Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-80-06 Tartu, 13. oktoober 2006. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Lea Laarmaa T. T (pankrotis) hagi T. V vastu kohtuliku kokkuleppe tühisuse tunnustamiseks või kehtetuks tunnistamiseks ja 150 000 krooni tagasinõudmiseks pankrotivarasse. Tallinna Ringkonnakohtu 19. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 204-2102 T. V kassatsioonkaebus Hageja T. T (pankrotis, isikukood xxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja pankrotihaldur Peeter Allikvere, lepinguline esindaja vandeadvokaat Alo Pormeister. Kostja T. V (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik. 18. september 2006. a Hageja lepinguline esindaja Alo Pormeister ja kostja lepinguline esindaja Eerik Entsik. Istungit protokollis Ragne Rebane.
Linnakohtu deposiitarvele 150 000 krooni. Tallinna Linnakohus kinnitas 17. novembri 2003. a määrusega poolte kokkuleppe ja kandis T. V arveldusarvele 150 000 krooni. PankrS § 12 lg 3 kohaselt on tehing, mille võlgnik on teinud ajutise halduri nõusolekuta, kui kohus on selle tegemise ajutise halduri nõusolekuta keelanud, tühine. Tühise tehingu alusel saadu tuleb pankrotivarasse tagastada nagu alusetult omandatud vara. Hageja leidis, et TsMS § 73 lg 3 ja § 182 alusel kokkuleppe kinnitanud kohtumäärus ei ole õiguslikuks takistuseks hagi rahuldamisel, kuna kohtumäärusega ei lahendatud asja sisuliselt, vaid sellega tõendati, et määruses nimetatud kokkulepe on sõlmitud. Kostjaga kohtuliku kokkuleppe sõlmimisega kahjustas pankrotivõlgnik teiste võlausaldajate huve.
tsiviilkohtumenetluses sõlmitud kokkulepe ei ole tühine ning kokkuleppega ei võõrandatud vara. Tallinna Linnakohtu 3. novembri 2003. a määrusega algatati T. T suhtes pankrotimenetlus ning keelati pankrotivõlgnikul vara võõrandada ajutise pankrotihalduri nõusolekuta. Toimikust ei ilmne, et vaidlustatud kokkuleppega võõrandati vara. Selle kokkuleppega kohustus võlgnik hüvitama kahju. Seega on linnakohus hagi rahuldanud ekslikult tühise tehingu ja alusetu rikastumise sätete alusel. Hagi tuleb rahuldada alternatiivse nõude alusel. Teises tsiviilkohtumenetluses sõlmitud tehingut on võimalik vaidlustada pankrotivara tagasivõitmise korras. Tulenevalt pankrotiseaduse mõttest ei saa võlgnik teha kokkuleppeid, mis kahjustavad teiste võlausaldajate huve, seda ka sellisel juhul, kui kohtumäärusega ei ole võlgniku õigusi piiratud. PankrS § 43 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku tehingu, mis oli tehtud pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni, kui võlgnik tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldajate huve. Seejuures eeldatakse PankrS § 43 lg 2 järgi eeltoodud perioodil tehtud tehingu korral, et võlgnik teadlikult kahjustas võlausaldajate huve. Linnakohus tuvastas, et tehing tehti pärast pankrotimenetluse algatamist ning enne pankroti väljakuulutamist ning sellega kahjustati teiste võlausaldajate, sealjuures OÜ E ja AS-i H, huve. Linnakohus on seda seisukohta põhjendanud, ringkonnakohus nõustus eeltooduga ning ei korranud otsuses olevat põhjendust tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6. Kuivõrd tehing on kehtetu, siis oli hageja õigustatud tagasi nõudma kostjale ülekantud 150 000 krooni pankrotivarasse PankrS § 119 lg 1 järgi. Kandes 150 000 krooni linnakohtu deposiitarvele, vähendas võlgnik sellega oma vara. Samal ajal oli tal ka teisi võlgnevusi, mistõttu ta eelistas ühte võlausaldajat teistele. Seega oli pankrotihaldur õigustatud nõudma võlgniku valdusest välja läinud vara raha näol tagasi pankrotivarasse.
kehtetuks tunnistamise nõude kohta. Kohtud on jätnud käsitlemata küsimuse, kas pärast kokkuleppe kehtetuks tunnistamist kohtumenetlus jätkub. Seaduses ei ole reguleeritud, millised on õiguslikud tagajärjed juhuks, kui võlausaldaja on kohtuliku kokkuleppega loobunud enam kui 3 miljoni krooni suurusest nõudest, kuid kohtulik kokkulepe tunnistatakse kehtetuks. Pankrotiseaduses nõuete esitamise tähtajad on aga möödas.
täitedokumendiks täitemenetluses (kohtuliku kokkuleppe dualistlik iseloom). Seega oli TsMS § 182 lg 4 esimese lause alusel poolte kokkuleppe määrusega kinnitamisel kohtu poolt üksnes protsessuaalne tähendus.
eelkõige protsessuaalne tähendus - menetluse lõpetamine. Kohtulik kokkulepe ei saa tekkida enne selle kinnitamist kohtu poolt ning samuti ei lõpeta kohtumäärus kokkuleppe kinnitamise kohta selle kui kompromissi õiguslikku jõudu. Seega, kui ringkonnakohus peaks asja uuel läbivaatamisel jõudma järeldusele, et hagi tuleb rahuldada, tuleb kehtetuks tunnistada 6. novembriga 2003. a dateeritud kokkulepe, mille kohus kinnitas 17. novembril 2003. a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.