lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-7-03

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 29.01.2003

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-7-03
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
29.01.2003
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1405
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 291 lg 1, 2, 5TMS § 26 lg 21Teabe nõudmise õigusTMS § 29 lg 1Manuka kutsumine täitetoimingu juurdeTMS § 51Täitemenetluse lõppemise erisused pankroti väljakuulutamiselTsMS § 91 lg 1Kindlustuslepingust tuleneva hagi kohtualluvusTMS § 61Võlgniku vanneTMS § 647TsMS § 28 lg 1Taandatava kohtuniku toimingud

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (44)

lahend.ee
2-21-17345/23Harju Maakohus Tallinna kohtumaja19.10.20222-20-17035/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja28.03.20222-17-9179/42Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium09.02.20182-16-16435/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.01.20182-16-4127/85Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium02.06.20172-16-1836/50Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium02.05.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-7-03 Otsuse kuupäev Tartu, 29. jaanuar 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja L. Laarmaa, liikmed H. Jõks ja J. Luik Kohtuasi Andres Kasevälja hagi AS AA-Lan ja kohtutäitur Jaanika Pajuste vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 9. oktoobri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-281/2002 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtutäitur Jaanika Pajuste kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 13. jaanuar 2002. a, kirjalik menetlus Resolutsioon

1.Muuta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 9. oktoobri 2002. a otsust põhjenduste osas. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
2.Kohtutäitur Jaanika Pajuste kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Tagastada Jaanika Pajustele 7. novembril 2002. a makstud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Andres Kaseväli ja AS Linnaehitus sõlmisid 12. juulil 1999. a pandilepingu, mille kohaselt A. Kaseväli pantis AS Clandvel võlakohustuse tagamiseks ühekorruselise lauda ja puurkaev-kuuri. AS Clandvel võlgnevust ei tasunud ning AS Linnaehitus avalduse alusel algatati 16. veebruaril 2000. a A. Kasevälja suhtes täitemenetlus. Pärast kohtutäituri seaduse jõustumist 1. märtsil 2001. a anti täitetoimik sissenõudja avalduse alusel üle kohtutäitur Jaanika Pajustele. 22. mail 2001. a korraldas kohtutäitur vallasasjana hagejale kuuluvate ehitiste enampakkumise. Ehitised ostis ainsa pakkujana AS AA-Lan. A. Kaseväli palus 21. septembril 2001. a esitatud hagis tunnistada 22. mail 2001. a toimunud enampakkumine TMS § 647 alusel kehtetuks. Kohtutäitur rikkus enampakkumise olulisi tingimusi, sest ta ei teatanud hagejale täitemenetluse uuendamisest ega enampakkumise toimumisest. Võlgniku õigusi on rikutud vara väärtuse määramisel. Võlgnik pidi esitada täiturile vara hindamise akti, kuid kuna täitemenetlus peatati, siis ei esitanud.
TsMS § 30Taandamise alusele tuginemine kaebuses
2-15-18647/49
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
23.12.2016
2-15-18647/35Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja15.09.2016
2-06-14234/274Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja08.09.2016
2-12-46814/47Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium06.07.2015
2-14-50302/34Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium07.05.2015
2-12-12076/115Tallinna Ringkonnakohus04.07.2013
2-10-62787/62Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.06.2013
2-11-24893/84Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium17.06.2013
2-11-51472/46Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja09.05.2013
2-12-24665/31Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja03.05.2013
2-10-62787/44Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja06.03.2013
2-12-12076/79Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval21.01.2013
2-10-41696/6Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja18.01.2012
2-09-35180/21Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja16.12.2011
2-10-62188/14Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja12.12.2011
2-11-34018/5Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja04.11.2011
2-11-47748/2Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja07.10.2011
2-11-45279/2Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja26.09.2011
2-10-44046/28Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval10.06.2011
2-10-40547/23Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja23.05.2011
2-09-69955/17Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja17.01.2011
2-07-14968/83Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium02.11.2010
2-07-43112/35Tallinna Ringkonnakohus17.06.2010
2-08-77815/19Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja21.10.2009
2.Kostjad hagi ei tunnistanud. AS AA-Lan leidis, et TMS § 51 ei sätesta vara hindamisakti esitamise kohustust. Kohtutäitur J. Pajuste leidis, et enampakkumise korraldamisel ei ole rikutud enampakkumise olulisi tingimusi. Täitetoimiku materjalidest nähtub, et 23. aprillil 2001. a on võlgnikule saadetud täitekutse. Täitemenetluse seadustik ei sätesta teadete postitamise viisi. Enampakkumise kuulutus on avaldatud 26. aprillil 2001. a Ametlikes Teadaannetes, milles teate avaldamisega loetakse teade kätteantuks.
3.Tartu Maakohus rahuldas oma 28. märtsi 2002. a otsusega hagi ning tunnistas enampakkumise kehtetuks. Otsuse põhjenduste kohaselt on asjas ainus õige kostja kohtutäitur J. Pajuste, sest kohtutäitur peab korraldama enampakkumise seaduses sätestatud korras. Täituri märge täitetoimikus kutse saatmise kohta lihtkirjaliku postiga ei tõenda, et hagejale teatati TMS § 291 lg-s 1 ette nähtud kirjaliku täitekutsega enamapakkumise toimumisest ja hageja

