Harju Maakohus
Kohtunik
Iris Kangur-GontĆĄarov
MÀÀruse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-05-1031
Tsiviilasi
AS XXXavaldus AS XXXaktsiate ĂŒlevĂ”tmise eest Ă”iglase hĂŒvitise mÀÀramiseks ja sellega seoses 5 410 krooni vĂ€ljamĂ”istmiseks Avaldaja: AS XXX(endine Ă€rinimi AS XXX, registrikood XXX, asukoht XXX) Avaldaja esindaja: vandeadvokaat Kaidar Sultson (e-post: [email protected]) Puudutatud isik I: XXX(registrikood XXX, asukoht XXX) Puudutatud isik II: AS XXX (endine Ă€rinimi XXX) Puudutatud isikute esindajad: vandeadvokaat Maivi Ots (epost [email protected]) ja vandeadvokaat Tambet Toomela (e-post [email protected]) AktsionĂ€ride kaitseks kohtu mÀÀratud esindaja: vandeadvokaat Ain Kalme (e-post [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
29.01.2014.a.
AS XXX(endine AS XXX) on 28.03.2005.a. esitanud hagiavalduse AS XXX ja XXXvastu aktsiate ĂŒlevĂ”tmise eest Ă”iglase hĂŒvitise mÀÀramiseks 54 100 lihtaktsia ĂŒlevĂ”tmise eest ja 5 410 krooni vĂ€ljamĂ”istmise nĂ”udes. 11.07.2013 menetlusdokumendis tĂ€psustab AS XXX, et tegelikult kuulus temale enne pĂ”hiaktsionĂ€ri poolt ĂŒlevĂ”tmist 54 014 aktsiat. Harju Maakohus on 10.05.2007.a. mÀÀruses otsustanud AS XXXhagi lĂ€bi vaadata hagita menetluses tuginedes alates 01.01.2006.a. jĂ”ustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 12, mille kohaselt on Ă€riĂŒhingu osanikele ja aktsionĂ€ridele hĂŒvitise suuruse mÀÀramine hagita asi. Samas mÀÀruses mÀÀras kohus Ă”igustatud aktsionĂ€ride esindajaks vandeadvokaat Ain Kalme. 26.04.2013.a. mÀÀrusega kĂ”rvaldas Harju Maakohus menetlusest Ă”igustatud aktsionĂ€rid ja nende esindaja vandeadvokaat Ain Kalme ning mÀÀras jĂ€tkata menetlust hagimenetluses. Tallinna Ringkonnakohus tĂŒhistas 13.06.2013 mÀÀrusega Harju Maakohtu 26.04.2013.a. mÀÀruse. SeetĂ”ttu jĂ€tkus menetlus hagita menetluses. NĂ”udest loobumise avaldus 29.01.2014 kohtuistungil avaldas avaldaja, et soovib loobuda 5 410 krooni vĂ€ljamĂ”istmise nĂ”udest. Avaldaja kinnituse kohaselt on ta teadlik menetluse lĂ”petamise tagajĂ€rgedest. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja lĂ€bi hagimenetluse sĂ€tete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sĂ€testatud erisusi. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lĂ”petab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 vĂ”ib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jĂ”ustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus vĂ”tab hagist loobumise vastu mÀÀrusega, millega ĂŒhtlasi lĂ”petab asja menetluse. Kohus ei vĂ”ta TsMS § 429 lg 4 kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovĂ”imetu hageja seadusliku esindaja hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovĂ”imetu isiku huvidega vĂ”i kahjustab avalikku huvi. Kohus leiab, et 5 410 krooni vĂ€ljamĂ”istmise nĂ”udest loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovĂ”imetu isiku huvidega. SeetĂ”ttu vĂ”tab kohus loobumisavalduse vastu ning lĂ”petab nimetatud nĂ”ude osas menetluse. TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lĂ”petatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme ĂŒle. Menetluse lĂ”petamisel hagist loobumise tĂ”ttu on lĂ”petamisel samad materiaalĂ”iguslikud ja protsessuaalsed tagajĂ€rjed nagu menetluse lĂ”petamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Asjaolud ja avaldaja nĂ”ue Hagiavalduse kohaselt toimus 27. mĂ€rtsil 2002.a. AS XXXaktsionĂ€ride ĂŒldkoosolek, kus teise pĂ€evakorrapunktina oli arutusel vĂ€hemusaktsionĂ€ridele kuuluvate aktsiate ĂŒlevĂ”tmine AS XXXpĂ”hiaktsionĂ€ri XXXpoolt. Koosolek otsustas nimetatud pĂ€evakorrapunkti osas kiita heaks XXX(pĂ”hiaktsionĂ€r) esitatud taotlus vĂ”tta ĂŒle AS XXXĂŒlejÀÀnud aktsionĂ€ridele (vĂ€hemusaktsionĂ€rid) kuuluvad aktsiad, samuti et vĂ€hemusaktsionĂ€ridele makstava hĂŒvitise suurus on 38 Eesti krooni ĂŒhe aktsia kohta ning et ĂŒhe kuu möödumisel kĂ€esoleva otsuse vastuvĂ”tmisest esitab AS XXXjuhatus vĂ€hemusaktsionĂ€ridelt aktsiate ĂŒlekandmise avalduse Eesti vÀÀrtpaberite keskregistri pidajale. AS-ile XXXkuulus aktsiate ĂŒlevĂ”tmise hetkel pĂ”hiaktsionĂ€ri XXXpoolt 54 014 AS XXXaktsiat. Ăldkoosoleku kokkukutsumise teade avaldati 27. veebruaril 2002.a., seega pidi seaduse kohaselt hĂŒvitise suuruse mÀÀramise aluseks olema ĂŒlevĂ”etavate aktsiate vÀÀrtus 17. veebruaril 2002.a. Avaldaja arvates ei ole pĂ”hiaktsionĂ€ri mÀÀratud hĂŒvitis Ă”iglane. XXXei ole
