Kohtulahend

põhikirja p 4.2 sõnastuse muutmise vastuvõtmise vastu. Otsuse vastu hääletamine ei tähenda aga vastuväite esitamist. Vaidlustatud otsus ei ole seadusega vastuolus. Pindalapõhisest arvestusest kõrvalekaldumine on võimalik vastavalt KÜS § 151 lg-le 1. Põhikirja muutmine oli tulenevalt põhikirja p-st 6.3 üldkoosoleku pädevuses. Üldkoosoleku kokkukutsumise korra järgimise ja üldkoosoleku otsustusõiguse osas ei ole hageja vastuväiteid esitanud. Vaidlustatud otsus võeti vastu ilmse häälteenamusega. Kaasomanikel on õigus otsustada, kuidas kaasomandis oleva varaga käituda, ja ainuüksi mõne kaasomaniku huvide riivamine ei muuda otsust heade kommetega vastuolus olevaks.

MAAKOHTU LAHEND

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1) tunnistab apellant apellatsioonkaebuses asjaolu, et ta vaidlustas 20. detsembri 2012 üldkoosoleku uut otsust, millega muudeti põhikirja p. 4.2 alapunkt g sõnastust, alles 12. juulil 2013 ehk 7 kuud hiljem pärast otsuse vastuvõtmist. Õige ei ole apellatsioonkaebuse põhjendus selle kohta, et nõue korteriühistu 20. detsembri 2012 üldkoosoleku otsuse nr 4 tühisuse tuvastamiseks esitati kohtusse enne 12. juulit 2013. Hageja 28. veebruari 2013 seisukoha p-s 2.4 märgitud nõuet tuvastada KÜ VANA LOSS 20. detsembri 2012 üldkoosoleku otsuse nr 4 tühisus käesoleva menetluse raames tuleb käsitleda tuginemisena 20. detsembri 2012 üldkoosoleku otsuse tühisusele, mis on lubatud MTÜS § 241 lg 2 järgi. Sellist viidet otsuse tühisusele ei saa käsitleda hagiavalduse esitamisena, mida nõuab KÜS § 13 lg 3 ja MTÜS § 24 lg 2. Kuna Viru Maakohtu 28. novembri 2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-33234 jäeti rahuldamata hagi korteriühistu 20. detsembri 2012 üldkoosoleku otsuse nr 4 tühisuse tuvastamiseks, on hageja kaotanud tulenevalt MTÜS § 24 lg-st 2 õiguse nõuda ebaseadusliku otsuse tühisuse tuvastamist; 2) osales hageja nii 22. augusti 2012 kui ka 20. detsembri 2012 üldkoosolekutel, kuid ei lasknud protokollida vastuväidet otsustele. Vastavalt MTÜS § 24 lg-le 3 võib mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Hagis ega apellatsioonkaebuses apellant ei vaidlusta seda asjaolu, et üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et hageja vastuväide oleks kantud protokolli. Seega ei saa apellant nõuda 22. augusti 2012 üldkoosoleku otsuse nr 2 tühisuse tuvastamist; 3) põhjendas maakohus õigesti oma otsust hagi rahuldamata jätmise kohta MTÜS § 24 lg-ga 2 ja 3. Hagis on esitatud nõue korteriühistu 22. augusti 2012 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks, seega kohaldatakse erisätetena KÜS § 13 lg 3 ja MTÜS § 24 lg 2. Järelikult ei ületanud maakohus haginõude piire; 4) ei vasta faktilistele asjaoludele apellandi väide, et üldkoosolek ei kinnitanud vaidlustatavat otsust 20. detsembri 2012 üldkoosolekul, vaid võttis vastu uue, vaidlustatavast erineva otsuse. Mõlemad üldkoosoleku otsused on suunatud korteriomanike vahel soojusenergia kulude jaotamise korra määramisele. Seega on 20. detsembri 2012 üldkoosoleku otsus uueks otsuseks MTÜS § 24 lg 2 mõttes. 02. jaanuari 2013 põhikirja p 4.2 alapunkti g lõplik redaktsioon jõustus selle registrisse kandmisest ja on kehtiv; 5) ei saa apellant tugineda apellatsiooniastmes sellele, et maakohus jättis rahuldamata tema taotluse hagide liitmiseks ja jättis läbi vaatamata taotluse iseseisva nõudeta kolmanda isiku kaasamiseks, kuna apellant ei esitanud õigeaegselt TsMS § 333 korras vastuväidet menetlusnormide rikkumise kohta maakohtu menetluses (TsMS § 652 lg 6); 6) ei ole muud apellatsioonkaebuses toodud põhjendused materiaalõiguse või menetlusõiguse normide sellisteks rikkumisteks, mis võiksid tuua kaasa kohtuotsuse tühistamise apellatsioonikohtus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud selles osas, et L. Bogdanova on KÜ VANA LOSS liige, seega on tal käesolevas tsiviilasjas hagemisõigus.

arvestusest kõrvale kalduda (RKTKo 3-2-1-28-11 p 11). Sellest tulenevalt on võimalik ka kõrvalekaldumine kulutuste proportsionaalsest jaotusest, millega võib mõnedele korteriühistu liikmetele kaasneda kulude suurenemine ja sellest tulenevalt nende huvide riivamine. Samas on Riigikohus leidnud, et ainuüksi mõne kaasomaniku huvide riivamine ei muuda üldkoosoleku otsust heade kommetega vastuolus olevaks (RKTKo 3-2-1-116-11 p 31, 3-2-1-50-11 p 13). Proportsionaalsest kulude jaotusest kõrvalekaldumist saab pidada mõistlikuks, arvestades asjaolu, et X-Y, XXX on mitteeluruum, seal tegutseb kauplus ning seal ei pea hoidma temperatuuri samal tasemel kui eluruumides. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole L. Bogdanova esitanud asjaolusid, mis annaksid alust lugeda korteriühistu 22. augusti 2012 üldkoosoleku otsust soojusenergia kulude jaotuse kohta heade kommete ja hea usu põhimõttega vastuolus olevaks.

Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.