Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtunik
Toomas Ventsli
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
30. oktoober 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-55097
Tsiviilasi / hagi ese
XXX hagi XXXOÜ vastu töölepingu ülesütlemisest tuleneva hüvitise nõudes
Hagihind
1994,26 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
XXX(isikukood XXX, aadress XXX, elektronpost XXX)
Kostja
XXXOÜ (registrikood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja Marko Woronowicz (elektronpost [email protected])
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I
Kohtuotsuse kirjeldav osa
ei allkirjastanud ning vastas 12.09.2012 kostjale e-kirja teel, et ei nõustu töötasu vähendamisega. 11.09.2012 ütles hageja kostjaga töölepingu üles töölepinguseaduse (TLS) § 91 lg 2 p 2 alusel kostjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, sest kostja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. E-kirja teel kinnitas kostja samal päeval, et on töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse kätte saanud ning tööleping on lõppenud. Hagejale on käesoleval ajal laekumata lõpparve. 12.09.2012 ütles kostja hagejaga töölepingu üles TLS § 88 lg 1 alusel hagejapoolse rikkumise tõttu. Kostja põhjendas avaldust sellega, et hageja viivitavat tööde tegemisega ning olevat valetanud oma töökoormuse kohta teise tööandja juures. Hageja on 10.10.2012 pöördunud saamata jäänud töötasu, viiviste, kasutamata põhipuhkuse ning töölepingu ülesütlemise aluse tuvastamise ja hüvitise nõuetes töövaidluskomisjoni. 26.11.2012 tegi töövaidluskomisjon töövaidlusasjas nr 4.4-2/2374 otsuse, millega rahuldas hageja avalduse osaliselt. Avaldus rahuldati saamata jäänud töötasu, viiviste ja kasutamata põhipuhkuse nõuetes ning jäeti rahuldamata töölepingu ülesütlemisest tuleneva hüvitise osas. Hageja vaidlustab hagiavaldusega töövaidluskomisjoni otsuse rahuldamata jäetud osas. Hageja on seiskohal, et tööleping on lõppenud hageja ülesütlemisavalduse alusel 11.09.2012. Kostja poolt 12.09.2012 esitatud ülesütlemisavaldus on kehtetu. Kostja hageja poolt tehtud ülesütlemisavaldust töövaidluskomisjonis ega kohtus 30 päeva jooksul ei vaidlustanud, seega on töölepingu ülesütlemine TLS § 91 lg 2 p 2 alusel kehtiv ning kostja kohustub TLS § 100 lg 4 alusel maksma hagejale hüvitist.
kostja ühepoolse algatusena. Kuivõrd hageja sellega ei nõustunud ja töölepingu lisa ei allkirjastanud, siis see ei jõustunud. Kui kohus leiab, et kostjal oli õigus tööleping üles öelda, siis palub hageja tuvastada selle ülesütlemise tühisus. Hageja rõhutab, et töölepingu ülesütlemine kostja poolt oli tingitud asjaolust, et hageja ei nõustunud kostja poolt esitatud töölepingu lisa 1 toodud tingimustega. Hageja on vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsuse üksnes osaliselt, kostja otsust tähtaegselt vaidlustanud ei ole, seega on töövaidluskomisjoni otsus vaidlustamata (punktid 2-4) osas jõustunud.
ülesütlemiseks ei ole seadusest tulenevat alust või ülesütlemine ei vasta seaduse nõuetele, s.t töölepingu ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 kohaselt tühine, peab tööandja ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks pöörduma töövaidlusorganisse. Kostja ei ole pöördunud hagejapoolse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks töövaidlusorganisse. Seetõttu järeldab kohus, et kostja ei ole hageja poolt kostjale 11.09.2012 esitatud töölepingu erakorralist ülesütlemist vaidlustanud. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et kehtivaks töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduseks on hageja poolt kostjale 11.09.2012 esitatud avaldus. Hageja esitas kõnealuses asjas kostjale ülesütlemisavalduse ja kostja sai selle kätte, mistõttu pidi tööleping lõppema hageja avalduses märgitud alusel ja kuupäeval. Ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude pidi esitama pool, kellele ülesütlemisavaldus tehti, käesoleval juhul kostja. Seetõttu ei pea hageja esitama töövaidlusorganisse vastaspoole (kostja) töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõuet, vaid võib ülesütlemise kehtivusele tuginedes nõuda hüvitist. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejal puudub tuvastushagi esitamiseks õiguslik huvi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TLS § 105 lg 2 alusel pidi tööleping lõppema hageja avalduses märgitud alusel ja kuupäeval, seetõttu ei pea hageja esitama töövaidlusorganisse vastaspoole (kostja) töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõuet, vaid võib ülesütlemisavaldusele tuginedes nõuda hüvitist. TLS § 104 lg 1 ja § 105 lg 1 alusel peab tööandja ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks pöörduma õigeaegselt töövaidlusorganisse. Tööandja seda teinud ei ole. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata hageja nõude tuvastada kostjapoolse töölepingu ülesütlemise tühisuse.
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.