esitanud reaalseid pĂ”hjendusi ega metoodikat aktsia Ă”iglase hinna arvutamise kohta. Avaldaja arvates tagab Ă”iglase hĂŒvitise mÀÀramise diskonteeritud rahavoogude meetodi rakendamine. Avaldaja on seisukohal, et vĂ€hemusaktsionĂ€ridele tutvumiseks esitatud ja otsuse aluseks olnud ĂŒlevĂ”tmisaruanne ja audiitori aruanne ei vasta seaduse nĂ”uetele. Audiitor ei ole sisuliselt kontrollinud, kas konkreetse Ă€riĂŒhingu puhul oli hĂŒvitis Ă”iglane ja kas vĂ€hemusaktsionĂ€ride huvid olid piisavalt kaitstud. Eesti pangandusturu vĂ”rdlevat analĂŒĂŒsi seisuga 18. veebruar 2002.a., millega on pĂ”hjendatud vĂ€hemusaktsionĂ€ridele makstava hĂŒvitise suurus, ĂŒlevĂ”tmisaruanne ei kajasta. Avaldaja palub kindlaks mÀÀrata Ă”iglane hĂŒvitis AS-i XXX54 014 lihtaktsia ĂŒlevĂ”tmise eest. Puudutatud isikute seisukohad AS XXXei olnud AS SEB XXXaktsionĂ€r ajal kui aktsionĂ€ride ĂŒldkoosolek mÀÀras kindlaks hĂŒvitise suuruse. Vastavalt aktsiaseltsi aktsiaraamatu vĂ€ljavĂ”ttele omandas hageja aktsiaseltsi aktsiad mitte varem kui 25. aprillil 2002.a., seega ligi ĂŒks kuu pĂ€rast ĂŒldkoosolekut, millel otsustati aktsiate ĂŒlevĂ”tmine. SeepĂ€rast teadis hageja aktsiate omandamise ajal, et aktsionĂ€ride ĂŒldkoosolek oli juba otsustanud kehtestada aktsiate ĂŒlevĂ”tmisel aktsiate eest makstavaks hĂŒvitiseks 38 Eesti krooni aktsia eest. Aktsia vÀÀrtus 38 Eesti krooni aktsia kohta oli 17. veebruari 2002.a. seisuga aktsia Ă”iglane vÀÀrtus ja tugines tol ajal olemaolevale informatsioonile. Aktsiate ĂŒlevĂ”tmisel tasumisele kuuluva aktsiate hinna mÀÀramiseks teostas AS XXX XXX AB palvel Eesti pangandusturu vĂ”rdleva finantsanalĂŒĂŒsi. Selles analĂŒĂŒsis vĂ”rreldi AS-i XXX Hansapanga ja Sampo Pangaga, s.t. nende Eesti pankadega, mille aktsiad olid 2002.a. veebruaris börsil kaubeldavad. AnalĂŒĂŒsi kĂ€igus vĂ”rreldi turuvÀÀrtuse ja kasumi suhtarvusid ning turuvÀÀrtuse ja omakapitali raamatupidamisliku vÀÀrtuse suhtarvusid. Lisaks teostati suhtarvude vĂ”rdlev analĂŒĂŒs pĂ”hjamaade pankadega. Sellise metoodika kasutamine finantssektoris on rahvusvaheliseks tavaks ning vĂ”rreldes rahavoogude meetodiga on nimetatud meetod sobivam finantssektoris tegutsevate Ă€riĂŒhingute vÀÀrtuse mÀÀramiseks kuivĂ”rd selle aluseks olevad komponendid on hĂ”lpsamini hinnatavad. Niisiis mÀÀrati ĂŒlevĂ”etava aktsia hind ĂŒlevĂ”tmispakkumise tegemise ajal 38 Eesti krooni vastavalt rahvusvaheliselt aktsepteeritud standarditele ja praktikale. Aktsiate eest pakutud hind vastas AS XXX aktsionĂ€ride 11. septembri 2000.a. ĂŒlevĂ”tmise kĂ€igus pakutud hinnale. 11. septembril 2000.a. oli vĂ€ikeaktsionĂ€ridele aktsiate eest pakutud hind 40% kĂ”rgem kui Tallinna VÀÀrtpaberibörsi sulgemishind pakkumise tegemisele eelnenud 12 kuu vĂ€ltel ja 31% kĂ”rgem kui minimaalne ĂŒlevĂ”tmispakkumise hind. 11. septembri 2000.a. ja 17. veebruari 2002.a. vahelisel perioodil kasvas TALSE 11,8 %. See tĂ€hendab, et kui AS-i XXX ei oleks börsinimekirjast kustutatud ja eeldades, et AS-i XXX aktsia vÀÀrtuse areng oleks olnud samasugune nagu TALSE areng, maksti vĂ€hemusaktsionĂ€ridele aktsiate eest nende ĂŒlevĂ”tmise hetkel mĂ€rkimisvÀÀrselt rohkem, kui oleks olnud aktsia hinna prognoositav kasv TALSE arengut arvesse vĂ”ttes. Seega, vĂ€ikeaktsionĂ€ridele maksti aktsiate eest rohkem, kui oleks olnud aktsiate Ă”iglane vÀÀrtus turuhinna eelduslikku kasvu silmas pidades. Aktsia eest pakutud hind 38 Eesti krooni vastas AS XXXaktsiatega ajavahemikul 2. jaanuar 2002.a. kuni 27. veebruar 2002.a. tehtud tehingutes kasutatud hinnale. AktsionĂ€rid nĂ”ustusid mĂŒĂŒma ja XXX AB nĂ”ustus ostma aktsiaid selle hinnaga. Aktsiatega ei tehtud ĂŒhtegi muud tehingut. VĂ”ttes arvesse Riigikohtu otsusega kohtuasjas 3-2-1-145-05 mĂ€rgitut, mille kohaselt on DCF (discounted cash flow e. diskonteeritud rahavood) ĂŒks rahvusvaheliselt aktsepteeritumaid meetodeid aktsiate Ă”iglase vÀÀrtuse leidmiseks, tellis XXX OĂ-lt XXXkui tunnustatud hindamisspetsialistilt ka diskonteeritud rahavoogude meetodi abil teostatud sĂ”ltumatu hindamise, mis on esitatud eriteadmistega isiku arvamusena. Raporti jĂ€relduste kohaselt oli aktsia Ă”iglane vÀÀrtus 17. veebruari 2002.a. seisuga 37 krooni ja 37 senti. Nimetatud Ă”iglane vÀÀrtus on madalam, kui
