruumi pindalast soojuse jääktarbimise eest) ei anna kohtu arvates selleks alust. Mõõturi näitude järgi tasumine tagab otseselt tarbitud keskküttest saadava soojusenergia eest tasumist M1 ruumi omaniku poolt ning 10% pindalast soojuse jääktarbimise ehk kaudse tarbimise eest (läbi seinad ja lae kõrvalasuvatest korteritest) on proportsionaalne. Kohtu seisukohalt hageja esitatud arvestused ja esitatud dokumentaalsed tõendid (arved) ei tõenda vastupidist. Selles osas ei olnud kohtu arvates küllaldaseks tõendiks hageja esitatud dokumentaalne tõend V.L ülekuulamise protokoll (tl 59) kui tsiviilasjas nr 2-1248359 korraldatud kohtuistungi protokolli (tl 60-61) osa. Tõend ei andnud kohtu arvates alust, et teha järeldust vaidlustatava otsuse heade kommetele mittevastavuse kohta. Proportsionaalsuse suhtes tuleb arvestada ka seda, et n-ö erirežiim oli kehtestatud vaid M1 mitteeluruumi puhul (antud vaidluse kontekstis hageja ei vaidlusta teiste ruumide suhtes tehtud muudatusi) ning kõik Suur 8 Narva maja eluruumide omanikud kannavad keskkütte kulusid samadel alustel, st hageja asub vaidlustatava otsuse alusel samas positsioonis, kui kõik teised Suur 8 eluruumide omanikud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

2) on maakohus jätnud analüüsimata hageja poolt esitatud küttetariifide arvestused, mis tõendavad, et esimesele grupile, sh hagejale, arvutatakse soojuse eest tariif, mis on 4,75 korda suurem kui M1 omaniku soojusetariif. Kohus jättis hindamata ja tähelepanuta, et ühistu tõendist on näha, et M1 ruumide suurust on vähendatud, arvestatakse 46,94 m2, tegelikult on M1 suurus 222,4 m2, seega vahe on 175,46 m2. Võrreldes esimese omanike grupi (korterid 1, 2, 4 kuni 15) soojusekulude jaotamist teise omanike grupi, M1 ruumid ja korter nr 3, soojusekulude jaotamisega, selgub, et soojuseenergia kulude jaotamine on ebaproportsionaalne. See on vastuolus hea usu põhimõttega, sest esimese korteriomanike grupi kulusid suurendatakse põhjendamatult ja M1 ja korteri 3 kulusid vähendatakse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Maakohus on õigesti selgitanud, viidates Riigikohtu seisukohale 27.03.2013 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13 p-s 12, et üldkoosoleku otsuse tühisuse hindamisel tuleb tuvastada, kas tegemist on mõne MTÜS §-s 241 sätestatud puudusega. Kui üldkoosoleku otsuse tegemisel ei ole eksitud MTÜS § 241 nõuete vastu, kuid otsus on vastuolus seadusega, on korteriühistu liikmel KÜS § 13 lg 3 alusel õigus pöörduda kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole. Samuti on maakohus õigesti asunud seisukohale, et seadusega vastuolus olev otsus ei pruugi alati eelduslikult olla vastuolus heade kommetega. Seega ei ole seaduse nõude rikkumine MTÜS § 241 järgi korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks, korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühistamise hagi ei ole aga hageja kohtule esitanud ning sellise hagi esitamise tähtaeg on möödunud (oli möödunud ka juba tühisuse tuvastamise hagi kohtule esitamise hetkeks). Ringkonnakohus märgib, et maakohus on muuhulgas leidnud, et seadus ei välista majandamiskulude jaotamisel kõrvalekaldumist võrdelisuse põhimõttest, põhjendades oma järeldust viitega KOS § 13 lg 1 lausele 2 ja Riigikohtu seisukohale lahendis nr 3-2-1-146-10 (p 11). Kuna praegusel juhul on korteriomanikud asutanud korteriühistu, valitsevad nad KOS § 8 lg 1 teise lause järgi kaasomandi eset esmajoones korteriühistuseaduse järgi ning sel juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemisele KOS § 8 lg 1 kolmanda lause järgi korteriomandiseadust niivõrd, kui see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. Korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord nähakse korteriühistu olemasolul KÜS § 4 lg 2 järgi ette korteriühistu põhikirjas. KÜS § 151 lg-st 1 tulenevalt võib korteriühistu põhikirjas sätestada pindalapõhisest arvestusest erinevad alused mõnda liiki või kõigi majandamiskulude liikmete vahel jagamiseks. Vastavat seisukohta on kinnitanud Riigikohus mitmes lahendis (nr 3-2-1-28-11, p 11; nr 3-2-1-53-10, p 14).

astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.