Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
määruse tegemise aeg ja koht
3. veebruar 2014, Tartu
Tsiviilasja number
2-13-37829
Tsiviilasi
Annika Kraavi kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 28. novembri 2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Annika Kraavi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja) – Annika Kraav (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Rene Varul Vastustajad (puudutatud isikud):
esindajad
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Annika Kraavi kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
1) ei ole sissenõudja nõue muutunud sissenõutavaks. Avaldaja on kompromissi p-s 1 tunnistanud panga nõuet, kuid vahet tuleb teha nõude olemasolul ja selle sissenõutavaks muutumisel. Kohtutäituril on kohustus kontrollida, kas täitedokumendist tulenev nõue on selge ja sissenõutav. Täitedokumendi resolutsioon koosneb viiest punktist. Kohtutäitur on vaadanud vaid kompromissi p 1, jättes tähelepanuta muud kompromissi tingimused. Kohus on õigustamatult kitsendanud kohtutäituri rolli täitedokumendi täidetavuse hindamisel; 2) on poolte soov ja tahe määrusest nähtuvalt suunatud sellele, et avaldaja tunnistaks panga nõuet, kuid täidaks kõigepealt varasemas kohtuasjas (2-11-1704) võetud kohustused, misjärel võimaldab pank avaldajale laenu, tasumaks määruses tunnistatud nõude, kuid seda juba sõlmitava laenulepingu järgi. Tegemist on kohustuste refinantseerimise kokkuleppega, avaldaja pidi hakkama oma kohustust tasuma sõlmitava väikelaenu lepingu järgi (määruse p 3), mitte aga määruse p 1 järgi. Selline refinantseerimiskokkulepe oli ajendiks, miks avaldaja nõustus kompromissi sõlmima. Kompromissist on selgelt tuvastatav, et avaldaja tunnistab oma võlgnevust, kuid selle tasumine (täitmine) on lepitud kokku sõlmitava väikelaenu lepingu kaudu. Kompromissi p-s 1 on võlgnik tunnistanud oma kohustust, kuid see ei ole summade n.ö väljamõistmise tingimus, mis tähendab seda, et sissenõudja ei saanud koheselt sellega täituri poole pöörduda; 3) on määruse p-s 3 nimetatud väikelaenu leping siiani sõlmimata sissenõudjast tulenevatest asjaoludest. Määruse kohaselt on pangal kohustus sõlmida laenuleping teatud summa osas, muid laenutingimusi määrus ette ei näe. Pank esitas allkirjastamiseks laenulepingu, milles oli fikseeritud intress kõrgeima võimaliku määraga, samuti tekitasid küsitavusi mitmed muud laenutingimused. Määruse p-s 3 sätestatud panga kohustus laenuleping sõlmida ei saa tähendada seda, et avaldaja peaks sõlmima lepingu mistahes panga ettekirjutatud tingimustel. Avaldaja on nõus sõlmima laenulepingu mõistlikel ja määruses sätestatud tingimustel.
õiguskaitsevahendiks avaldaja õiguste kaitseks on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (3-2-1-42-08, p 16). Arvestades kohtuliku kompromissi lepingulist iseloomu (3-2-1-80-06, p 14), tuleb selle tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest (võlaõigusseaduse § 29 lg 1). Iseäranis kohtuliku kompromissi täitmise käigus tekkivate vaidluste lahendamisel on oluline, et olemuslikult sissenõudja ja võlgniku vahelisi vaidlusi täitedokumendi täidetavuse üle lahendaks kohus pooltevahelises hagimenetluses. Täitemenetluses kehtiva formaliseeritusse printsiibist tulenevalt puudub kohtutäituril pädevus anda hinnanguid võlgniku ja sissenõudja oletavale tahtele kompromissi sõlmimisel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.