XXXpoolt vĂ€ikeaktsionĂ€ridele makstud hĂŒvitis. Puudutatud isikud paluvad kohaldada aegumist. Ăigustatud aktsionĂ€ridele mÀÀratud esindaja seisukoht Ăigustatud aktsionĂ€rid toetavad avaldaja seisukohti ning nĂ”ustuvad kĂ”igega, mis avaldaja on menetluses kirjalikult vĂ”i kohtuistungil suuliselt avaldanud. KohtumÀÀruse pĂ”hjendused Kohus tuvastas, et 27. mĂ€rtsil 2002.a. toimus AS XXXaktsionĂ€ride ĂŒldkoosolek, kus teise pĂ€evakorrapunktina oli arutusel vĂ€hemusaktsionĂ€ridele kuuluvate aktsiate ĂŒlevĂ”tmine AS XXXpĂ”hiaktsionĂ€ri XXXpoolt. 27. mĂ€rtsil 2002.a. otsustas AS XXXaktsionĂ€ride ĂŒldkoosolek lĂ€htudes Ă€riseadustiku § 3631: 1) kiita heaks XXX(publ), aadressiga 106 40, Stockholm, Rootsi, registreerimisnumbriga 502032-9081, kelle aktsiatega on esindatud ĂŒle 99 protsendi AS XXXaktsiatest (pĂ”hiaktsionĂ€r), esitatud taotlus vĂ”tta ĂŒle AS XXXĂŒlejÀÀnud aktsionĂ€ridele (vĂ€hemusaktsionĂ€rid) kuuluvad aktsiad; 2) vĂ€hemusaktsionĂ€ridele makstava hĂŒvitise suurus on 38 Eesti krooni ĂŒhe aktsia kohta; 3) ĂŒhe kuu möödumisel kĂ€esoleva otsuse vastuvĂ”tmisest esitab AS XXXjuhatus vĂ€hemusaktsionĂ€ridelt aktsiate ĂŒlekandmise avalduse Eesti vÀÀrtpaberite keskregistri pidajale, kes korraldab aktsiate ĂŒlekandmise pĂ”hiaktsionĂ€ri kontole makse vastu, mille suurus aktsia kohta on mÀÀratud kĂ€esoleva otsuse punktis 2 (I kd t.l. 2227, 90-95). Menetlusosalised vaidlevad selle ĂŒle, kas AS XXX(praeguse Ă€rinimega AS XXX) vĂ€hemusaktsionĂ€ridele kuuluvate aktsiate ĂŒlevĂ”tmisel pĂ”hiaktsionĂ€ri XXXpoolt on hĂŒvitis aktsiate ĂŒlevĂ”tmisel vĂ€hemusaktsionĂ€ridele 38 Eesti krooni ĂŒhe aktsia eest Ă”iglane hĂŒvitis vĂ”i mitte. Ăriseadustiku (ĂS) § 363 lg 1 kohaselt vĂ”ib aktsionĂ€ri taotlusel, kelle aktsiatega on esindatud vĂ€hemalt 9/10 aktsiaseltsi aktsiakapitalist (pĂ”hiaktsionĂ€r), aktsionĂ€ride ĂŒldkoosolek otsustada aktsiaseltsi ĂŒlejÀÀnud aktsionĂ€ridele (vĂ€hemusaktsionĂ€rid) kuuluvate aktsiate ĂŒlevĂ”tmise pĂ”hiaktsionĂ€ri poolt Ă”iglase rahalise hĂŒvitise maksmise vastu. ĂS § 3638 lg 3 jĂ€rgi kui vĂ€hemusaktsionĂ€ridele makstav hĂŒvitis mÀÀrati liiga madalaks, vĂ”ib kohus vĂ€hemusaktsionĂ€ri nĂ”udel mÀÀrata Ă”iglase hĂŒvitise. ĂS § 3632 lg 1 sĂ€testab, et vĂ€hemusaktsionĂ€ridele makstava hĂŒvitise suuruse mÀÀrab pĂ”hiaktsionĂ€r ja hĂŒvitise suurus mÀÀratakse ĂŒlevĂ”etavate aktsiate sellise vÀÀrtuse alusel, mis aktsiatel oli 10 pĂ€eva enne ĂŒldkoosoleku kokkukutsumise teate vĂ€ljasaatmise pĂ€eva. Vaidlust ei ole, et ĂŒldkoosoleku kokkukutsumise teade avaldati 27. veebruaril 2002.a. Seega tuleb hĂŒvitise suuruse mÀÀramise aluseks vĂ”tta ĂŒlevĂ”etavate aktsiate vÀÀrtus 17. veebruari 2002.a. seisuga. Avaldaja vĂ€itel ei ole XXXAS Eesti Ăhispanga enamusaktsionĂ€ri aruandest vĂ€hemusaktsionĂ€ridele kuuluvate aktsiate ĂŒlevĂ”tmise kohta (I kd t.l. 28-29) ja audiitori 27.02.2002.a. aruande ĂŒlevĂ”tmisaruande kontrollimise kohta (I kd t.l. 30) vĂ”imalik kontrollida pĂ”hiaktsionĂ€ri poolt mÀÀratud aktsia Ă”iglase hinna kujunemist. Avaldaja arvates tuleb aktsia Ă”iglase hinna hĂŒvitise mÀÀramisel aluseks vĂ”tta diskonteeritud rahavoogude meetodit, mida pĂ”hiaktsionĂ€r ei ole aga teinud. Vastused vĂ€hemusaktsionĂ€ride kĂŒsimustele hĂŒvitise suuruse kohta (I kd t.l. 31, 32) on ebapiisavad. Ăiglase hĂŒvitise teemat aktsiate ĂŒlevĂ”tmisel on kĂ€sitlenud Riigikohus tsiviilasjas 3-2-1-14504. Riigikohtu arvates ei ole kohtu poolt Ă”iglase hĂŒvitise mÀÀramine tĂ€ielikult kohtu
diskretsiooniotsus hĂŒvitise suuruse mÀÀramisel, kuigi kohtu hinnata jÀÀb lĂ”plikult hĂŒvitise Ă”iglus ĂS § 3631 lg 1 tĂ€henduses. Riigikohus mĂ€rkis, et ĂS § 3631 puhul on tegemist sarnase olukorraga vĂ”laĂ”igusseaduse § 127 lg 6, kui hĂŒvitise maksmise kohustus on kindel, kuid hĂŒvitise tĂ€pset suurust ei saa kindlaks teha, mistĂ”ttu vĂ”ib kohus hĂŒvitise suuruse tĂ”enĂ€osuse piires ise mÀÀrata. HĂŒvitise âĂ”iglusâ ei tĂ€henda seaduse mĂ”ttes ka kohtuniku ja pĂ”hiaktsionĂ€ri subjektiivset otsustust, mis talle Ă”iglane tundub, vaid otsustusvabadust konkreetse summa mÀÀramiseks ĂŒldistes ja objektiivsetes piirides, mida nĂ€itavad ĂS § 3634 lg 1, 2 ja 21, mille jĂ€rgi peab audiitor selgesĂ”naliselt hindama hĂŒvitise mÀÀramise aluseks olevat meetodit ja vĂ”rdlema seda teiste vĂ”imalike meetoditega. Riigikohus leidis, et hĂŒvitist aktsiate ĂŒlevĂ”tmise eest loetakse Ă”iglaseks ĂŒksnes juhul, kui see tagab vĂ€hemusaktsionĂ€ridele tĂ€ieliku kompensatsiooni tema aktsiaosaluse kaotamise ja omandisse sekkumise eest. Seejuures on oluline ka aktsiatest tulevikus potentsiaalselt saadav kasu, kui ta aktsiaid ei kaotanuks. Aktsiate eest Ă”iglase hĂŒvitise mÀÀramisel tuleb arvestada vĂ€lja aktsiaseltsi ettevĂ”tte, s.t. aktsiaseltsi kui terviku, majanduslik vÀÀrtus ja jagada see proportsionaalselt aktsiate vahel. Puudutatud isikud on vĂ€lja toonud, et kui AS-i XXXei oleks