2-11-629/44 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

1.Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal (edaspidi hageja, apellant) esitas 31.12.2010 hagi OÜ Lucky Emerald (kostja I), Andrei Andrejevi (kostja II) ja Dmitri Masalovi (kostja III) vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 22.04.2009 Rakveres arvelduslaenu lepingu nr 17002207030, mida tagasid 22.04.2009 sõlmitud käenduslepingud. Käenduslepingute kohaselt nõustusid kostja I juhatuse liikmed kostja II ja kostja III laenulepingut isiklikult käendama, mõlemad 180 000 krooni ulatuses. Laenulepingu kohaselt oli arvelduslaenu limiidiks 120 000 krooni, mida laenusaajal ei ole õigust ületada. Arvelduslaenu limiidi ületamisel loetakse see tähtaegselt tasumata summaks ning sellelt arvestatakse viivist 25 % aastas. Laenulepingu p 3.1 ja 3.4 alusel arvestab hageja limiidi kasutatud osalt intressi, lähtudes iga pangapäeva lõppsaldost arvelduskontol ning intress kuulub tasumisele iga kalendaarse kvartali viimasel päeval ja lepingu lõppemisel. Laenulepingu p 6 alusel debiteerib hageja arvestatud intressi ning muud lepingu alusel pangale tasumisele kuuluvad maksed kostja I täiendavate korraldusteta kostja I arvelduskontolt. Kostjal on kohustus tagada maksete debiteerimiseks vajalik rahasumma või kasutamata limiidi olemasolu ning vajadusel tegema kontole ülekande või sissemakse. Arvelduskontolt debiteeriti ajavahemikus 29.04.2009-25.05.2009 väikeste summade kaupa kokku 115 148,48 krooni. 30.06.2009 toimus esimene intressimakse, teise intressimaksega 30.09.2009 ületati esimest korda limiit 619,34 krooniga. See kestis 37 päeva, kuni 06.11.2009 krediteeris Marina Andrejeva kontot 800 krooni ulatuses, mis lõpetas ajutiselt limiidi ületamise olukorra. Rohkem laenulepingu kestel kontot ei krediteeritud. Iga kvartali lõpus arvestatavad intressid, sealhulgas limiiti ületav võlgnevus, järjest suurenesid. 06.10.2010 saatis hageja kostjale I tähitud kirjana laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles määras võlgnevuste likvideerimiseks tähtaja 18.10.2010. Samasisulised teatised edastati kostjale II ja kostjale III. Hageja saatis 16.11.2010 kostjale I tähitud kirjaga laenulepingu ülesütlemise

avalduse, millega öeldi laenuleping üles põhjusel, et kostja I ei likvideerinud oma võlgnevust 06.10.2010 saadetud teatises märgitud tähtajaks. Sama sisuga teated saadeti 16.11.2010 ka kostjatele II ja III. Laenulepingu p 9.5 kohaselt on hagejal õigus laenuleping üles öelda juhul, kui arvelduslimiit on kostja I poolt ületatud rohkem kui 7 järjestikuse päeva jooksul. Ülesütlemisavalduse tegemisel oli viivitus kestnud rohkem kui aasta, kuna limiidi ületamine toimus 30.09.2009 ning kestis 37 järjestikust päeva. Limiit ületati uuesti 31.12.2009 ning ületamine kestis lepingu lõppemiseni 20.11.2010. Täiendav tähtaeg ning laenulepingu ülesütlemisavaldus saadeti kostjale I registrijärgsele aadressile tähitud kirjaga, mistõttu saab ülesütlemisavaldust lugeda kätte toimetatuks alates 20.11.2010. Hagejal on kostjate vastu põhinõue summas 132 366,15 krooni (8 459, 74 eurot), sest vastavalt laenulepingu punktile 9.5 on hageja poolt lisaks arvelduslaenu limiiti ületavale summale lepingu ülesütlemise tagajärjeks ka arvelduslaenu limiidi kohene sissenõudmine. Hageja palub välja mõista viivised alates lepingu ülesütlemisest kuni 31.12.2010, milleks on 1189,48 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista viivised kuni kohustuste kohase täitmiseni alates 01.01.2011 põhinõudelt seadusjärgses ulatuses. Käenduslepingu punkt 8 kohaselt on hagejal õigus esitada käendaja vastu nõue hiljemalt ühe aasta jooksul laenulepingu lõppemisest. Nõude esitamiseks loetakse käendaja teavitamist tema maksekohustusest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja solidaarselt. Kostjad II ja III peavad täitma nõude solidaarselt käenduslepingute ning VÕS § 145 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel. Hageja märkis 10.12.2012 esitatud täiendavates seisukohtades, et ei nõustu kostja III seisukohaga, mille kohaselt ei ole kostja I ülesütlemisavaldust kätte saanud. TsÜS § 69 lg 2 kohaselt loetaks eemalviibijale tehtud tahteavaldus kätteantuks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ning tal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda. Hageja saatis teatise lepingu üleütlemise kohta kostja I registrijärgsele aadressile, mis oli samaaegselt käendaja ja juhatuse liikme kostja II elukoht. Kostjad ei ole teinud ühtegi lepinguliste kohustuste täitmise katset ka pärast seda, kui käesoleva kohtuasja materjalid on kostjatele kätte toimetatud. Kostja III ei ole passiivne käendaja, tal on kostja I suhtes hoolsuskohustus, mis tähendab muuhulgas jälgimist, et kostja I täidaks oma kohustused kreeditoride ees ning kui kostjal I pole selleks vahendeid, tuleb esitada pankrotiavaldus. Hagejad on ilmutanud täielikku hoolimatust oma kohustuste täitmise vastu, võimalik, et kostjate puhul on ka tegemist tahtliku kõrvalehoidumisega teadete vastuvõtmisest. Hageja suhtes oleks äärmiselt ebaõiglane, kui hagejale hakataks lepingu ülesütlemisõiguse teostamiseks seadma kõrgendatud tingimusi. Sellisel juhul saaks oma kohustusi eirav võlgnik täielikult passiivselt käitudes jätta tegemata nii lepingu järgi nõutava soorituse kui ka jätta võlausaldaja ilma õiguskaitsevahenditest. Kostjate käitumisest nähtuvalt loevad nemadki lepingut mittekehtivaks ehk ülesöelduks, kuna 16.01.2013 seisuga ei ole kostjad teinud ühtegi katset lepingu täitmiseks.

