lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-11-24893/84

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.06.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-11-24893/84
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
17.06.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2612
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2026-06-01
Selgitustaotlus
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2026-05-18
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2026-04-23
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2025-05-07
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-07-29
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-01-25

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 84 lg 2, 21, 3Enampakkumisest teatamineTMS § 10 lg 1Dokumentide edastamineTMS § 223 lg 1Hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseksTsMS § 238 lg 1, 5Tõendi asjakohasus ja lubatavusTMS § 24 lg 5Täitmisteate võlgnikule kättetoimetamineTMS § 291TMS § 5Täitemenetluse osalisedTMS § 647

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-12-35437/57Tartu Maakohus Valga kohtumaja07.11.2014

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Coop Pank AS10237832(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. juuni 2013 Tartu

Tsiviilasja number

2-11-24893

Tsiviilasi

Valentina Vladimirova hagi kohtutäitur Aive Kolsari, AS Eesti Krediidipank ja Vladimir Trigubetsi vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend

8 947 eurot 63 senti

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Valentina Vladimirova apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

28. mai 2013

Menetlusosalised ja nende

Apellant (hageja): Valentina Vladimirova (isikukood: XXX), esindaja Vello Luik

esindajad

Tartu Maakohtu 21. juuni 2012 otsus

Vastustaja 1 (kostja 1): kohtutäitur Aive Kolsar Vastustja 2 (kostja 2): AS Eesti Krediidipank (registrikood: 10237832), esindaja Katrin Verma

RESOLUTSIOON

Vastustaja 3 (kostja 3): Vladimir Trigubets (isikukood: XXX), esindaja advokaat Kalju Kutsar Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 21. juuni 2012 otsus muutmata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta Valentina Vladimirova kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Valentina Vladimirova (hageja) esitas 26. mail 2011 kohtutäitur Aive Kolsari vastu hagi, milles taotles 28. aprilli 2011 võõrandamise tehingu tühistamist ja hageja omandiõiguse taastamist. Hagiavalduse kohaselt on kohtutäitur A. Kolsar müünud täiteasjas nr 192/2009/895 28. aprilli 2011 enampakkumisel hagejale kuuluva korteriomandi aadressil XXX. Enampakkumise toimumise kohta ei ole avaldatud teadet Ametlikes Teadaannetes. Samuti ei ole hagejat ega AS-i Eesti Krediidipank teavitatud enampakkumise toimumisest. Hageja taotles enampakkumise kehtetuks tunnistamist.
2.Kohtutäitur A. Kolsar (kostja 1) palus jätta hagi läbi vaatamata. Vastuväidete kohaselt on antud juhul tegemist kujundushagiga ja Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-69-11 kohaselt tuleb selline hagi esitada kõigi täitemenetluse osaliste vastu.
3.Hageja esitas taotluse kaasata menetlusse kostjatena XXX asuva korteriomandi ostja Vladimir Trigubets ja võlgnevuse sissenõudja AS Eesti Krediidipank. Kohus rahuldas hageja taotluse ja kaasas 14. novembri 2011 määrusega menetlusse kostjatena V. Trigubetsi ja AS Eesti Krediidipanga.
4.V. Trigubets (kostja 3) vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt ostis ta XXX asuva korteriomandi 28. aprillil 2011 kordusenampakkumiselt alghinnaga 8 947,63 eurot oma pere tarbeks. Kostjale 3 teadaolevalt toimus ka 2011 veebruarikuus sama korteriomandi enampakkumine.
5.AS Krediidipank (kostja 2) palus jätta hagi rahuldamata. Vastuse kohaselt on Ametlikes Teadaannetes korteriomandi XXX enampakkumise teade avaldatud kokku neljal korral (18.08.2009, 19.04.2010, 21.02.2011, 07.04.2011). 07. aprillil 2011 avaldatud teates oli märgitud enampakkumise toimumise ajaks 28. aprill 2011, seega oli täidetud TMS § 84 lg-s 21 Ametlikes Teadaannetes enampakkumise teate avaldamise nõue. Kohtutäitur on täitmiskutse hagejale isiklikult kätte toimetatud.
6.Kohtutäitur A. Kolsar (kostja 1) palus jätta hagi rahuldamata põhjendamatuse tõttu. Vastuse kohaselt ei esine TMS § 223 lg-s 1 nimetatud enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseid. Võlgnik on täitmisteate isiklikult kätte saanud 20. mail 2009. Hageja on oma 14. detsembri 2011 vastuses kohtule kinnitanud, et ei vaidle vastu täitemenetlusele ega sellele, kas talle on

täitmisteade kätte toimetatud. Täitmisteatega on kohtutäitur kohustanud võlgnikku 10 päeva jooksul täitmisteate kättesaamisest teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed ja menetlusdokumentide edastamise viisi, mille abil on võimalik dokumente kätte toimetada. Kuna võlgnik seda ei teinud, on kohtutäitur need dokumendid, mis tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada, edastanud võlgnikule enda valitud viisil (TMS § 10 lg 1) ehk lihtkirjaga. Teade vaidlusaluse enampakkumise toimumisest postitati 07. aprillil 2011 ning loetakse kätte saaduks