börsinimekirjast kustutatud ja eeldades, et AS-i XXXaktsia vÀÀrtuse areng oleks olnud samasugune nagu TALSE areng, maksti vĂ€hemusaktsionĂ€ridele aktsiate eest nende ĂŒlevĂ”tmise hetkel mĂ€rkimisvÀÀrselt rohkem, kui oleks olnud aktsia hinna prognoositav kasv TALSE arengut arvesse vĂ”ttes. TALSE areng kajastub vĂ€ljavĂ”ttel TALSE liikumise kohta perioodil 11.09.2000â17.02.2002 (I kd t.l. 167). Kohus leiab, et kuivĂ”rd TALSE kujunes kĂ”ikide vÀÀrtpaberite mĂŒĂŒgihindadest, millega börsil kaubeldi, siis ei vĂ”imalda TALSE liikumine teha kindlaks mingi konkreetse vÀÀrtpaberi vÀÀrtust. Asjas esitatud materjalide kohaselt vĂ”ib aktsia vÀÀrtuse kindlaks tegemiseks kasutada suhtarvude vĂ”rdlusmeetodit, diskonteeritud rahavoogude meetodit vĂ”i selle alaliiki, dividendide diskonteerimise meetodit. NĂ€htuvalt andmetest aktsiahĂŒvitise mÀÀramiseks tehtud finantsanalĂŒĂŒsi kohta (koos lisadega, I kd t.l. 130-134, t.l. 168-169), on vĂ€hemusaktsionĂ€ridele makstud hĂŒvitis 38 krooni aktsia kohta arvestatud kasutades suhtarvude vĂ”rdlusmeetodit. VĂ”rdluseks on kasutatud Eesti ja Skandinaavia pankade andmeid. Puudutatud isikud on vĂ€lja toonud, et aktsiate eest pakutud hind vastas aktsiaseltsi aktsionĂ€ride 11. septembri 2000.a. ĂŒlevĂ”tmise kĂ€igus pakutud hinnale. 11. septembril 2000.a. oli vĂ€ikeaktsionĂ€ridele aktsiate eest pakutud hind 40% kĂ”rgem kui Tallinna VÀÀrtpaberibörsi sulgemishind pakkumise tegemisele eelnenud 12 kuu vĂ€ltel ja 31% kĂ”rgem kui minimaalne ĂŒlevĂ”tmispakkumise hind (I kd t.l. 135-166). Kohus leiab, et diskonteeritud rahavoogude vĂ”i dividendide diskonteerimise meetod vĂ”imaldavad suhtarvude vĂ”rdlusmeetodist enam arvesse vĂ”tta hinnatava ettevĂ”tte spetsiifikat. Samuti tuleks vĂ”rdlusmeetodi kasutamiseks ettevĂ”tet vĂ”rrelda piisava hulga ettevĂ”tetega, mille majanduslikud nĂ€itajad on sarnased. Kohtuekspert on ekspertiisiaktis (III kd t.l. 172-205) vĂ€lja toonud, et Skandinaavia pankadel on hinnatava pangaga vĂ”rreldes oluliselt erinev suurus, risk, tulusus ja kasv, erinevad ka tulumaksusĂŒsteemid. Samas 2002.a. olid Tallinna börsil noteeritud vaid Hansapanga ja Sampo panga aktsiad. Piisava hulga sobilike vĂ”rdluspankade puudumise ning vĂ€hese ettevĂ”ttespetsiifilisuse tĂ”ttu ei ole kohtu arvates suhtarvude vĂ”rdlusmeetodi kasutamine pĂ”hjendatud aktsia vÀÀrtuse vĂ€lja selgitamiseks. Samuti ei vĂ”ta meetod arvesse aktsiatest tulevikus saadavat potentsiaalset kasu. Diskonteeritud rahavoogude meetod ning dividendide diskonteerimise meetod on nii ettevĂ”ttespetsiifilised, kui vĂ”imaldavad arvesse vĂ”tta ettevĂ”tte tulevast eeldatavat arengut ning seelĂ€bi potentsiaalset tulu, mis jÀÀb vĂ€hemusaktsionĂ€ril aktsiate ĂŒlevĂ”tmisel saamata. Esimesel juhul diskonteeritakse omanikele loodavat vaba raha panga omakapitali hinnaga, teisel juhul diskonteeritakse oodatavad vĂ”i hinnataval aastal vĂ€ljamakstud dividendid
omakapitali hinnaga. Kohus leiab, et Ă”iglase hĂŒvitise kindlaks mÀÀramiseks on sobilikum diskonteeritud rahavoogude meetod, sest dividendide diskonteerimise meetodi kasutamisel saadav tulemus oleneb vĂ€ljamakstud vĂ”i prognoositavatest dividendidest, dividendide vĂ€ljamaksmine on aga tĂ€ielikult enamusaktsionĂ€ri otsustada. Diskonteeritud rahavoogude meetod vĂ”tab arvesse aktsia vÀÀrtuse hindamisel enam tegureid, mistĂ”ttu vĂ”imaldab see kohtu arvates aktsia vÀÀrtust tĂ€psemalt hinnata. SeetĂ”ttu ei lĂ€htu kohus aktsia vÀÀrtuse hindamisel OĂ XXXhindamisraportist (inglise keeles II kd t.l. 36-73; tĂ”lge I kd t.l. 171-209, tĂ€psustused III kd t.l. 40-42; IV kd lk 41-42), kuna aktsia vÀÀrtuse kindlaks tegemiseks on selles kasutatud dividendide diskonteerimise meetodit. KuivĂ”rd kohus OĂ XXXhindamisraportist ei lĂ€htu, ei oma asjas tĂ€hendust ka A. Suitsu ĂŒtlused (IV kd t.l. 113-114), kelle kohus kuulas puudutatud isikute taotlusel 29.01.2014 kohtuistungil Ă€ra nimetatud hindamisraporti sisu selgitamiseks. Kohtule on esitatud ka AS XXX(praegune nimi XXX) 23. detsembril 2005.a. hinnang (II kd t.l. 119-137) aktsia Ă”iglase vÀÀrtuse kohta 2002.a. alguse seisuga, kuid ka nimetatud hinnangus on hindamiseks kasutatud dividendide diskonteerimise meetodit. Samuti on hinnangus vĂ€lja toomata, konkreetselt millise kuupĂ€eva seisuga on see koostatud. Hinnangu kohaselt on lĂ€htutud selle koostamisel panga tegelikest finantstulemustest kuni 2004. aastani. Nii OĂ XXXkui kohtueksperdi hinnangus on vĂ€lja toodud, et hindamisel kasutatavad prognoosid peavad olema koostatud 