lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-13-35038/7

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 28.11.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-13-35038/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
28.11.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2138
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 10 lg 1, 2TsMS § 477Järelevalve kohtu nimetatud isikute ülePankS § 14 lg 1TsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 372Hagi menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselTsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtusTsÜS § 29Juriidilise isiku asukoht ja tegevuskoht

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iko Nõmm, Malle Seppik, Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

28.11.2013, Tallinn

Kohtuasja number

2-13-35038

Kohtuasi

V D i (Davõdkin) avaldus OÜ Klainenberg Puit pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.08.2013 pankrotiavalduse menetlusse keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V D i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Võlausaldaja V D (isikukood XXXXXX, elukoht XXXXXXX), lepinguline esindaja Anastasia Nezgovorova

määrus võtmisest

Võlgnik OÜ Klainenberg Puit (registrikood 10917194, asukoht teadmata), seaduslikud esindajad juhatuse liikmed A L ja J M

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Jätta Harju Maakohtu 16.08.2013 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.25.07.2013 esitas V D (võlausaldaja) Harju Maakohtule pankrotiavalduse OÜ Klainenberg Puit (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.
2.Pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid Swedbank AS ja võlausaldaja 05.07.2004 käenduslepingu nr 04-332350-KÄ, mille alusel võttis võlausaldaja endale kohustuse

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 07.07.20262-26-9967/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.07.20262-26-10128/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 06.07.20262-26-5974/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.07.20262-18-6464/64Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.07.20262-22-13706/25Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
TsÜS § 35Juriidilise isiku juhtorgani liikme üldised kohustused
VÕS § 1043Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine
VÕS § 145 lg 1Käendaja vastutus
VÕS § 152 lg 1Käendaja tagasinõue põhivõlgniku vastu
VÕS § 69Solidaarvõlgnike omavahelised suhted