10.aprillil 2011. Vaidlusaluse enampakkumise kuulutus on avaldatud 07. aprilli 2011 väljaandes Ametlikud Teadaanded,
19.veebruaril 2011 Internetis www.kv.ee, www.varad.ee ja ajalehes Valgamaalane. Seega ei ole enampakkumine tühine põhjusel, et oleks oluliselt rikutud enampakkumise tingimusi.

MAAKOHTU LAHEND

7.Tartu Maakohus jättis 21. juuni 2012 otsusega hagi rahuldamata. Maakohus oli seisukohal, et hageja on 20. mail 2009 täitmisteate isiklikult kätte saanud, samas on Ametlikes Teadaannetes avaldatud 16. aprillil 2009 täitmisteade, mistõttu tuleb TMS § 24 lg 5 alusel lugeda avalikult kättetoimetatava täitmisteate puhul täitmisteade võlgnikule kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest (täitmisteade on hagejale kätte toimetatud seega 27. aprillil 2009). Kohus märkis, et hageja on ka ise oma 14. detsembri 2011 vastuses kohtule kinnitanud, et ei vaidle vastu täitemenetlusele ega sellele, et talle on täitmisteade kätte toimetatud, seega puudub osapoolte vahel vaidlus täitmisteate kättetoimetamise faktis. Maakohus selgitas hagejale, et hageja poolt tõendina esitatud käsikirjaline väljavõte täitetoimikust ja väljavõte Ametlikest Teadaannetest tuleb TsMS § 238 lg 5 alusel jätta arvestamata. Kohus asus seisukohale, et Ametlikes Teadaannetes 07. aprillil 2011 teate avaldamisega on täidetud nii TMS § 84 lg 21 kui ka TMS § 84 lg-s 3 sätestatud nõudeid. Lisaks Ametlikes Teadaannetes avaldatule nähtub, et teated 28. aprillil 2011 toimuva enampakkumise kohta olid avaldatud ka kinnisvaraportaalis www.kv.ee ning kohtutäiturite ja pankrotihaldurite varade avalike oksjonite ja enampakkumiste portaalis www.varad.ee. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja kohtutäiturile teada andnud oma kontaktandmeid ja menetlusdokumentide edastamise viisi, mille abil oleks kohtutäituril olnud võimalik dokumente talle kätte toimetada. Nimetatud põhjusel on kohtutäitur edastanud dokumendid hagejale TMS § 10 lg 1 alusel. Kohtutäitur valis teadete edastamise viisiks toimingu tegemise ajal võlgniku rahvastikuregistri järgse, sissenõudja avalduses ja Hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimisel hageja enda poolt notarile avaldatud aadressi XXX. Teated on edastatud lihtkirjaga. Vastavalt TMS §-le 5 loetakse posti teel edastatud teade kätte saaduks kolme päeva möödudes postitamisest arvates. Kinnisasja arestimise akt (lisa teatele täitetoimingust) postitati võlgnikule
18.augustil 2009 ning loetakse kätte saaduks 21. augustil 2009. Teade vaidlusaluse enampakkumise toimumisest postitati 07. aprillil 2011 ning loetakse kätte saaduks 10. aprillil 2011. Maakohus asus seisukohale, et kuna TMS-is ei ole täpselt reguleeritud dokumentide saatmise viis ja kättetoimetamise kord, siis on seaduse analoogia alusel TsMS sätete kohaldamine täitemenetluse algatamise järel võlgnikule saadetud dokumentide kätteandmisele õigustatud. Sissenõudja huve arvestades ja täitemenetluse tõhususe huvides piisab enampakkumisest teavitamiseks, kui võlgnikule on edastatud dokumendid kohtutäiturile teadaolevale võlgniku viimase elu- või asukoha aadressil. Kohtutäitur võib kirjalikud dokumendid edastada ka faksi või muu kirjalikku taasesitamist võimaldava sidevahendiga. Selliseks sidevahendiks võib olla samuti elektronpost.