2001.a. lĂ”pu seisuga, metodoloogiline eksimus oleks kasutada kĂ€esolevaks ajaks tegelikult teadaolevaid andmeid. Eeltoodu alusel ei pea kohus vĂ”imalikuks tugineda Ă”iglase hĂŒvitise mÀÀramisel AS XXXhinnangule. Nimetatud tĂ”end ei ole ka usaldusvÀÀrne, kuna nii avaldaja kui raporti koostaja on ĂŒhe ja sama emaettevĂ”tja 100 %-lised tĂŒtarettevĂ”tjad (Ă€riregistri vĂ€ljavĂ”tted II kd t.l. 147-153). Asja materjalide juures olevatest hinnangutest ainsana on kasutatud diskonteeritud rahavoogude meetodit kohtueksperdi poolt esitatud eksperthinnangus (III kd t.l. 172-205). Eksperthinnangu kohaselt on vĂ€hemusaktsionĂ€rile kuulunud aktsia turuvÀÀrtuseks 17.02.2002 seisuga 37,7 krooni. Ekspert on vĂ€lja toonud, et kui kohus soovib Ă”iguslikel kaalutlustel enamus- ja vĂ€hemusaktsionĂ€ri aktsia vÀÀrtust kohelda vĂ”rdselt, on vĂ”imalikuks aktsia hĂŒvitiseks 64,24 krooni. Puudutatud isikud leidsid, et ekspertarvamuse suhtes seisukoha kujundamiseks on vajalikud eriteadmised, mistĂ”ttu pöördusid nad AS XXXpoole, hindamaks kohtueksperdi arvamuse korrektsust. AS XXXanalĂŒĂŒsis eksperthinnangut ning leidis oma analĂŒĂŒsis (IV kd t.l. 54-78), et eksperthinnangus on arvutusviga. Eksperthinnangu tabelis 9 on ebaĂ”igesti saadud tehte 1 116,1:1,142 tulemuseks 1 072,3. Ekspert on jĂ€tnud pĂ”hjendamatult arvestamata tulumaksuga jaotatud kasumilt ning neto intressikasumit ĂŒle hinnanud. Arvestatud ei ole finantseerimiskulude kasvuga, mis kaasnevad kasumi jaotamisega. TĂ€iendava nĂ”utava omakapitali vajadus on alahinnatud. Vigade tulemusel on aktsia vÀÀrtus eksperthinnangus hinnatud ĂŒlemÀÀra kĂ”rgeks. AS XXXei suuda taasluua hindamistulemust 64,2 krooni, mis viitab sellele, et nimetatud tulemuseni jĂ”udmiseks on kasutatud eksperthinnangus presenteerimata kalkulatsioone vĂ”i eksperdi arvutuskĂ€ik sisaldab matemaatilisi vigu. Puudutatud isikud lisasid kohtuistungil, et mitte ĂŒkski Eesti audiitorfirma ei kasuta meetodit, mis ei vĂ”taks arvesse tulumaksu. Ekspert vĂ”ttis arvesse rahalised vahendid 2002.a. lĂ”pu seisuga, samad rahalised vahendid osalised tulu teenimisel 2002.a. vĂ€ltel, seega oleks neid pidanud diskonteerima. Kohus kutsus eksperdi kĂŒsitlemiseks 29.01.2014 kohtuistungile, kus ekspert selgitas pĂ”hjalikult eksperthinnangus toodut (IV kd t.l. 107-112, 118-127). Eksperdi selgituse kohaselt ei ole tabelis 9 arvutusviga. Rahavoog 2002E on hinnangus 1 116 miljonit krooni, kuid kuna osa sellest rahavoost moodustab juba hindamishetkel pangale kuuluv raha ĂŒle nĂ”utava
omakapitali vajaduse, siis seda FCFE komponenti ei ole vaja diskonteerida. Diskonteeritakse vaid 2002.a. jooksul teenitud kasumit, mitte aga raha, mis on pangal juba hindamishetkel olemas. VÀÀrtus 1 072 on leitud jagades panga prognoositavat tulumaksueelset 2002.a. puhaskasumit 351,5 mln diskontoteguriga 1,142 ning liites tulemusele tĂ€iendava nĂ”utava omakapitali vajaduse 764,6 mln. Eksperdi selgituse kohaselt ei ole tulumaksu vabadest rahavoogudest maha vĂ”etud pĂ”hjusel, et diskonteerimisel kasutatav omakapitali hind on tulumaksueelne, omaniku nĂ”utava tulunormi sees on juba arvestatud ĂŒksikisiku tulu maksustamisega. Kui vĂ”tta rahavoogudest maha ka tulumaks, siis sel juhul maksustataks omanikele suunatud rahavoogusid tulumaksuga sisuliselt kahekordselt, mis, arvestades Eesti tulumaksusĂŒsteemi, ei oleks Ă”ige. Eesti tulumaksusĂŒsteem arvestab omanikele suunatud rahavoogude maksustamisel ĂŒhekordse tulumaksuga (ettevĂ”tte tulumaks makstakse dividendide vĂ€ljamaksmisel) ja peale seda tĂ€iendavalt omanikutulu ei maksustata. Selle kĂ€sitlusega on arvestatud ka hinnangu koostamisel. Rahavood on arvestatud tulumaksueelselt ja omakapitali hind on samuti ĂŒksikisiku tulumaksueelne. PĂ”himĂ”tteliselt on vĂ”imalik tulumaks ka rahavoogudelt (FCFE) maha arvutada, kuid sel juhul peab omakapitali hind, mida diskonteerimiseks kasutatakse, olema kindlasti tulumaksujĂ€rgne (ehk maksu vĂ”rra madalam), muidu oleks vÀÀrtuse hindamise seisukohalt omanikukulu topeltmaksustamine, mis ei ole Eesti tulumaksusĂŒsteemile omane. TulumaksujĂ€rgset omakapitali hinda on vĂ€ga raske praktikas vĂ€lja arvutada. Praktikas tuuakse omakapitali hind vĂ€lja alati ĂŒksikisiku tulumaksueelselt. Seda arvestades on metoodiliselt lihtsam kasutada nii tulumaksueelset omakapitali hinda kui ka rahavoogusid (FCFE), mida ekspert on eksperthinnangus kasutanud. AS XXXanalĂŒĂŒsi kohaselt kui aktsionĂ€ridele jaotatakse vabade rahavoogude nĂ€ol kapitali, siis panga varade maht, mille arvelt pank intressitulu genereerib, vĂ€heneb. Varade mahu vĂ€henemist korvavad pangad vÔÔrkapitali kaasamisega, mis toob kaasa finantseerimiskulude kasvu. Kuna pank suurendab deposiitide hulka, et varade mahtu kasumi jaotamisest hoolimata sĂ€ilitada, kasvab panga kulubaas selle vĂ”rra, kui palju maksab pank deposiitide eest intressi. Neto intressikasum on eksperthinnangus ĂŒle hinnatud seoses kirjeldatud finantseerimiskulude kasvuga arvestamata jĂ€tmisega. Ekspert ei nĂ”ustu AS XXXkĂ€sitlusega. Kui panga intressikandvad varad kasvavad, siis toob see endaga kaasa tĂ€iendava omakapitalivajaduse panga kapitaliadekvaatsuse normatiivide tagamiseks. FCFE on vaba raha, mille saaks peale kulude kandmist ja tĂ€iendava kapitaliadekvaatsuse tagamist omanikele vĂ€lja jagada. Ebaselge on vĂ€ide, et oodatavalt loodava FCFE vĂ€ljajagamine peaks vĂ€hendama panga varade ja intressitootvate varade mahtu. TĂ€iendava omakapitali vajadus on otseselt seotud prognoositava panga varude kasvuga. Mida kiiremini panga varad kasvavad, seda suurem on tĂ€iendav regulatiivse omakapitali vajadus. Kuna esimesel 5 prognoosiaastal kasvavad varad kiiresti, siis eeldab see ka suurt tĂ€iendava omakapitali vajadust. Hilisematel aastatel hakkavad oodatavalt varade kasvumÀÀrad langema, mille tĂ”ttu vajatakse vĂ€hem tĂ€iendavat regulatiivset omakapitali. Seega mida vĂ€iksem on varade kasv, seda vĂ€iksem on tĂ€iendava regulatiivse omakapitali vajadus. Kuna 2011.a. on panga varade oodatav kasv vaid 3%, siis langeb ka oluliselt tĂ€iendav regulatiivse omakapitali vajadus vĂ”rreldes varasemate aastatega, kui varad kasvasid kiiremini. Ekspert eeldas, et kapitali adekvaatsuse usaldusnormatiiv 10% ja panga intressitootvate varade mÀÀr koguvaradest (87,5%) jÀÀvad muutumatuks. TĂ€iendav nĂ”utav omakapitali vajadus 2011.a. on arvutatud sel aastal prognoositavat panga varade kasvu aluseks vĂ”ttes (3%). Panga varad 2011.a. on hinnanguliselt 60,349 mln krooni. Juhul kui kapitaliadekvaatsuse normatiiv on 10% ja nĂ”utav omakapitali suhe panga varadesse
on 8,2%, nagu eksperthinnangus eeldatud, siis on sellise varade mahu juures pangal vaja 2011.a. omakapitali vĂ€hemalt summas 4949 mln krooni, sh omakapitali summas 4520 mln krooni ja allutatud laene summas 429 mln krooni. Kuna 2010.a. oli nĂ”utav omakapital 4376 mln krooni, siis tuleb tĂ€iendava nĂ”utava omakapitali vajaduse leidmiseks lahutada 2011.a. nĂ”utavast omakapitalist 2010.a. nĂ”utav omakapital: 4520 - 4376 = 144 mln krooni. 2011.a. tĂ€iendava nĂ”utava omakapitali jĂ€rsk langus on pĂ”hjustatud panga varade eeldatavast kasvu langusest. Pikaajaliselt ei saa panga varad kasvada oluliselt kiiremini kui majandus ja rahapakkumine tervikuna ehk 2-3% aastas. Puhaskasumi muutuse ja tĂ€iendava omakapitali vajaduse suhte mĂ€rkimisvÀÀrne tĂ”us 2011. aastal vĂ”rreldes aastatega 2008, 2009 ja 2010 pĂ”hjuseks on panga varade kasvu aeglustumine, mis tingib vĂ€iksema investeerimisvajaduse. Hindamistulemus 64,24 eurot on leitud jĂ€rgmiselt: panga Ă€ritegevuse vÀÀrtus omanike jaoks (5599 mln krooni seisuga 31.12.2001) arvutatakse panga poolt tulevikus 2002-2011 loodavate rahavoogude diskonteerimisel omakapitali hinnaga (14,22%). Diskonteeritud rahavood (eksperthinnangu tabelis 9 FCFE nĂŒĂŒdisvÀÀrtused) liidetakse ja saadakse 3034 mln krooni. Nimetatud vÀÀrtusele liidetakse juurde panga jĂ€tkuvÀÀrtuse diskonteeritud vÀÀrtus (2565 mln krooni). Kokku panga Ă€ritegevuse vÀÀrtus korrigeerimata kujul seisuga 31.12.2001 on 5599 mln krooni. Sellest vÀÀrtusest arvutades maha 25% mittelikviidsuse allahindlus, jÀÀb vÀÀrtuseks 4199 mln krooni. Leitud vÀÀrtus jagatuna panga aktsiate arvuga (66 562 381) on 63,08, seega ĂŒhe aktsia vÀÀrtuseks kujuneb seisuga 31.12.2001 63,08 krooni. Arvestades omakapitali hinda 14,22%, on aktsia vÀÀrtus 17.02.2002 seisuga leitav jĂ€rgmiselt: 63,08*(1+((14,22%/365)*47)) = 64,24. Kohtu hinnangul on eksperdi selgitused ekspertiisi teostamise kohta veenvad. Ekspertiisi teostamisel kasutatud arvestuskĂ€ike on vĂ”imalik korrata ning kontrollida, eksperdi arvestused on kohtule arusaadavad ja jĂ€lgitavad, arvutusvigu ei esine. Ekspert on andnud pĂ”hjalikud, asjatundlikud ja selged selgitused kĂ”igi puudutatud isikute etteheidete kohta. Kohtul ei ole pĂ”hjust eksperdi pĂ€devuses ja erialastes teadmistes kahelda, kuivĂ”rd ekspert kuulub riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja ning on avaldanud, et tal on 12-aastane rahandusteadusliku praktika kogemus. Eeltoodust tulenevalt tugineb kohus Ă”iglase hĂŒvitise mÀÀramisel kohtu poolt mÀÀratud ekspert A. Juhkami eksperthinnangule. Riigikohus on lahendis 3-2-1-145-04 (p 30) selgitanud, et kĂ”iki aktsionĂ€re tuleb ĂS § 272 jĂ€rgi kohelda vĂ”rdselt ja seda ka aktsiate eest hĂŒvitise mÀÀramisel. Aktsiate eest Ă”iglase hĂŒvitise mÀÀramisel tuleb kolleegiumi arvates arvestada vĂ€lja aktsiaseltsi ettevĂ”tte, s.t aktsiaseltsi kui terviku, majanduslik vÀÀrtus, ja jagada see proportsionaalselt aktsiate vahel. HĂŒvitise mÀÀramisel ei arvestata erinevate aktsionĂ€ride erinevaid vĂ”imalusi reaalselt aktsiaseltsi tegevust mĂ”jutada. Eksperthinnangu kohaselt arvestatakse juhtimiskontrolli mitteomavale aktsionĂ€rile kuuluva aktsia puhul hindamispraktikas vĂ€hemusosaluse allahindlusega, kuna tema vĂ”imalused ettevĂ”tte juhtimist ja strateegiliste otsuste langetamist mĂ”jutada on piiratud. VĂ€hemusosaluse allahindlus asub vahemikus 26,8%-32,8%, millest ekspert on kasutanud vahemiku keskmist 29,8% allahindlust. Mittelikviidne on aktsia, millega ei kaubelda aktiivselt jĂ€relturul. Panga aktsiatega ei kaubelda börsil alates 2000.a. lĂ”pust. Börsil mittenoteeritud panga aktsia vÀÀrtuse hindamisel arvestatakse praktikas mittelikviidsuse allahindlusega. VĂ€hemusosaluse mittelikviidsuse allahindlus on tĂŒĂŒpiliselt vahemikus 30%-45% ning enamusosaluse puhul vahemikus 3%-33%. Ekspert on vĂ€lja arvutanud avaldaja aktsia turuvÀÀrtuse 37,7 krooni arvestades nii vĂ€hemusosaluse keskmist allahindlust 29,8% kui vĂ€hemusosaluse keskmist mittelikviidsuse allahindlust 37,5%.
Avaldaja arvates tuleks aktsionĂ€re kohelda vĂ”rdselt, mistĂ”ttu ei ole hĂŒvitise arvutamisel pĂ”hjendatud aktsia hinna korrigeerimine vĂ€hemusosaluse keskmist allahindlusega ja vĂ€hemusosaluse keskmise mittelikviidsuse allahindlusega. Puudutatud isikute arvates on aktsia hinna vastav korrigeerimine pĂ”hjendatud. Puudutatud isikute seisukoha kohaselt on vĂ€hemusosaluse allahindlusega arvestamise pĂ”hjendatust kĂ€sitletud erinevates finantshindamist kĂ€sitlevates rahvusvahelistes allikates, mille lĂ€htealuse moodustab arusaam, et vĂ”imalus mĂ”jutada ĂŒhingu Ă€rilisi otsuseid omab iseseisvat vÀÀrtust, mistĂ”ttu ongi pĂ”hiaktsionĂ€ri aktsiad alati kĂ”rgema vÀÀrtusega kui vĂ€hemusaktsionĂ€ride aktsiad. Selle pĂ”himĂ”ttega arvestamine on loogiline ka aktsiate ĂŒlevĂ”tmisel, kuna puuduvad mĂ”istlikud argumendid, miks peaks vĂ€hemusaktsionĂ€ri aktsia vÀÀrtus aktsiate ĂŒlevĂ”tmisel tĂ”usma. VĂ€hemusallahindlusega mittearvestamine viib lĂ”ppastmes tulemuseni, kus hĂŒvitis vĂ€hemusaktsia ĂŒlevĂ”tmise eest oleks selle turuvÀÀrtusest kĂ”rgem. Selline lahendus on mĂ”istlikult vastuvĂ”etamatu. VĂ€hemusaktsionĂ€ril ei saa olla Ă”igust hĂŒvitisele suuremas ulatuses kui aktsia tegelik turuvÀÀrtus ehk selle kohalik keskmine mĂŒĂŒgihind. Kohus leiab, et puudutatud isikud samastavad ekslikult turuvÀÀrtuse mĂ”iste ja Ă”iglase hĂŒvitise mĂ”iste. Vastavalt Riigikohtu lahendi 3-2-1-145-04 (p 32) ei ole turuhind aktsiate eest Ă”iglase hĂŒvitise mÀÀramisel ainuke kriteerium. Ăldjuhul saab seda pidada minimaalseks, mis aktsionĂ€ridele tuleks maksta, s.t aktsionĂ€rid ei tohi saada hĂŒvitist vĂ€hem, kui nad teeniksid aktsiaid vabalt vÔÔrandades. VĂ”imalik on aga ka, et tehingute alusel mÀÀratav hind ei kajasta aktsiate tegelikku vÀÀrtust ega taga aktsionĂ€ridele tĂ€ielikku hĂŒvitist nende kaotatud aktsiate eest. Viidatud seisukohast tulenevalt ei tohi Ă”iglane hĂŒvitis olla turuvÀÀrtusest madalam, kuid Ă”iglane hĂŒvitis ja turuvÀÀrtus ei ole samastatavad. Kohus nĂ”ustub puudutatud isikutega, et vĂ”imalus mĂ”jutada ĂŒhingu Ă€rilisi otsuseid omab iseseisvat vÀÀrtust ning majanduslikust aspektist on pĂ”hiaktsionĂ€ri aktsiad kĂ”rgema vÀÀrtusega kui vĂ€hemusaktsionĂ€ride aktsiad. Kohtu arvates ei ole aga ebamĂ”istlik olukord, kus hĂŒvitis vĂ€hemusaktsia ĂŒlevĂ”tmise eest on selle turuvÀÀrtusest kĂ”rgem. TuruvÀÀrtus on summa, mille aktsia omaja saab teenida otsustades aktsia vÔÔrandada. Aktsia omaja saab vÔÔrandamise aega valida, kandes riski, et pĂ€rast aktsia vÔÔrandamist vĂ”ib selle turuhind tĂ”usta ning soodsam olnuks vÔÔrandamisega oodata. Aktsiate ĂŒlevĂ”tmise olukorras aga ei saa vĂ€hemusaktsionĂ€rid otsustada kas, millal ja isegi millise hinnaga oma aktsiad vÔÔrandada, vaid nad jÀÀvad tahtevastaselt oma omandist ilma. Tegemist on vĂ€hemusaktsionĂ€ride omandiĂ”iguse riivega, mida makstav hĂŒvitis peab kompenseerima. Turuhind ei pruugi igal ajahetkel vastata osaluse