Eesistuja MĂ€rt Rask, liikmed TĂ”nu Anton, JĂŒri Ilvest, Peeter Jerofejev, Ott JĂ€rvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu KĂ”ve, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Ivo Pilving, JĂŒri PĂ”ld, Harri Salmann ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
OSAĂHINGU KRISTIINE EHITUS (pankrotis) pankrotihalduri Peeter Sepperi hagi aktsiaselts Suva vastu tehingute tĂŒhisuse tunnustamiseks ja 876 867 euro 82 sendi saamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OSAĂHINGU KRISTIINE EHITUS (pankrotis) pankrotihalduri Peeter Sepperi kassatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja OSAĂHINGU KRISTIINE EHITUS (pankrotis) (registrikood 10462405) (varasem Ă€rinimi mh OSAĂHING WOLMREKS EHITUS) pankrotihaldur Peeter Sepper, esindajad vandeadvokaadid Paul Varul ja Tarmo Peterson Kostja aktsiaselts Suva (10099867), esindaja vandeadvokaat Karl Kask Riigikogu Ăiguskantsler Justiitsminister
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 27. septembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-36157
Asja lÀbivaatamine
14. mai 2013. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.
TsMS § 190 lg 7Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotus
Tunnistada, et 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis riigilÔivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lÔiked 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga 287 602 eurot 42 senti kuni 319 558 eurot 24 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilÔivu 12 782 eurot 32 senti, olid vastuolus pÔhiseadusega.
2.Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 27. septembri 2012. a otsuse tsiviilasjas nr 2-11-36157 resolutsiooni p 8 ja mĂ”ista OSAĂHINGU KRISTIINE EHITUS (pankrotis) pankrotihaldurilt
Peeter Sepperilt Eesti Vabariigi kasuks vĂ€lja tasumata riigilĂ”ivuna 19 815 eurot 81 senti. Raha tuleb tasuda 15 pĂ€eva jooksul ĂŒldkogu otsuse jĂ”ustumisest. Raha maksmisega viivitamisel tuleb tasuda viivist vĂ”laĂ”igusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenĂ€htud mÀÀras.
3.Muus osas jÀtta resolutsiooni p-s 2 nimetatud ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Tagastada OSAĂHINGU KRISTIINE EHITUS (pankrotis) pankrotihaldurile Peeter Sepperile 5. detsembril 2012 tasutud kautsjon 3000 (kolm tuhat) eurot OSAĂHINGU KRISTIINE EHITUS (pankrotis) arvelduskontole nr 10002045251006 SEB Pangas.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KĂIK
1.OSAĂHINGU KRISTIINE EHITUS (pankrotis) (varasem Ă€rinimi mh OSAĂHING WOLMREKS EHITUS) pankrotihaldur Peeter Sepper (hageja) (hagis ja kogu menetluse kestel on ekslikult hagejaks nimetatud OSAĂHINGUT KRISTIINE EHITUS (pankrotis)) esitas 1. augustil 2011 Harju Maakohtule aktsiaseltsi Suva (kostja) vastu hagi. Hageja palus tuvastada poolte vahel 1. augustil 2008 sĂ”lmitud lepingute (ehitusprojekti ostmise ja töövĂ”tulepingu sĂ”lmimise tasu kohta) tĂŒhisus ja mĂ”ista kostjalt hageja kasuks vĂ€lja tĂŒhiste lepingute alusel saadud 912 019 eurot 24 senti. Menetluskulud palus hageja jĂ€tta kostja kanda.
2.Hageja taotles menetlusabina enda vabastamist riigilÔivu tasumisest hagi esitamisel. Harju Maakohus rahuldas 18. augusti 2011. a mÀÀrusega taotluse ja vabastas hageja hagi esitamisel riigilÔivu 27 360 euro 58 sendi tasumisest.
3.Kostja palus jÀtta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.Harju Maakohus rahuldas 5. mÀrtsi 2012. a otsusega hagi osaliselt ja mÔistis kostjalt hageja kasuks vÀlja 575 204 eurot 83 senti. Otsuse jÀrgi jÀeti kostja kanda tema enda menetluskulud ja hageja menetluskuludest 65%. Maakohus jÀttis kostja kanda 65% ja hageja kanda 35% hagi esitamisel tasuda tulnud riigilÔivust ning hagejalt mÔisteti riigituludesse vÀlja 9207 eurot 12 senti ja kostjalt 17 098 eurot 91 senti.
5.Kostja esitas maakohtu otsuse peale 30. mĂ€rtsil 2012 apellatsioonkaebuse, milles palus tĂŒhistada maakohtu otsus osas, millega kohus hagi rahuldas, ja teha tĂŒhistatud osas uus otsus, millega jĂ€tta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jĂ€tta hageja kanda.
6.Hageja esitas 12. aprillil 2012 vastuapellatsioonkaebuse, milles palus tĂŒhistada maakohtu otsuse osas, milles hagi jĂ€eti rahuldamata ja mĂ”isteti hagejalt vĂ€lja riigilĂ”iv. Hageja palus teha tĂŒhistatud osas uue otsuse, millega hagi rahuldada tĂ€ies ulatuses, mĂ”ista kostjalt hageja kasuks vĂ€lja 876 867 eurot 82 senti ning jĂ€tta menetluskulud kostja kanda. RiigilĂ”ivu hageja vastuapellatsioonkaebuselt menetlusabi jĂ€tkuvusele viidates ei tasunud. Ringkonnakohus vĂ”ttis kaebuse 18. aprillil 2012 menetlusse.
7.Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jÀtta see rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja pÔhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 27. septembri 2012. a otsusega kostja apellatsioonkaebuse ja tĂŒhistas maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati osaliselt, ning jĂ€ttis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja vastuapellatsioonkaebuse jĂ€ttis ringkonnakohus rahuldamata. Lisaks mĂ”istis ringkonnakohus hagejalt riigituludesse vĂ€lja riigilĂ”ivu 40 142 eurot 90 senti, mille tasumisest oli hageja vabastatud, mÀÀras selle tasumise ajaks 15 pĂ€eva kohtulahendi jĂ”ustumisest alates ja nĂ€gi ette tasumisega viivitamisel viivise maksmise. Samuti tĂŒhistas ringkonnakohus maakohtu seatud hagi tagamise ja jĂ€ttis rahuldamata hageja taotluse protokolli parandamiseks. Hagejalt riigilĂ”ivu vĂ€ljamĂ”istmist pĂ”hjendas ringkonnakohus hagi ja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata jĂ€tmisega. Maakohus vabastas hageja hagiavalduselt 27 360 euro 58 sendi suuruse riigilĂ”ivu tasumisest. Hageja taotles apellatsioonimenetluses tĂ€iendavalt 301 662 euro 99 sendi suuruse nĂ”ude rahuldamist. See on ka vastuapellatsioonkaebuse hind. Sellelt summalt tulnuks maksta riigilĂ”ivu, mis riigilĂ”ivuseaduse tollel ajal kehtinud redaktsiooni jĂ€rgi oli 12 782 eurot 32 senti.
MENETLUSOSALISTE PĂHJENDUSED
9.Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsus tĂŒhistada ja saata asi ringkonnakohtule uueks lĂ€bivaatamiseks. Muu hulgas leiab hageja, et ringkonnakohtu otsus on temalt riigilĂ”ivu vĂ€ljamĂ”istmise osas ebaseaduslik. Riigikohus on 20. juuni 2012. a otsusega tsiviilasjas nr 3-4-1-10-12 tunnistanud pĂ”hiseadusega (PS) vastuolus olevaks ja kehtetuks riigilĂ”ivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 koostoimes lisa 1 viimase lausega osas, milles tsiviilasja hinna puhul ĂŒle 639 116 euro 48 sendi tuleb hagiavalduselt tasuda riigilĂ”ivu 3% tsiviilasja hinnast, kuid mitte rohkem kui 95 867 eurot 47 senti. Seega on ringkonnakohus mÀÀranud riigilĂ”ivu, toetudes Ă”igusaktile, mille Riigikohus on tunnistanud pĂ”hiseaduse vastaseks ning kehtetuks. Hageja palub, et hagilt tasuda tulev riigilĂ”iv mÀÀrataks 1. juulil 2012 jĂ”ustunud mÀÀra jĂ€rgi, s.o 10 500 eurot. Lisaks palub hageja tunnistada pĂ”hiseadusega vastuolus olevaks ja jĂ€tta kohaldamata RLS § 57 lg-d 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga 287 602 eurot 42 senti kuni 319 558 eurot 24 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilĂ”ivu 12 782 eurot 32 senti. Hageja hinnangul on tema vastuapellatsioonkaebuselt tasuda tulevaks pĂ”hiseaduspĂ€raseks riigilĂ”ivuks 1. juulist 2012 jĂ”ustunud riigilĂ”ivumÀÀr 2700 eurot. Samuti rĂ”hutab hageja, et kaevatava otsusega temalt vĂ€lja mĂ”istetava 40 142 euro 90 sendi suuruse riigilĂ”ivu tasumine ei ole talle jĂ”ukohane.
