Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-13-37935 lauses sätestatud ulatuses alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei ole apellatsioonkaebuse esitamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hageja AS Timmon sõlmis Verkal OÜ-ga (ostja), registrikood 11779831, 08.12.2009.a lepingu nr 391 (leping), mille alusel müüs ostjale toidukaupu. Hageja esitatud 11.12.20012.a arvest on ostjal seni tasumata 51,12 eurot, 08.01.2013.a arve summas 196,70 eurot ja 15.01.2013.a arve summas 170,99 eurot on seni tasumata täielikult ja ostja põhivõlg hageja ees on seega 418,81 eurot. Lepingu punktis 8.5. sisaldub käendusleping sõnastuses: Ostja käesolevast lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi käendab müüja ees V.A.. Oma käenduskohustust kinnitab käendaja allkirjaga käesoleval lepingul. Käendaja vastutus on solidaarne ostjaga. Lepingu sõlmis hagejaga ja selles sisalduva käenduskohustuse allkirjastas V.A., kes oli Verkal OÜ juhatuse liige ja ainuosanik ajavahemikus lepingu sõlmimisest kuni 29.07.2013.a. 14.01.2014 hageja täpsustas viivisenõuet, esitas viivisearvestuse ja taotleb seisuga 31.01.2014 sissenõutavaks muutuva viivise välja mõista summas 688,60 €. Lisaks põhivõlale hageja arvestab viivist 08.01.2013.a arve nr 398 summast 196,70 € määraga 0,5% päevas alates 16.01.2013 kuni 31.01.2014 kokku 380 päeva eest ja 15.01.2013.a arve nr 949 summast 170,99 € määraga 0,5% päevas alates 21.01.2013 kuni 31.01.2014 kokku 372 päeva eest. Hageja märgib, et ei nõua viivist 11.12.2012 arve nr 26992 seni tasumata summalt 51,12 €. Kui kohus ei tee lahendit 31.01.2014, taotleb hageja alates 01.02.2014 kostjalt viivise välja mõista protsendina kogu põhinõudest 418,81 € määraga 0,5% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUS

Kostja 02.10.2013 kirjalikus vastuses ja 18.01.2014 täiendavas vastuses vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et tal ei ole mingeid kohustusi Verkal OÜ võlausaldajate suhtes, kuna kostja müüs 28.07.2013 oma osa Verkal OÜ-s Estonia Service Investment OÜ-le, tehing on notariaalselt vormistatud. Kostjal eraisikuna ei ole mingeid kohustusi ühegi Verkal OÜ-ga lepinguid sõlminud ettevõtte ees. Kõik kohustused, lepingud ja vastutus läksid üle ettevõtte omandajale. Samuti kostja ei ole füüsilise isikuna sõlminud Timmon AS-iga ühtegi käenduslepingut. Lisaks puudub Verkal OÜ ja Timmon AS vahel sõlmitud lepingus käendaja vastutuse piirsumma, tarbijakäendusleping on tühine. Kostja on töötu, ta ei ole nõus tasuma OÜ Verkal arveid ega viiviseid, ei ole nõus tasuma hageja kohtukulusid.

2-13-37935

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2-13-37935 osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmiti huvist ühingu majandustegevuse vastu ning osaühingu juhatuse liige ei olnud lepingus tarbija.“ 13.12.2013 kohtumääruses kohus, viidates Riigikohtu asjakohasele praktikale, selgitas kostjale kohustust tõendada, et ta sõlmis äriühingu nimel sõlmitud müügilepingus sisalduva käendusekokkuleppe tarbijana. Kostja seda ei ole teinud. Kuna pooltevahelisele käenduslepingule tarbijakäenduslepingu sätted ei kohaldu, ei pidanud käenduslepingus sisalduma käendaja vastutuse piirmäär. Käenduslepingus on käendatav kohustus piisavalt määratletud ning seega on käendusleping kehtiv. Käenduslepingust tulenevaid kohustusi ei mõjuta asjaolu, et kostja on pärast lepingu sõlmimist oma osa OÜ-s Verkal ära müünud ning tal ei ole enam mingit seost selle äriühinguga. Käendaja kohustused põhivõlgniku osa omandajale üle ei lähe. Samuti ei sõltu käendaja kohustuste kehtivus sellest, kes on põhivõlgniku osanikud. Lisaks olid nõude aluseks olevad kauba ostu- müügitehingud hageja ja OÜ Verkal vahel tehtud ning OÜ-l Verkal hageja ees võlg tekkinud enne 29.07.2013, mil kostja oma osa võõrandas.

2-13-37935 2) 15.01.2013 arve nr 949 summas 170,99 €, tasumise tähtpäev 22.01.2013, perioodil 23.01.2013 – 31.01.2014 viivis kokku 316,20 € (372 päeva x 0,5% põhivõlast 170,99 € (0,85 € päevas); 3) perioodil 01.02.2014 – 13.02.2014 on 13 päeva eest põhivõlalt 418,81 € määraga 0,5% päevas täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivis summas 27,17 €. Eeltoodu alusel kohus mõistab kostjalt kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise välja summas 715,77 € ja edasi 0,5% tasumata põhivõlast (otsuse tegemise seisuga 418,81 €) päevas alates 14.02.2014 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

2-13-37935 taotletav õigusabikulu 50 € ei ületa Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ §-is 1 tsiviilasjadele hinnaga 641 € kuni 3200 € kehtestatud maksimaalselt sissenõutava kulu määra 1600 €. Eeltoodu alusel kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ka õigusabi kulu 50 €.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.