tagada solidaarselt võlgnikuga laenulepingust nr 04-332350-JI tulenevate võlgniku kohustuste kohane täitmine. Võlausaldaja vastutuse maksimumsummana lepiti kokku 1 300 000 krooni. Samal kuupäeval sõlmisid samasisulised käenduslepingud Swedbank ASiga ka võlgniku juhatuse liikmed A L ja J M . 05.07.2004 sõlmisid Swedbank AS ja võlgnik laenulepingu nr 04-332350-JI, mille kohaselt andis Swedbank AS võlgnikule laenu summas 70 302,81 eurot. Laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaks lepiti kokku 30.06.2010. Võlgnik oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu tekkis võlgnikul Swedbank AS ees võlgnevus. Seoses laenulepingu ennetähtaegse ülesütlemisega Swedbank AS poolt 28.12.2007 moodustab võlgniku laenulepingust nr 04-332350-JI tulenev võlgnevus kokku 1 538 136,40 krooni 06.06.2005 sõlmisid Swedbank AS ja J M käenduslepingu nr 05-126408-KÄ, mille alusel võttis J M endale kohustuse tagada solidaarselt võlgnikuga laenulepingust nr 05-126408JI tulenevate võlgniku kohustuste kohane täitmine. Samal kuupäeval sõlmis samasisulise käenduslepingu ka võlausaldaja ning 03.06.2005 ka A L . Iga käendaja vastutuse maksimumsumma lepiti kokku 352 300 krooni. 03.06.2005 sõlmisid Swedbank AS ja võlgnik laenulepingu nr 05-126408-JI, mille kohaselt andis Swedbank AS võlgnikule laenu summas 17 256,14 eurot. Laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaks lepiti samuti kokku 03.06.2010. Võlgnik ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tekkis võlgnikul Swedbank AS ees võlgnevus ning seoses laenulepingu ennetähtaegselt ülesütlemisega Swedbank AS poolt 28.12.2007 moodustab võlgniku laenulepingust nr 05-126408-JI tulenev võlgnevus kokku 371 215, 88 krooni. 27.10.2005 sõlmisid Swedbank AS ning J M ja A L käenduslepingud nr 05-231213-KÄ, mille alusel võtsid endale kohustuse tagada solidaarselt võlgnikuga laenulepingust nr 05231213-JI tulenevate võlgniku kohustuste kohane täitmine. Käendajate vastutuse maksimumsummana lepiti kokku 1 032 000 krooni. Samal kuupäeval sõlmisid Swedbank AS ja võlgnik laenulepingu nr 05-231213-JI, mille kohaselt andis Swedbank AS võlgnikule laenu summas 63 911,65 eurot. Laenu tagastamise lõpptähtpäevaks lepiti kokku 27.10.2012. Võlgnik ei ole kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning tal on tekkinud võlgnevus Swedbank AS-i ees. Swedbank AS avalduse alusel algatas kohtutäitur täitemenetluse võlgnikule kuuluvat kinnistut koormava ja võlausaldaja laenulepingutest tulenevaid nõudeid tagava hüpoteegi realiseerimiseks. Hüpoteegiga koormatud võlgniku kinnistu müüdi kordusenampakkumisel ning Swedbank AS-ile laekus 17.05.2011 kinnistu müügi eest 5663,83 eurot (leping 04-332350-JI). 30.08.2010 esitas Swedbank AS Harju Maakohtule hagiavalduse J M , A L , võlausaldaja ja võlgniku vastu võla saamiseks. Tsiviilasjas nr 2-10-42191 mõistis kohus 21.03.2012 otsusega võlgnikult Swedbank AS-i kasuks välja laenulepingutest tuleneva võlgnevuse kokku 276 724,63 eurot ning 26.03.2012 otsusega mõistis kohus võlausaldajalt välja võlgnevuse kokku 85 250,27 eurot. Arvestades, et võlgnikul on maksuvõlad ja kustumata liisinguvõlgnevused ning puuduvad rahalised vahendid pangakontodel ja vara (nii kinnis-, kui ka vallasvara), osutub kohtulahendi võlgniku vastu täitmine seega võimatuks. Võttes arvesse olukorda, et AS Swedbank nõuete täitmine võlgniku varaga osutub võimatuks, peab võlausaldaja vajalikuks algatada pankrotimenetlus võlgniku suhtes.

Esimese astme kohtu määrus

9.Harju Maakohus keeldus 16.08.2013 määrusega pankrotiavalduse menetlusse võtmisest.
10.Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 3 lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (edaspidi TsMS) sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Pankrotimenetluse algatamine lahendatakse hagita menetluses. TsMS § 477

lg-st 1 tuleneb, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Samuti tugines kohus määruses PankrS § 10 lgtele 1 ja 2 ja § 14 lg 1 p-le 1.