Kui kohtutäitur on eelmainitud viisil võlgnikule edastanud kirjaliku täitekutse enampakkumisele ja avaldanud TMS § 84 lg 2 sätestatud viisil enampakkumise kuulutuse, ei takista võlgniku täitetoimingu juurde ilmumata jätmine täitetoimingu läbiviimist. Antud juhul on kohtutäitur edastanud hagejale informatsiooni lihtkirjalikult rahvastikuregistri järgse, sissenõudja avalduses ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimisel hageja enda poolt notarile avaldatud aadressil XXX. Kohus leidis, et kohtutäitur on täitnud TMS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse dokumentide edastamiseks. Kohtule tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja 2 kinnitanud, et kohtutäitur on võla sissenõudjale nõuetekohaselt teatanud kordusenampakkumise toimumisest 28. aprillil 2011. Kohus leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna 28. aprillil 2011 toimunud vara (XXX) enampakkumine toimus õiguspäraselt ning selle läbiviimisel ei rikutud hageja õigusi. Hagejat on enampakkumise toimumisest nõuetekohaselt teavitatud ning Ametlikes Teadaannetes on 28. aprillil 2011 toimunud enampakkumise kohta avaldatud nõuetekohane teade.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

8.V. Vladimirova esitas Tartu Maakohtu 21. juuni 2012 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega tunnistada kehtetuks täiteasjas nr 192/2009/895 kohtutäitur A. Kolsar poolt 28.04.2011 läbi viidud enampakkumine kinnisasjale XXX. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) jättis maakohus ebaõigesti arvestamata hageja poolt tõendina esitatud käsikirjalise väljavõtte täitetoimikust ja väljavõtte Ametlikest Teadaannetest. Käsikirjalise väljavõttega on tõendatud, et apellanti ei teavitatud 28. aprillil 2011 toimuvast enampakkumisest. Samuti ei ole kohtutäitur kinnistu enampakkumist väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutanud. Kohtuotsusest ei nähtu konkreetne põhjus, miks hageja poolt esitatud tõendid jäeti arvestamata. Hageja tõendi arvestamata jätmisega võttis kohus hagejalt võimaluse tõendada oma väiteid; 2) on ebaõigesti tuvastatud, et kostja 1 on vara arestimisest ja enampakkumisest hagejale nõuetekohaselt teatanud. Asudes seisukohale, et kohtutäitur on lihtkirjalikult teatanud hagejale vara arestimisest ja toimuvast enampakkumisest, tugines maakohus kostja 1 paljasõnalisele väitele. Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-24-12 kohaselt peab vaidluse korral maksuhaldur tõendama kirjade postiasutusele üleandmist. Kostja 1 ei ole tõendanud oma väidet, et ta saatis dokumendid lihtkirjaga. Ainuüksi Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisega ei ole täidetud TMS § 84 lg-s 3 sätestatud kohustus võlgnikule enampakkumise kuulutuse sisust teatamise osas. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-92-01 kohaselt TMS § 291 lg-st 1 tuleneva täitetoimingust täitemenetlusosalisele teatamise kohustuse mittetäitmine on TMS § 647 kohaselt aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamisele, kuna tegemist on enampakkumise tingimuste olulise rikkumisega. Kuigi nimetatud Riigikohtu lahend käsitleb kuni 01.01.2006 kehtinud täitemenetluse seadustikku, on apellant seisukohal, et lahendis toodud põhimõte on käsitletav ka kehtiva täitemenetluse seadustiku suhtes. Vara arestimisest ja enampakkumisest apellandile teatamata jätmine on käsitletav TMS § 223 lg-s 1 sätestatud enampakkumise olulise tingimuse rikkumisena ja seega on aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.
9.V. Trigubets (kostja 3) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

Vastuväidete kohaselt: 1) on paljasõnaline väide, et apellant ei ole ühtegi teadet kätte saanud. V. Vladimirova on nii täite- kui tsiviilkohtumenetluses hoidunud menetlusdokumentide vastuvõtmisest ning seeläbi menetlust venitanud. Isikule, kes jätab oma kohustused täitmata ning kuritarvitab oma menetlusõigusi, ei saa sellisest käitumisest tuleneda täiendavaid privileege; 2) on arusaamatu väide enampakkumise toimumisest teavitamata jätmise kohta. Maakohus tuvastas, et kuulutus enampakkumise toimumise kohta avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded ning kahes kinnisvaraportaalis. Enampakkumine on toimunud täitemenetluse seadustikus sätestatud reeglite kohaselt.

10.AS Eesti Krediidipank (kostja 2) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) jättis kohus õigesti apellandi esitatud tõendid arvestamata, kuna need olid ilmselgelt ebausaldusväärsed. Kostja 2 on esitanud väljaande Ametlikud Teadaanded väljatrükid, millelt nähtuvad vastustaja 1 poolt avaldatud enampakkumisteated ja millega on selgelt tõendatud vaidlusaluse korteriomandi suhtes enampakkumisteadete avaldamine kostja 1 poolt; 2) on kostja 1 esitanud tõendi, mille kohaselt on täitmisteade apellandile kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu. Täitmisteate kättesaamisel ega ka hilisemalt ei avaldanud apellant kostjale 1 oma reaalset elukohta, mistõttu oli TMS § 10 lg 1 alusel õigustatud kostja 1 poolt menetlusdokumentide edastamine enda valitud viisil. Kostja 1 sai lihtkirja apellandile saata vaid aadressile, mis oli talle teatavaks saanud täitetoimingute läbiviimisel. Esmane täitekutse (hetkel kehtiva seaduse tähenduses täitmisteade) on apellandile kätte toimetatud parimal võimalikul viisil, s.o isiklikult allkirja vastu. Seega oli apellant pärast täitekutse kättesaamist täitemenetlusest teadlik ning tema õigust viibida täitetoimingute juures ei rikutud. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast (lahend nr 3-2-1-7-03) on kõik hilisemad teated pärast täitekutse korrektset kättetoimetamist lihtsamal viisil (ka ainult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu) piisavad, lugemaks edastatud teabe apellandi poolt kättesaaduks. Apellant on viidanud ka Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-92-01, kuid vastupidiselt apellandi arvamusele ei ole kolleegium järeldanud, et vara arestimisakti ja enampakkumisteate avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded ei ole piisavaks kättetoimetamise viisiks võlgniku suhtes. Riigikohus on selgelt öelnud, et täitetoimingust teatatakse täitekutsega, mille rikkumine on aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamisele. Käesolevas menetluses puudub aga vaidlus täitekutse kättetoimetamise osas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 21. juuni 2012 otsus muutmata.
12.Hageja on esitanud hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. TMS § 223 lg 1 kohaselt enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja arvates enampakkumine kehtetu seetõttu, et kohtutäitur on rikkunud enampakkumise olulisi tingimusi ja jätnud talle ning võlausaldajale enampakkumisest teatamata, samuti on jäetud vastav teade avaldamata väljaandes Ametlikud Teadaanded (I kd tl 35). Apellatsioonkaebuses on hageja täiendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid ning asunud

seisukohale, et enampakkumine on kehtetu lisaks sellele, et kohtutäitur ei ole hagejale 28.04.2011 toimunud enampakkumisest teatanud, ka seetõttu, et talle ei ole kätte toimetatud kinnisasja arestimise akti. Samas aga kuigi hageja ise ei ole tuginenud maakohtus asjaolule, et talle ei ole kätte toimetatud kinnisasja arestimise akti, on maakohus vaidlustatud otsuses võtnud selles osas seisukoha ja leidnud, et kinnisasja arestimise akt postitati võlgnikule 18.08.2009 ning TMS § 5 kohaselt loetakse akt kättesaaduks 21.08.2009. Seega on lubatav hageja poolt apellatsioonkaebuses tuginemine ka asjaolule, et ta ei ole saanud kätte kinnisasja arestimise akti.

13.Apellandi väite kohaselt jättis maakohus ebaõigesti arvestamata hageja poolt tõendina esitatud käsikirjalise väljavõtte täitetoimikust (tl 38) ja väljavõtte Ametlikest Teadaannetest (tl 39). Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et nii hageja poolt esitatud käsikirjaline väljavõte täitetoimikust kui ka väljavõtte Ametlikest Teadaannetest on käsitletavad tõendina, kuid samas ei anna viidatud tõendid alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Ebaõige on apellandi väide, et käsikirjalise väljavõttega on tõendatud, et teda ei teavitatud
28.aprillil 2011 toimuvast enampakkumisest, ning samuti ka apellandi väide, et kohtutäitur ei ole kinnistu enampakkumist väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutanud. Apellandi poolt viidatud käsikirjalisest väljavõttest ei nähtu, et kohtutäitur ei oleks teda teavitanud enampakkumise toimumisest. Pigem nähtub käsikirjalisest väljavõttest teate saatmine 07.04.2014 täitetoimingust (punkti 27 all). Apellandi poolt koos hagiavaldusega esitatud väljavõte Ametlikest Teadaannetest ei tõenda seda, et kohtutäitur ei oleks avaldanud Ametlikes Teadaannetes korteriomandi XXX enampakkumise teadet. Maakohus on õigesti hinnanud menetlusosaliste poolt asjas esitatud väljavõtteid Ametlikest Teadaannetest (tl 39, 78-88, 136-139) ning asunud seisukohale, et enampakkumise teade oli avaldatud kokku neljal korral (18.08.2009; 19.04.2010; 21.02.2011; 07.04.2011). Ametlikes Teadaannetes 07. aprillil 2011 teate avaldamisega on täidetud TMS § 84 lg-s 21