kohustustest seoses täitetoiminguga. TMS § 291 lg 2 näeb ette, et alles siis, kui täitemenetlusosaline ei ilmu kohtutäituri kutse peale kohtutäituri büroosse või kui tema viibimiskohta ei teata, kutsutakse isik välja ajalehekuulutuse kaudu. Võlgniku õigus viibida enampakkumise juures ei olnud tagatud, kuna rikuti seadusest tulenevat nõuet. Tegemist on enampakkumise tingimuse olulise rikkumisega, mis on TMS § 647 kohaselt aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamisele. Täitemenetluse seadustikust ei nähtu, et võlgnikku tuleb teavitada täitemenetluse uuendamisest seoses täitetoimikute üleandmisega täitevosakonnalt kohtutäituritele. Seetõttu on hageja see väide tema õiguste rikkumise kohta alusetu. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4.Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 9. oktoobri 2002. a otsusega jäeti Tartu Maakohtu otsus muutmata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on vaidlustatud otsus seaduslik ja põhjendatud ning ringkonnakohus ei pidanud vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebusele märkis ringkonnakohus, et kohtutäituri märge täitetoimikus kutse saatmise kohta ei tõenda, et adressaat sai kutse kätte. Märkest kutse saatmise kohta võib teha maksimaalselt ainult selle järelduse, et kohtutäitur kutse saatis, mitte aga seda, et adressaat kutse kätte sai. Õige on see, et täitemenetluse seadustikus ei ole kutse saatmise viis ja kättetoimetamise kord täpsemalt reguleeritud, kuid sel juhul tuleb toimida analoogia alusel nii nagu reguleeritakse kutse kättetoimetamist kohtumenetluse seadustikes. TsMS § 28 lg 1 kohaselt antakse kirjalik kutse kätte allkirja vastu. Apellandi väide, et võlgnikku teavitati täitetoimingust ka ajalehekuulutuse kaudu, millega loetakse TMS § 291 lg 5 kohaselt täitekutse täitemenetlusosalisele kätteantuks, ei ole põhjendatud, sest TMS § 291 lg-le 2 järgi kutsutakse täitemenetlusosaline alles siis ajalehekuulutuse kaudu välja, kui ta ei ilmu kohtutäituri kutse peale kohtutäituri büroosse või kui tema viibimiskohta ei teata. Seega saab täitekutse ajalehekuulutuse kaudu kätteantuks lugeda üksnes TMS § 291 lg-s 2 sätestatud eeltingimustel, s.o juhul, kui kutset ei ole võimalik asjaosalisele kätte anda tavalisel viisil (allkirja vastu). Apellandi väide, et vastustaja oli teadlik täitemenetluse algatamisest ja selle varasemast käigust, ei ole asjassepuutuv, sest nimetatud teadmine ei võta ära asjaosalise õigust saada õigeaegselt teavet kõigi täitetoimingute kohta.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

5.Kassatsioonkaebuses palub kohtutäitur J. Pajuste ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta kohtutäitur J. Pajuste 22. mail 2001. a korraldatud enampakkumine kehtetuks tunnistamata. Ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud TMS § 291. Täitemenetluse seadustik ei näe ette, et täitekutse tuleb kätte anda allkirja vastu. Täitekutset ei saa samastada kohtukutsega. Täitemenetluse eesmärk on tagada võimalikult kiire kohtuotsuste ja muude täitedokumentide sundtäitmine. Võlgnik oli teadlik tema suhtes toimuvast täitemenetlusest, sest ta viibis 9. augustil 2000. a toimunud vallasvara arestimise juures. Arestimisaktis märgitud aadress, Ülenurme alevik, on võlgniku enda

teatatud. TMS § 26 lg 21 kohaselt peab võlgnik teatama kohtutäiturile oma elukoha ja sidevahendite numbrite muutumisest. Hageja ei ole muutusest kohtutäiturit informeerinud. Võlgniku teavitamine erinevatest täitetoimingutest tähitud kirjaga pikendaks oluliselt täitemenetluse kestust ja muudaks täitemenetluse võlgniku jaoks kulukamaks. Tartu Maakohus ja Tartu Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et kui võlgnik väidab, et ta ei ole täitekutset kätte saanud, peab kohtutäitur olema võimeline tõendama täitekutse edastamist. TsMS § 91 lg 1 järgi peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja ainus tõend selle kohta, et ta täitekutset kätte ei saanud, on tema enda ütlus. Kohtutäitur ei saagi täitekutse saatmist teisiti tõendada, kui kajastada kutse saatmise fakti täitetoimikus. Allkirja vastu kutse edastamist ei ole seadusandja ette näinud.