11.Võlausaldaja on oma avalduses esitanud põhjaliku ülevaate erinevatest lepingulistest suhetest ja Harju Maakohtu otsustest, millega rahuldati Swedbank AS nõuded võlgniku vastu võlgnikuga sõlmitud laenulepingutest ja Swedbank AS nõuded võlausaldaja vastu viimasega sõlmitud käenduslepingutest.
12.Võlausaldaja ei ole pankrotiavalduses põhjendanud, millisel moel on Harju Maakohtu 26.03.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-42191 Swedbank AS-i kasuks võlausaldajalt väljamõistetud summad (kokku 85 250,27 eurot), mida ta käendajana oli Swedbank AS-i poolt esitatava nõude korral võlgniku poolse lepinguliste kohtustuste mittetäitmisel või mittenõuetekohaselt täitmisel kohustatud Swedbank AS-ile tasuma, seotud võlgniku maksejõuetusega. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et võlausaldaja oleks asunud Harju Maakohtu 26.03.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-42191 Swedbank AS-i ees oma kohustust täitma ega ole kohtule esitanud tõendit tasutud summade kohta ega selle kohta, et võlausaldaja on esitanud võlgniku vastu käendussuhtest tuleneva regressinõude võlaõigusseaduse alusel.
13.Kohus selgitas, et käenduslepinguga võtabki käendaja vastutuse riski, et põhivõlgnik ei suuda võlausaldaja ees oma kohustust täita või ei täida seda muudel põhjustel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 145 lg 1 kohaselt kohustuste rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Seega reguleerib VÕS § 145 lg 1 küsimust, milliste eelduste esinemise korral saab võlausaldaja nõuda käendajalt käendatava kohustuse täitmist, millise nõude esitamise võimaluses käendaja vastu väljendubki käendaja vastutus.
14.VÕS § 152 lg 1 esimese lause kohaselt läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Käendaja ja põhivõlgniku vahelisest suhtest tulenevad õigused ja kohustused, mis muutuvad oluliseks eelkõige seoses küsimustega, kas ja millisel määral on käendajal võimalik nõuda põhivõlgnikult tema poolt seoses käenduslepingu sõlmimisega ning käendaja kohustuste täitmisega seotud kulutuste hüvitamist. Solidaarvõlgnike endi vahel tekib spetsiifiline võlasuhe, millest tulenevaid õigusi ja kohustusi loetleb VÕS § 69.
15.16.05.2013 koostatud pankrotihoiatuse esitamise alusena on võlausaldaja märkinud Harju Maakohtu 21.03.2012 otsuse tsiviilasjas nr 2-10-42191 alusel Swedbank AS-i kasuks võlgnikult, J M lt ja A L lt väljamõistetud summade tasumise kohta. Nimetatud summade tasumata jätmisel on võlausaldaja teatanud pankrotiavalduse esitamise kavatsusest võlgniku vastu.
16.16.05.2013 koostatud pankrotihoiatuse võlgnikule kättetoimetamist tõendavaid dokumente ei ole avaldusele lisatud. Pankrotiavaldusele lisatud standard tähtkirjade kviitungid tõendavad vaid pankrotihoiatuse väljasaatmist, mitte selle kättetoimetamist. Kohus selgitas, et PankrS § 10 lg 2 p 1 nimetatud pankrotihoiatuse eesmärgiks on võlgniku kaitsmine kergekäeliselt esitatud pankrotiavalduste eest, mis võivad kahjustada võlgniku huvisid või majandustegevust. Seega kehtivad pankrotihoiatuse võlgnikule kätteandmise suhtes kõrgendatud nõudmised ning peab olema vaidlusteta tõendatud pankrotihoiatuse võlgnikule üleandmine, mida aga võlausaldaja teinud ei ole.
17.Eeltoodust tulenevalt keeldus kohus pankrotiavalduse menetlusse võtmisest, kuna selgusetuks jääb, millist nõuet võlausaldaja omab võlgniku vastu (sh nõude koosseis ja alus), samuti ei ole võlausaldaja põhistanud võlgniku maksejõuetust. Kohus tagastas pankrotiavalduse esitajale tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 372 lg 4 alusel. TsMS § 372

lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

18.TsMS § 150 lg 1 punkti 2 alusel on võlausaldajal õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist. Määruskaebus
19.02.09.2013 esitatud määruskaebuses palub võlausaldaja tühistada maakohtu määruse ja jätta kõik menetluskulud võlgniku kanda.
20.Võlausaldaja on seisukohal, et juhul, kui kohtu hinnangul oli kohtule edastatud avaldus puudulik, siis tuli kohtul TsMS mõtte kohaselt võimaldada avaldajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
21.Laenulepingute nr 04-332350-JI ja 05-126408-JI kohaselt oli Swedbank AS laen tagatud hüpoteegi ja kommertspandiga võlgniku enda varale. Seejuures on panditud vallasvara turuhind mitmekordselt ületanud hüpoteegiga koormatud kinnistu hinda. AS Swedbank avaldaja, võlgniku ja võlgniku seaduslike esindajate vastu hagiavalduse esitamise päeva seisuga on panditud vallasvara kadunud, mille tõttu osutus võimatuks täita lepingulisi kohustusi Swedbank AS ees. Võlausaldaja on võlgniku osanik, kelle huvid olid oluliselt rikutud võlgniku juhatuse liikmete poolt.
22.Võlausaldaja viitab kaebuses Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-109-04, kommertspandiseaduse (KomPS) § 5 lg-le 2, § 10 lg-le 1 ja §-le 12 ning märgib, et võlausaldajal puudub ülevaade võlgniku panditud vara realiseerimisest ja selle olemasolust. Tsiviilasja nr 2-10-42191 menetlemisel ei selgitanud võlgniku juhatuse liikmed seatud kommertspandi saatusest. Võlausaldaja kui võlgniku osanik on seisukohal, et ka osanikul on õigus saada teavet seatud kommertspandi kohta.
23.Kohus ei analüüsinud võlgniku juhatuse liikmete kohustuste rikkumist. Võlgniku juhatuse liikme kohustuste rikkumise osas tugineb võlausaldaja Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-6703, võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg-tele 1, 2 ja 5 , Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-125-03 ple 27 ja lahendile nr 3-2-1-149-05. Seejuures märgib võlausaldaja, et süü tuvastamiseks olnuks vajalik kohtu hinnang puudutatud isikute tegevuse osas, milleni kohus ei jõudnud, kuna keeldus avaldust menetlusse võtmast.
24.Peale hoolsuskohustuse rikkumist ei esitanud võlgniku juhatuse liikmed kohtusse pankrotiavaldust ettevõtja maksejõuetuse ilmnemisel. Pankrotiavalduse õigeaegne esitamata jätmine võib juhatuse liikmele kaasa tuua nii tsiviilõigusliku kui karistusõigusliku vastutuse. Reeglina vastutab juhatuse liige oma kohustuse täitmata jätmisega või mittenõuetekohase täitmisega tekitatud kahju eest üksnes äriühingu ees. Juhatuse liikme vastutus äriühingu ees on lepinguline vastutus ja seda tulenevalt juhatuse liikme ja äriühingu vahelise suhte lepingulisest iseloomust. Seega on pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega äriühingule kahju põhjustamisel äriühingul õigus nõuda juhatuse liikmetelt tekitatud kahju hüvitamist. Juhatuse liikmed vastutavad tekitatud kahju eest solidaarselt.
25.Pankrotiavalduse õigeaegne esitamata jätmine võib aga erandina kaasa tuua ka juhatuse liikme otsese isikliku vastutuse äriühingu võlausaldajate ees deliktiõiguse alusel. Sellisel juhul vastutab juhatuse liige VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel.
26.Võlausaldaja hinnangul on võlgniku juhatuse liikmed tekitanud TsÜS § 35 ja § 36 nõuete rikkumisega kahju. Võlgniku juhatuse liikmed ei võtnud võlgniku netovara vähenemisel tarvitusele äriseadustikus (ÄS) sätestatud abinõusid. Seejuures viitab võlausaldaja Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-30-07 ning märgib, et sama põhimõte kehtib ka osaühingu juhtorganite tegevuse suhtes. Lisaks tugineb võlausaldaja kaebuses VÕS §-le 1043, § 1045 lg 1 p-le 7 ja Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-79-05. Võlgniku juhatuse liikmed jätsid täitmata üldised kohustused firma juhatamisel, kohustuse täita kohtuotsust ja kohustuse

