Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. jaanuar 2014, Tartu
Tsiviilasja number
2-12-44154
Tsiviilasi
Eesti Haigekassa hagi Vallo Tederi vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
2999,01 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 16. augusti 2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vallo Tederi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja) – Vallo Teder (ik: XXX), esindaja vandeadvokaat Roman Levin Vastustaja (hageja) – Eesti Haigekassa, esindaja Maivi Parv
esindajad
Jätta
apellatsioonkaebus
rahuldamata
ja
Tartu
Maakohtu 16. augusti 2013 otsus muutamta. Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Vallo Tederi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja nõue põhjendatud. Kostja vastutus tuleneb kannatanule tervisekahjustuse tekitamisest. Hageja nõude rahuldamiseks deliktiõiguse alusel peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel (objektiivse teokoosseisu) ning teo õigusvastasuse. Kriminaalmenetluse seadustiku kommenteeritud väljaande (2012) kohaselt (§ 2031 komm 6) on kriminaalmenetluse lõpetamine leppimise tõttu võimalik üksnes kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul. Isiku soostumine kriminaalmenetluse lõpetamisega § 2031 lg 1 alusel tähendab ühtlasi, et isik loobub talle inkrimineeritud kuritegudes kohtulahendi taotlemisest, seega ka oma võimalikust õigeksmõistmisest. Kuigi seadus ei eelda otseselt, et isik peaks ennast süüdi tunnistama, siis erinevalt §-dest 202 ja 203 nõuab seadus, et kuriteo asjaolud peavad selged olema. Samuti tuleb tähele panna, et seadus nõuab eraldi nõusolekut nii kriminaalmenetluse lõpetamiseks kui ka lepitusmenetluse läbiviimiseks (§ 2031 lg 1 ls 2). Võttes arvesse Riigikohtu lahendit nr 3-1-1-19-10 (p 8.3), leidis kohus, et nõustudes kriminaalmenetluse lõpetamise ja lepitusmenetluse läbiviimisega, võttis kostja omaks talle süüksarvatava teo ning sellega saab teda käsitada süüdistuses märgitud kuriteo toimepanemises süüdi olevana. Lisaks on lepitusmenetluse kohaldamine võimalik ainult siis, kui kuriteo asjaolud on selged. Eeltoodust tulenevalt on Tartu Maakohtu 21.09.2011 määrusega kriminaalasjas nr 1-11-4909 tuvastatud, et 21.06.2009 kasutas kostja füüsilist vägivalda H. K. suhtes, tekitades talle tervisekahjustuse – näoluude murru. Vastavalt VÕS § 130 lg-le 1 isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Vastavalt ravikindlustuse seaduse § 25 lg-tele 1 ja 2 võttis hageja üle tasu maksmise kohustuse kannatanule osutatud tervishoiuteenuste eest ning tasus raviarved ravikindlustuse seaduse § 29 lg 1 alusel. Samuti maksis hageja kindlustatud isikule H. K. ajutise töövõimetuse hüvitist. Hageja nõudeõigus tekib ravikindlustuse seaduse §-st 26 ning seega saab hageja VÕS §-le 1043 tuginedes esitada nõude isiku vastu, kelle õigusvastane käitumine tekitas kahju kolmandale isikule (H. K.), kelle eest tasus hageja tekkinud kahju. Hageja on kohtule esitanud raviteenuste arved ja töövõimetuslehed (tl 7–12) ning tõendid, millest nähtub, et H. K. raviteenuste arved tasus hageja (tl 34–35) ning H. K. on makstud töövõimetushüvitist (tl 36–38). Esitatud raviteenuste arvete ja töövõimetuslehtedega on hageja tõendanud kahju suuruse. Põhjusliku seose kindlakstegemiseks kasutatakse juhul, kui kahju põhjustanud teoks peetakse aktiivse käitumise akti, elimineerimismeetodit. Kostja kahjustava tegevuse (tervisekahjustuse tekitamise) puudumisel ei oleks kahjulikku tagajärge saabunud, järelikult esineb põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Seega on objektiivne teokoosseis täidetud. Kahju tekitamine on õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega (VÕS § 1045 lg 1 p 2). Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt VÕS § 1050 lg-le 1 kostja süüd eeldatakse. Kostja ei ole esitanud tõendeid süüd välistava asjaolu esinemise kohta. Kohus oli seisukohal, et kahju tekitaja vastutab kahju tekitamise eest, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2999,01 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
jäävad
menetluskulud
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.