6.Hageja ei ole kassatsioonkaebusele vastanud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks, kuid kohtuotsust tuleb muuta põhjenduste osas.
8.Kolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldusega, et täitemenetluse seadustikus ei ole täpselt reguleeritud täitekutse saatmise viis ja kättetoimetamise kord, ning leiab, et seaduse analoogia alusel tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete kohaldamine täitemenetluse algatamise järel võlgnikule saadetud täitekutse kätteandmisele on õigustatud. Täitemenetluse seadustik ei reguleeri TMS § 29 lgs 1 sätestatud kohtutäituri vastuvõtule ilmumist nõudva kutse kättetoimetamise korda. Analoogia alusel kohaldatavad esmase täitekutse kätteandmise rangemad nõuded võimaldavad võlgnikul saada teada tema suhtes algatatud täitemenetlusest ning võla kohese tasumisega rahuldada kiiresti sissenõudja nõue ja vältida täitekulude suurenemist. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu järeldusega selles, et kirjalik täitekutse tuleb võlgnikule kätte anda igal juhul allkirja vastu (TsMS § 28 lg 1). Täitekutse kätteandmine ainult allkirja vastu ei vasta täitemenetluse tõhususe eesmärgile ega tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatule. TMS § 29 lg 1 kohaselt saadab kohtutäitur pärast täitemenetluse algatamist võlgnikule kutse ilmuda kohtutäituri vastuvõtule ja teatab võlgnikule täitedokumendi saamisest, võlgniku õigustest ja kohustustest ning teeb ettepaneku võlg tasuda. Kolleegium leiab, et TMS § 29 lg-s 1 ettenähtud kutse kätteandmisele tuleb seaduse analoogia alusel kohaldada TsMS §-s 28 kirjaliku kutse kätteandmist reguleerivaid sätteid ja TsMS § 30. Kui võlgnik ei ilmu kutse peale kohtutäituri juurde või tema viibimiskohta ei teata, siis kuulub kohaldamisele TMS § 291 lg 2. Täitekutse sellisel viisil kättetoimetamisega on võlgnikule efektiivsemalt tagatud täitemenetlusest ning oma õigustest ja kohustustest teadasaamine ning võlgnik ei saa kohtutäituri juurde ilmumata jätmisega takistada ega oluliselt venitada täitemenetlust.
9.Kolleegium jääb tsiviilasjas nr 3-2-1-92-01 (RT III 2001, 17, 186) väljendatud arvamuse juurde, et TMS § 291 lg 1 alusel tuleb ka enampakkumisest võlgnikku ja teisi täitemenetlusosalisi teavitada täitekutsega. Enampakkumisest teatamise peamine eesmärk on anda võlgnikule viimane võimalus võlg enne enampakkumist tasuda või osaleda enampakkumisel ning vältida nõnda arestitud asja välja

minekut võlgniku omandist. Samas leiab kolleegium, et sissenõudja huve arvestades ja täitemenetluse tõhususe huvides piisab enampakkumisest teavitamiseks, kui võlgnikule on edastatud kirjalik täitekutse kohtutäiturile teadaolevale võlgniku viimase elu- või asukoha aadressil. Kutse tekst lisatakse täitetoimikusse. Kohtutäitur võib TMS § 291 lg 1 järgi kirjaliku täitekutse edastada ka faksi või muu kirjalikku taasesitamist võimaldava sidevahendiga. Selliseks sidevahendiks võib olla samuti elektronpost. Kui kohtutäitur on eelmainitud viisil võlgnikule edastanud kirjaliku täitekutse enampakkumisele ja avaldanud TMS § 61 sätestatud viisil enampakkumise kuulutuse, ei takista võlgniku täitetoimingu juurde ilmumata jätmine täitetoimingu läbiviimist. Täitemenetluse seadustik ei sätestata enampakkumise edasilükkamise võimalust põhjusel, et võlgnik ei ilmunud enampakkumisele.

10.Üldise tõendamiskoormise reeglite kohaselt (TsMS § 91 lg 1) pidi kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja väiteid. Hageja suhtes on täitekutse mittesaamise tõendamisel tegemist negatiivse asjaolu tõendamisega, mida on raske teha. Seetõttu pidi kohtutäitur tõendama, et hagejale saadetud täitekutse sisaldas informatsiooni täitetoimingu - enampakkumuse kohta. Ringkonnakohus nõustus esimese astme kohtu otsuse põhjendusega, et täituri märge täitetoimikus kutse saatmise kohta ei tõenda, et hagejale teatati kirjaliku täitekutsega enampakkumise toimumisest. Kohtud ei ole tuvastanud ega kostja kassatsioonkaebuses väitnud, et täitetoimikus on kirjalik kutse enampakkumise toimumise kohta. Märkest kutse saatmise kohta ei saa järeldada täitekutse sisu. L. Laarmaa, H. Jõks, J. Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.