tegelikule vÀÀrtusele Ă€riĂŒhingus, samuti ei pruugi turuhind olla kooskĂ”las alles tulevikus tekkiva tulu teenimise potentsiaaliga. KooskĂ”las Riigikohtu arvamusega lahendis 3-2-1-145-04, asub kohus seega seisukohale, et kĂ”iki aktsionĂ€re tuleb hĂŒvitise mÀÀramisel kohelda vĂ”rdselt, olenemata sellest, millised olid erinevate aktsionĂ€ride reaalsed vĂ”imalused aktsiaseltsi tegevust mĂ”jutada. SeetĂ”ttu ei ole kohtu arvates pĂ”hjendatud aktsia eest mÀÀratavat hĂŒvitist korrigeerida vĂ€hemusosaluse keskmise allahindlusega ja vĂ€hemusosaluse keskmise mittelikviidsuse allahindlusega. Ekspert on vĂ€lja arvutanud ka, milline oleks aktsia turuvÀÀrtus vĂ€hemusosaluse keskmist allahindlust ja vĂ€hemusosaluse keskmist mittelikviidsuse allahindlust arvestamata, see oleks 64,24 krooni. Arvestamisel on kohaldatud mittelikviidsuse allahindlust 25%. Aktsia mittelikviidsusega kaasnevad suuremad tehingukulud, mis pĂ”hjustab allahindlust. Eksperdi selgituse kohaselt on 25% praktikas rakendatav keskmine mittelikviidsus allahindlus, seda rakendatakse eeldusel, kui hinnatakse kogu omakapitali vÀÀrtust ehk kĂ”ikide aktsiate vÀÀrtust tervikuna. See on allahindlus, mida rakendatakse vĂ”rdselt nii vĂ€hemus- kui enamusaktsionĂ€ridele, kui on vaja kohelda neid aktsionĂ€re vĂ”rdselt. Avaldaja arvates lĂ”petasid puudutatud isikud teadlikult panga aktsiate börsil noteerimise ja pĂ”hjustasid sellega aktsia likviidsuse vĂ€henemise. Avaldaja vaidlustab ekspertarvamuses kajastatud
mittelikviidsuse allahindluse kasutamise vĂ€hemusaktsionĂ€ridele makstava hĂŒvitise summa korrigeerimisel. PĂ”hiaktsionĂ€r, olles omandanud aktsiate enamuse, tagas sellega kontrolli panga rahavoogude ĂŒle, ja olles avalikult deklareerinud, et soovib omandada kĂ”ik panga aktsiad, puudus pĂ”hiaktsionĂ€ril igasugune huvi ka aktsiatega kauplemiseks, eelkĂ”ige mĂŒĂŒmiseks. Seega ei saa mittelikviidsus olla relevantne nĂ€itaja, mida arvestades hĂŒvitist korrigeerida. Kohus leiab, et aktsiate vÀÀrtuse hindamisel ei puutu asjasse, kes aktsionĂ€ridest on aktsia hinda kuidas mĂ”jutanud, samuti, kas enamusaktsionĂ€ril on huvi oma aktsiaid vÔÔrandada. Nimetatud asjaolud ei seondu aktsiate vÀÀrtusega. Mittelikviidsuse allahindluse 25% arvestamine on kohtu hinnangul pĂ”hjendatud, kuivĂ”rd ĂŒhtviisi kohaldatakse seda nii enamusaktsionĂ€rile kui vĂ€hemusaktsionĂ€ridele kuuluvatele aktsiatele. Hinnatud on ettevĂ”tte koguvÀÀrtust. Seega ei too allahindluse 25% kohaldamine kaasa aktsionĂ€ride ebavĂ”rdset kohtlemist. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Ă”iglane hĂŒvitis ĂŒhe aktsia eest AS-i XXXaktsiate ĂŒlevĂ”tmisel on 64,24 krooni ehk 4,105 eurot. Avaldajale kuulus enne pĂ”hiaktsionĂ€ri poolt enne ĂŒlevĂ”tmist 54 014 aktsiat (I kd t.l. 21, 90-110). Kuna Ă”iglane hĂŒvitis ĂŒhe aktsia eest AS-i XXXaktsiate ĂŒlevĂ”tmisel on 64,24 krooni ehk 4,105 eurot, siis mÀÀrab kohus kindlaks, et 54 014 lihtaktsia ĂŒlevĂ”tmise eest on Ă”iglaseks hĂŒvitiseks 221 727,47 eurot (4,105 * 54 014). KuivĂ”rd avaldaja loobus 5 410 krooni vĂ€ljamĂ”istmise nĂ”udest, siis ei ole kohtul pĂ”hjust kaaluda aegumise kohaldamist. Aegumist saab kohaldada esitatud nĂ”uetele, kĂ€esolevas asjas ei menetleta enam ĂŒhtegi hĂŒvitise vĂ€ljamĂ”istmise nĂ”uet. Kohus ei hinda avaldaja vĂ€iteid ĂŒldkoosoleku otsuse ja otsuse aluseks olevate dokumentide ebaseaduslikkuse kohta, sest neil ei ole kĂ€esoleva vaidluse lahendamisel tĂ€htsust. SeetĂ”ttu jĂ€tab kohus tĂ€helepanuta Tallinna Linnakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsused menetluses, milles nĂ”uti ĂŒldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist (I kd t.l. 121-125, 126129). Samuti ei oma asjas tĂ€hendust, kas avaldaja teadis aktsiate omandamisel ĂŒlevĂ”tmisotsusest, millega seoses on esitatud koopia aktsiaraamatust 24.04.2002.a. seisuga (I kd t.l. 111-120) ega menetlusosaliste ebaĂ”nnestunud katsed kompromissi saavutamiseks kĂ€esoleva menetluse kestel (kirjavahetus II kd t.l. 160-161, 162). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja tĂ€itemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne kĂ€esoleva seaduse jĂ”ustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmÀÀramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sĂ€testatut. 28.03.2005.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 12 kohaselt kannab hagita asjas kohtukulud avaldaja. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-GontĆĄarov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.