sätestatud nõue. TMS § 84 lg-s 2 sätestatud nõuded on täidetud ka teadete avaldamisega 28. aprillil 2011 toimuva enampakkumise kohta kinnisvaraportaalis www.kv.ee (tl 140-141) ning kohtutäiturite ja pankrotihaldurite varade avalike oksjonite ja enampakkumiste portaalis www.varad.ee (tl 142-143).

14.Kohtutäitur on teatanud apellandile nõuetekohaselt enampakkumise kuulutuse sisust ning apellandi vastupidine väide on alusetu. Vastavalt TMS § 10 lg-le 1 peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid. Võlgnik võib avaldada täitmisteate kättesaamisel talle menetlusdokumendi edastamise viisi ja kontaktandmed, kuhu edastatud dokumendid loetakse kohtutäituri poolt kättetoimetatuks. Kohtutäitur võib kohustada võlgnikku täitmisteate või muu menetlusdokumendi isiklikul kättetoimetamisel teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed, mille abil on võimalik võlgnikule dokumente kätte toimetada. Kui võlgnik seda ei tee või edastatud andmed on ebaõiged, võib kohtutäitur ka need dokumendid, mis tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada, edastada võlgnikule enda valitud viisil. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt teade või muu dokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, kuid mis puudutab menetlusosalise õigusi, edastatakse menetlusosalisele kohtutäituri valitud viisil. TMS § 84 lg 3 kohaselt tuleb võlgnikule ja sissenõudjale enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt kümme päeva enne enampakkumist.

Lähtudes TMS § 10 lg-st 1 saab asuda seisukohale, et TMS § 84 lg-s 3 sätestatud võlgnikule enampakkumise kuulutuse sisust teatamine ei ole selline teade, mis tuleks võlgnikule kätte toimetada. Seega lähtudes TMS § 10 lg-st 4 oli kohtutäituril endal õigus valida viisi, kuidas vastav teade edastada võlgnikule. Asja materjalide kohaselt on kohtutäitur edastanud hagejale teate enampakkumise toimumise kohta lihtkirjaga 07.04.2011 (nähtub väljatrükist 2011 väljamineva posti registrist) võlgniku rahvastikuregistri järgsel, aga samuti ka sissenõudja avalduses ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimisel hageja enda poolt notarile avaldatud aadressil XXX. Nähtuvalt asja materjalidest ei ole hageja kohtutäiturile teada andnud oma muid kontaktandmeid ja menetlusdokumentide edastamise viisi, mille abil oleks kohtutäituril olnud võimalik dokumente talle kätte toimetada. Vastavalt TMS § 10 lg-le 5 loetakse posti teel edastatud teade kätte saaduks kolme päeva möödudes postitamisest arvates. Teade vaidlusaluse enampakkumise toimumisest postitati

07.aprillil 2011 ning loetakse kätte saaduks 10. aprillil 2011, s.o võlgnikku oli teavitatud enampakkumise toimumisest TMS § 84 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul.
15.Õige on maakohtu seisukoht, et asja materjalidest nähtuvalt on kinnisasja arestimise akt hagejale kätte toimetatud ning apellandi vastupidine väide on alusetu. TMS § 10 lg 1 järgi peab kohtutäitur täitemenetluse osalistele kätte toimetama muuhulgas vara arestimise akti. Kohtutäitur on TMS § 10 lg 1 kohaselt kohustanud hagejat teatama oma kontaktandmed, mille abil oleks võimalik talle dokumente kätte toimetada (I kd tl 127-128). Kuna hageja seda ei teinud, siis oli kohtutäitur TMS § 10 lg 1 viimase lause kohaselt õigustatud edastama kinnisasja arestimise akti võlgnikule enda valitud viisil. Kinnisasja arestimise akt (lisa teatele täitetoimingust) postitati võlgnikule 18.08.2009 ning TMS § 5 kohaselt loetakse akt kättesaaduks 21.08.2009.
16.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta hageja poolt koos vastusega ringkonnakohtu küsimustele esitatud KV.EE arved kohtutäiturile kuulutuste avaldamise eest TsMS § 238 lg 1 alusel.
17.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.