Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes, Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.09.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-25056
Tsiviilasi
AS Tallinna Küte hagi G K i vastu võlgnevuse saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3584.04 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.04.2013 tagaseljaotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
G K i apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant/kostja G K xxxxxxxxxxx)
(isikukood xxxxxxxxxx, elukoht
Vastustaja/hageja AS Tallinna Küte (registrikood 10811060, asukoht Punane 36, 13619 Tallinn), esindaja Uljana Feldman Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolud ja menetluse käik
puudulikkus haiguse põhistamist muude tõenditega. Kui ootamatut haigust kui kohtusse ilmumata jätmise ja sellest teatamata jätmise takistust saab tõendada muude tõenditega, saab seda teha ka juhul, kui menetlusosalisele on ette teada, et ta ei saa kohtuistungil osaleda, ja ta teatab sellest kohtule TsMS §-s 345 sätestatut järgides. Juhul, kui kostja ei pidanud võimalikuks haiguslehte kohtule isiklikult toimetada, oleks see jõudnud määratud istungi päevaks kohtusse ka kirja teel. Antud juhul ei ole tegemist kostja ootamatu haigestumisega. Seega on kostja väide tema haiguse tõttu kohtusse ilmumata jäämisest paljasõnaline ega ole millegagi tõendatud.
Tsiviilkolleegiumi seisukoht
Ülle Jänes
Mare Merimaa
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.