Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Triin Uusen-Nacke
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. jaanuar 2014, Tartu Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-37878
Tsiviilasi
Nuvalo Employ OÜ hagi Luule Paasi vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind
1160 eurot 70 senti Hageja: Nuvalo Employ OÜ (registrikood 12212822 asukoht Saekoja 36a, Tartu), esindaja vandeadvokaat Alo Noormets (advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene Tartu osakond, Kaluri 2, 51013 Tartu, e-post: [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: Luule Paas (isikukood 47104192735, elukoht XXX) Menetlus
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
lõpetamiseks ilma igasuguse etteteatamiseta. Hageja jaoks oli kostja ülesütlemisavaldus üllatus. Hageja teab, et kostjal oli 2012.a septembris insult, kuid pärast seda naasis kostja mõne kuu pärast tööle ega kurtnud hagejale mitte kordagi, et tal on raske tööd teha või et ta sooviks oma koormust vähendada, rääkimata soovist hageja juures töötamise üldse lõpetada. Kostja esitatud tervisetõend tõendab seda, et kostjal esines tervisehäireid juba ammu enne 2013.a aprilli, seega ta oleks saanud oma soovist tööleping lõpetada hagejale juba aegsasti ette teatada. Hagejal oli kostjaga töölepingu lõpetamisel suuline kokkulepe, et hageja loeb kostja abikaasa Tiit Paas`i laenukohustuse nõuetekohaselt täidetuks ega nõua kostjalt TLS § 100 lõikes 5 ettenähtud hüvitist juhul, kui hageja peab kostjale tasumisele kuuluva lõpparve enda kasuks kinni. Kostja valetas hageja juhatuse liikme Vallo Nuuter`i kinnitusel 30. oktoobri 2013 istungil selle kohta, et ta oli 27. aprillil 2013 tööl (istungiprotokolli lk 3). Kostja töötas graafiku alusel Soomes Multinek OY-s koristajana, viibides alates 16. aprillist 2013 graafikujärgsel puhkusel ja oli kohustatud 22. aprillil või 23. aprillil 2013 naasma tagasi tööle Multinek OY-sse. Multinek OY esindaja ja uksekaardi elektrooniliste logide alusel on selgunud, et kostja viibis viimati tööl 15. aprillil 2013.a. ega naasnud tööle. Kostja rikkus sellega oluliselt töölepingujärgseid kohustusi. Seega tuli kostja 29. aprillil 2013.a hageja juurde töölepingu ülesütlemise avaldust esitama olukorras, kus ta oli juba mitu päeva rikkunud oma töökohustusi, jättes sellest hagejale teatamata. Kostja leidis 1. detsembril 2013 maakohtule saadetud avalduses, et ta ei ole nõus sellega, et ta ei teatanud töölepingut lõpetades varem, et lahkub töölt. Eelnevalt sai sekretärile korduvalt teada antud, et kostja ei jää üksi tööle, kuna abikaasa pidi minema teise kohta tööle. Kuna kostja tervis ei olnud ikka nii hea siis otsustas kostja koju jääda. Kostjal on insuldi järelt pearinglus, südame rütmihäired, tal on raskusi kõnest arusaamisega ja kirjutamisega.
• Hageja ja kostja vahel on 18. aprillil 2012 sõlmitud tööleping, mille p. 1.1 järgi alustas kostja hageja juures tööd alates 2. aprillist 2012 • kostja esitas 29. aprillil 2013 hagejale avalduse, milles palus end vabastada töölt tervislikel põhjustel alates 29. aprillist 2013 • hageja ja kostja vahel on sõlmitud töölepingu lisa 1, mille kohaselt lõpetatakse tööleping TLS § 85 lg 1 (korraline ülesütlemine) alusel ning töölepingu lõpetamise kuupäevaks on 29. aprill 2013 • töövaidluskomisjoni rahuldas 11. juuli 2013 otsusega töövaidlusasjas nr 4.2-1/1357 kostja avalduse ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja lõpparve 1455 eurot 38 senti ja töövõimetushüvitise 135 eurot 38 senti • töövaidluskomisjon jättis 11. juuli 2013.a otsusega töövaidlusasjas nr 4.2-1/1510 rahuldamata hageja avalduse kostja vastu TLS § 100 lg 5 järgse hüvitise väljamõistmiseks
ülesütlemisega. Hagejale oli kostja tahe teada, kuid sellest hoolimata valis ta töölepingu lõpetamiseks muu aluse. VÕS § 29 lg 3 järgi tõlgendatakse juhul, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis.
TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.