esitada pankrotiavaldus. Tsiviilasjas nr 2-12-56562 on võlausaldaja esitanud hagi võlgniku juhatuse liikmete vastu, mille kohus jättis menetlusse võtmata, asudes seisukohale, et võlausaldajal on võimalik oma õigusi kaitsta kas täitemenetluse või pankrotimenetluse kaudu. Pankrotiavalduse menetlusse võtmata jätmisel jääb võlausaldaja ilma võimalusest oma õigusi kaitsta. Pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel on kohus jätnud sisuliselt analüüsimata võlausaldaja poolt esile toodud alused võlgniku seaduslike esindajate isikliku vastutuse osas. Võlgniku juhatuse liikmed ei ole täitnud kohtulahendeid ega rahuldanud Swedbank AS-i nõudeid. Arvestades ka seda, et juhatuse liikmed rikkusid võlgniku ees hoolsuskohustust ja ettevõtja ausameelsuse kohustust, on tõenäoline juhatuse liikmete süü olemasolu.

27.Viidates TsÜS § 29 lg-tele 1 ja 2 märgib võlausaldaja, et umbes alates 2012. aastast ei asu võlgnik ega selle juhatuse liikmed oma juriidilisel aadressil, mis annab aluse väita, et juhatuse liikmed ei täida oma kohustusi vastavalt seadusandlusele ega ausalt. Pankrotihoiatus oli edastatud võlgniku juhatuse liikmete aadressidele vastavalt kohtu andmetele nende elukohtadest (menetlusdokumendid ts. asjas nr 2-10-42191).
28.Maakohus on jätnud analüüsimata PankrS § 10 lg 2 p-s 3 sätestatu, mille kohaselt võib võlausaldaja põhistada võlgniku maksejõuetuse sh asjaoluga, et võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse. Võlausaldaja on oma pankrotiavalduses juhtinud kohtu tähelepanu eelmainitud asjaoludele. Võlausaldaja leiab, et kuna kohus on jätnud kohaldamata Eesti Vabariigi põhiseaduse sätted kohtusse pöördumise õiguse kohta ning jätnud sisuliselt arutlemata võlgniku seaduslike esindajate süü deliktiõiguse alusel, siis on kohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada. Menetluse edasine käik
29.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
30.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 16.08.2013 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda.
31.PankrS § 10 lg 1 kohaselt võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Kohtule esitatud pankrotiavalduses on võlausaldaja tuginenud Harju Maakohtu otsustele tsiviilasjas nr 2-10-42191, millega rahuldati Swedbank AS nõuded võlgniku vastu võlgnikuga sõlmitud laenulepingutest ja Swedbank AS nõuded võlausaldaja vastu viimasega sõlmitud käenduslepingutest. Kuivõrd esitatud pankrotiavaldusest ega selle lisadest ei nähtu, et võlausaldaja oleks maakohtu otsuse alusel asunud täitma oma kohustust Swedbank AS-i ees ega ole lisanud ka tõendeid tasutud summade ega käendussuhtest tuleneva regressinõude esitamise kohta võlgniku vastu, ei ole võlausaldaja seega tõendanud enda nõude olemasolu võlgniku vastu.
32.Samuti on maakohus õigesti leidnud, et võlausaldaja ei ole põhistanud võlgniku maksejõuetust, kuna pankrotivalduses esiletoodud asjaolude pinnalt ei ole võimalik asuda seisukohale, et võlgnik on makseraskustes. Võlausaldaja väited selle kohta, et võlgniku juhatuse liikmed on rikkunud oma kohustusi võlgniku ees ja tekitanud sellega võlgnikule kahju, ei ole seostatavad võlgniku maksejõuetuse küsimusega. Võlgniku juhatuse liikmete

võimalik vastutus võib anda alust kahju hüvitamise nõuete esitamiseks kohustusi rikkunud juhtorgani liikmete vastu, kuid nende võimalik vastutus võlgniku ees ei anna alust lugeda põhistatuks võlgniku maksejõuetuse tekkimist PankrS § 10 lg 2 p-i 3 tähenduses.

33.Eeltoodust tulenevalt on maakohus PankS § 14 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel põhjendatult keeldunud võlausaldaja pankrotiavalduse menetlusse võtmisest.

Iko Nõmm

Malle Seppik

Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium