2-13-22764
Kohtuasja number
2-13-22764
Määruse tegemise aeg ja koht
22. juuli 2013, Narva kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Aarne Lõhmus
Kohtuasi
AS Swedbank hagi J S ja Y G vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
Läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja:
AS Swedbank (RK 10060701)
Hageja esindaja:
Marge Sillamaa (lepinguline esindaja)
Kostja I:
Kostja II:
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Viru Maakohtu menetluses on AS Swedbank hagi J S ja Y G vastu võlgnevuse nõudes. Hageja esitas kohtule avalduse, milles võttis hagi tagasi.
1(2)
2-13-22764 Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta läbivaatamata. Kohus tuvastas, et vastavalt rahvastikuregistri andmebaasile on kostja I peale hagi menetlusse võtmist surnud ning tsiviilasja menetlus peatunud. Hageja esitas kohtule taotluse hagi tagasivõtmiseks. Hageja soovib hagi tagasi võtta, kuna kostjad on peale hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 358 lg 3 kohaselt, menetluse peatumine pärast asja arutamise lõpetamist ei takista menetluses otsuse avalikult teatavakstegemist. Vastavalt TsMS 424 lg 1, hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kohus leiab, et menetluse peatumine ei takista hagejal hagi tagasi võtta, hagi tagasivõtmine on hageja ühepoolne tahteavaldus, ning arvestades menetlusökonoomia põhimõtet ning asjaolu, et peale hagi tagasivõtmist asja arutamist ei toimu vaid menetlus lõpetatakse, ei saa menetluse peatumine olla takistuseks hagi tagasivõtmisel. Hagi tagasivõtmine ei mõjuta kostjate õigusi või kohustusi. Tsiviilasjas ei ole eelmenetlus lõppenud ja kostjate nõusolek ei ole hagi tagasivõtmiseks vajalik. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt, kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata. Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud Hageja võtab hagi tagasi põhjusel, et hageja ei soovi menetluse jätkamist, kuna peale hagi esitamist on hageja nõue kostjate poolt rahuldatud. Vastavalt TsMS § 168 lg 2 ja lg 5, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Lähtuvalt TsMS § 165 lg 3, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Menetluskulud tuleb jätta solidaarselt kostjate kanda. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik
2(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.