4.Viru Maakohtu 18.04.2013 otsusega jäeti hagi rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt nõustub kohus hagejaga selles, et ülesütlemisavalduse näol on tegemist tahteavaldusega TsÜS § 67 lg 1 mõttes, kuid õigusliku tähendusega on vaid kehtiv tahteavaldus. Kui tahteavaldus ei ole jõustunud, on see jäänud õiguslikus mõttes tegemata. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ning see muutub kehtivaks kättesaamisega. Tahteavaldus oli suunatud kostjale I. Lepinguga seotud eemalviibijale tehtud tahteavalduse kättesaamist reguleerib TsÜS § 69 lg 3, mitte lg 2 nagu leidis hageja. TsÜS § 69 lg 3 on sama sätte lg-le 2 erinormiks. TsÜS § 69 lg 3 kohaselt loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kohus on tuvastanud, et kostjale I saadetud ülesütlemisavaldus oli hagejale tagastatud. Kohus nõustub kostja III esindaja seisukohtadega, et tõendamiskoormis ülesütlemisteate kättesaamise kohta lasub hagejal. Hageja väide, et ta saatis teatise ka lihtkirjana on tõendamata ning kohus ei võta seda otsuse tegemisel arvesse. Ülesütlemise teatisega kiri tagastati hagejale Eesti Posti poolt hoiutähtaja möödumisel, mistõttu loeb kohus tuvastatuks, et teatis jäi kostja I poolt postkontorist välja võtmata ja seega ei ole kostja I teatist kätte saanud. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei sisalda tähitud kirja saabumise ja postiasutusse hoiustamise teatis teavet kirja sisu kohta, mistõttu puudub tahteavalduse saajal mõistlik võimalus tahteavalduse sisuga tutvuda ja seega ei saa lugeda tahteavaldust kättesaaduks (RK lahendid 3-2-1-8-09, 3-2-1-151-11, Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas 2-09-19850, Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas 2-11-53200 jt). Käesolevas asjas tuleb lugeda, et kostja I ei olnud laenulepingu ülesütlemise teatist kätte saanud, mistõttu ei ole laenuleping üles öeldud ning kostjate vastutus ei ole saabunud. Käendaja vastutus saabub pärast laenulepingu ülesütlemist, mistõttu ei analüüsinud kohus põhjalikumalt käenduslepingu ülesütlemist hageja poolt. Kohus ei nõustunud hagejaga, et selline lähenemine seab hagejale kõrgendatud tingimusi ülesütlemisõiguse teostamiseks ja oma kohustusi eirav võlgnik saaks passiivselt käitudes jätta tegemata lepingu järgi nõutava soorituse. Tõendamiskoormist ja tahteavalduse selle saaja tegevuskohta või elu- või asukohta jõudmise riski kannab tahteavalduse tegija, sest tema valib teate saatmise viisi. Kui tahteavalduse tegija soovib kindel olla oma tahteavalduse kohalejõudmises, peab ta valima saatmise viisi, mis võimaldab tal kohalejõudmist tõendada. Peale tähitud kirjaga saatmise võib tahteavalduse tegija panna avalduse saaja postkasti tunnistajate juuresolekul või taotleda kohtutäiturilt kohtutäituri seaduse § 8 alusel tahteavalduse kättetoimetamist (RK lahend 3-2-1-50-12). Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.