2-13-15345
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Haide Rimmel
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.detsember 2013.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-15345 Osaühingu XXXavaldus töövaidlusasjas nr 4.4-2/2737 23.11.2012.a esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses ehk XXXhagi Osaühingu XXXvastu töötasu, puhkusehüvitise, hüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasi
Menetlusosalised ja esindajad
Menetluse liik
Hageja: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX) Kostja: Osaühing XXX(registrikood XXX; asukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige XXX(e-post: XXX) Kirjalik menetlus
Kohus otsustas: Hagi rahuldada. Välja mõista OÜ-lt XXX XXX kasuks: - septembri 2012.a saamata töötasu 1300 eurot - hüvitis koondamisest vähem etteteatatud aja eest 15 kalendripäeva töötasu ulatuses 650 eurot - koondamishüvitis ühe kuu keskmise töötasu ulatuses 1176 eurot - kasutamata puhkusehüvitis 621.47 eurot - viivis väljamõistetult summadelt kokku 3747.47 eurot VÕS §-s 113 sätestatud määras alates 16.10.2012.a kuni kohase täitmiseni Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Menetluse käik XXX esitas 23.11.2012.a Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse OÜ XXX vastu nõudega välja mõista hüvitisena 15 kalendripäeva töötasu 650 eurot, ühe kuu keskmine töötasu
2-13-15345
2-13-15345
konstruktorina töötasuga 1300 eurot kuus. 15.10.2012.a lõpetas kostja hagejaga sõlmitud töölepingu koondamise tõttu. Töölepinguseaduse (TLS) § 89 lg 1 kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja koondas töötajad TLS § 2 kohaselt töölepinguseaduses ja võlaõigusseaduses lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, välja arvatud, kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on käesolevas seaduses ette nähtud. Töölepinguseadus ei näe ette võimalust koondamise alusel hüvitiste mittemaksmiseks, hoolimata sellest, et hageja loobus nõuetest tööandjale esitatud avalduses. TLS § 1 lg 1 kohaselt tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Hageja ei ole saanud septembri töötasu 1300 eurot, mis tuleb kostjalt tema kasuks välja mõista. TLS § 97 lg 1 ja lg 2 p 1 kohaselt on tööandja kohustatud teatama töötajale töölepingu ülesütlemisest ette vähemalt 15 kalendripäeva, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud alla ühe kalendriaasta. TLS § 100 lg 5 kohaselt kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Eeltoodust tulenevalt tuleb tööandjalt töötaja kasuks välja mõista 650 eurot. TLS § 71 kohaselt töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Seega tuleb tööandjalt töötaja kasuks välja mõista kasutamata puhkuse hüvitis 621.47 eurot. TLS § 100 lg 1 kohaselt töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Seega tuleb tööandjalt töötaja kasuks välja mõista ühe kuu keskmine töötasu 1176 eurot. Võlaõigusseaduse § 113 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostjal tuleb hageja kasuks välja mõistetud summadelt viivist tasuda. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Menetlusosaline võib menetluskulude rahalist kindlaksmääramist nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg 1 ja 3).
Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.