Kohtuasja number
3-2-2-2-13
Määruse kuupäev
Tartu, 21. veebruar 2014. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Villu Kõve, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Controller Services OÜ hagi Hansaterminal OÜ vastu võla ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25. jaanuari 2012. a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-11-54923
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Hansaterminal OÜ teistmisavaldus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Controller Services OÜ (registrikood 11506079), esindaja vandeadvokaat Veiko Viisileht Kostja Hansaterminal OÜ (registrikood 11426423), esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv
Asja läbivaatamise kuupäev
3. veebruar 2014. a, kirjalik menetlus
menetluskulude nimekirja ja palus mõista kostjalt välja 1513 euro 89 sendi suurused menetluskulud.
vorminõuded ei ole täidetud. TsMS § 3111 lg 5 järgi loetakse menetlusdokument saajale elektrooniliselt kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist. Kostja seaduslik esindaja saatis aga kohtule vastuseks e-kirja, milles palus saata kõik dokumendid edasi teda esindatavatele advokaatidele. See ei ole kinnitus TsMS § 3111 lg 5 mõttes. Kui menetlusosaline ei olnud menetluses esindatud, hakkab teistmisavalduse esitamise tähtaeg kulgema päevast, mil menetlusosalisele lahend tegelikult kätte toimetati, mitte lahendist teadasaamisest. Kui kohus leiab, et tagaseljaotsus on avaldajale varem kättetoimetatud ja teistmisavaldus on esitatud hilinenult, palub avaldaja teistmisavalduse esitamise tähtaja ennistada. Mõjuvaks põhjuseks on asjaolu, et kostja ainuosanik on alaealine ja juhatuse ainus liige J. Ordning on alates oma endise abikaasa surmast tegelenud pärimismenetlusega, mis toimub nende alalises elukohas Monaco Vürstiriigis viimase õiguskorra kohaselt. Avaldaja seaduslik esindaja ei ole kunagi elanud Eestis, ta ei oska eesti keelt ja tal puuduvad teadmised Eesti õiguskorrast. Seetõttu ei saanud ta aru talle e-kirjaga saadetud dokumentide sisust ega nende tagajärgedest. Mõjuvaks põhjuseks on ka asjaolu, et praeguse tsiviilasja menetlemisel on hageja tahtlikult kohtu eest varjanud, et kostja juhatuse liige oli hagi esitamise ajaks surnud ning et avaldajal puudus esindusorgan. Hageja oli sellest teadlik, sest tema juhatuse liige on samal ajal ka kostja tütarettevõtja juhatuse liige. Tähtaja ennistamata jätmine toob kostja jaoks kaasa pöördumatu ja raske negatiivse tagajärje, sest jõusse jääb kohtuotsus, millega on kostjale pandud kontrollimata rahaline kohustus. Teistetava tagaseljaotsuse alusel on hageja esitanud ka kostja pankrotiavalduse ja kui kostja ei saa nõuet vaidlustada, kuulutatakse välja tema pankrot.
esitamise tingimuseks teistetava lahendi jõustumine. Kolleegiumi arvates ei ole tagaseljaotsuse teistmine praeguses asjas TsMS § 703 lg 2 järgi lubatud, sest tagaseljaotsus ei olnud teistmisavalduse esitamise ajaks jõustunud.
TsMS § 3111 lg 4 sätestab, et kui saajal ei ole eeldatavasti võimalik kasutada menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kasutatavat infosüsteemi või infosüsteemi kaudu kättetoimetamine ei ole tehniliselt võimalik, võib kohus toimetada saajale menetlusdokumendi elektrooniliselt kätte ka muul viisil, täites seejuures TsMS § 3111 lg 1 p-des 1–5 sätestatud teavitamise nõuded ja andmete otsimise nõude. TsMS § 3111 lg 5 järgi loetakse menetlusdokument lõikes 4 sätestatud korras saajale kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ning kinnituse peab olema allkirjastanud saaja või tema esindaja. Elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohtul ei ole põhjust kahelda, et digitaalallkirjastamata kinnituse on saatnud saaja või tema esindaja. Elektroonilise kinnituse võib kohtule saata elektronposti teel, kui saaja elektronpostiaadress on kohtule teada ning võib eeldada, et volitamata isikul puudub sellele juurdepääs, samuti juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronpostiaadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronpostiaadressi. Praeguses asjas ei ole kohtutoimikus dokumente, millest võiks järeldada, et kohus oleks tagaseljaotsuse kostjale elektrooniliselt kätte toimetanud või et kostja oleks tsiviilasjas nr 2-13-26647 kinnitanud praeguses tsiviilasjas tehtud tagaseljaotsuse kättesaamist. Kuigi hageja viitab sellele, et tema esindaja saatis tagaseljaotsuse e-kirjaga kostja seaduslikule esindajale, ei saa seda pidada elektrooniliseks kättetoimetamiseks TsMS § 3111 mõttes.
Hagi on praegusel juhul loetud kättetoimetatuks TsMS § 323 lg 1 kohaselt selle kättetoimetamisega kostja raamatupidajale. Seega ei ole hagi kättetoimetatud kostjale isiklikult allkirja vastu. Kuna kostja seaduslik esindaja oli hagi esitamise ajal surnud, siis ei saanudki hagi kostjale isiklikult allkirja vastu kätte toimetada. Samuti ei olnud kostja määranud endale lepingulist esindajat. Hagiavalduse elektroonilise kättetoimetamise kohta puuduvad toimikus andmed. Kaja saamisel tuleb maakohtul kontrollida, kas esinevad TsMS § 415 lg-s 1 sätestatud menetluse taastamise alused (vt ka Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-12, p 11;
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.