10.Kostja palus rahuldada kassatsioonkaebus osas, milles hageja taotleb ringkonnakohtu otsuse tĂŒhistamist osas, milles hagejalt mĂ”isteti vĂ€lja riigilĂ”iv 40 142 eurot 90 senti. Muus osas vaidles kostja kaebusele vastu.
11.Riigikohtu tsiviilkolleegium jÀttis 13. mÀrtsi 2013. a osaotsusega hageja kassatsioonkaebuse pÔhiosas rahuldamata. Kolleegium otsustas jÀtkata hageja kassatsioonkaebuse menetlust osas, milles vaidlustati ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p 8, millega ringkonnakohus mÔistis hagejalt riigituludesse vÀlja riigilÔivu 40 142 eurot 90 senti.
12.Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26. mÀrtsi 2013. a mÀÀrusega anti tsiviilasi osaotsusega lahendamata
osas lĂ€bivaatamiseks Riigikohtu ĂŒldkogule.
TSIVIILKOLLEEGIUMI MĂĂRUS
13.Tsiviilkolleegiumil tekkis tsiviilasja lahendamisel kahtlus ringkonnakohtu vĂ€lja mĂ”istetud, vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasumata jÀÀnud riigilĂ”ivu 12 782 euro 32 sendi pĂ”hiseadusâpĂ€rasuses. Kolleegiumi arvates vĂ”ivad RLS § 57 lg-d 1 ja 22 ning lisa 1 (enne 1. juulit 2012 kehtinud redaktsioonis) olla osas, milles apellatsioonkaebuselt hinnaga 287 602 eurot 42 senti kuni 319 558 eurot 24 senti (k.a) tuli tasuda riigilĂ”ivu 12 782 eurot 32 senti, vastuolus PS § 24 lg-ga 5 ja §-ga 32. Kuigi hageja on saanud kaebeĂ”igust teostada, on ta kaebuse rahuldamata jĂ€tmise tĂ”ttu sunnitud esialgu tasumata jÀÀnud lĂ”ivu tagantjĂ€rele ikkagi tasuma. Kuna kolleegium ei saa ise vĂ€ljamĂ”istetud lĂ”ivu pĂ”hiseaduslikkuse kĂŒsimust lahendada, anti asi hagejalt vĂ€ljamĂ”istetava riigilĂ”ivu suuruse lahendamiseks Riigikohtu ĂŒldkogule. Tsiviilkolleegium pidas mĂ”istlikuks, et ĂŒldkogu mÀÀrab lisaks hagi esitamisel tasumata jÀÀnud riigilĂ”ivu pĂ”hiseaduspĂ€rase suuruse. Ringkonnakohus eksis maakohtus tasumata jÀÀnud riigilĂ”ivu suuruse mÀÀramisel, mĂ”istes hagejalt ekslikult vĂ€lja 27 360 eurot 58 senti. Tegelikult pidi hageja RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 viimase lause (enne 1. juulit 2012 kehtinud redaktsioonis) jĂ€rgi tasuma 876 867 euro 82 sendi suuruselt nĂ”udelt riigilĂ”ivu 26 306 eurot 3 senti. Samuti jĂ€ttis ringkonnakohus tĂ€helepanuta Riigikohtu pĂ”hiseaduslikkuse jĂ€relevalve kolleegiumi 20. juuni 2012. a otsuse asjas nr 3-4-1-10-12, millega oli sama riigilĂ”ivuseaduse sĂ€te tunnistatud pĂ”hiseadusega vastuolus olevaks. Seega kohaldas ringkonnakohus pĂ”hiseaduse vastaseks tunnistatud normi, mille asemel pidanuks ta ise mÀÀrama pĂ”hiseaduspĂ€rase lĂ”ivumÀÀra. MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED ASJA MENETLEMISEL ĂLDKOGUS
14.Hageja palub tunnistada vaidlusalused riigilÔivuseaduse sÀtted apellatsioonkaebuselt tasuda tuleva riigilÔivu mÀÀramise kohta pÔhiseadusega vastuolus olevaks ja mÀÀrata tema vastuapellatsioonkaebuselt tasuda tulevaks riigilÔivu mÀÀraks 1. juulist 2012 jÔustunud mÀÀr, s.o 2700 eurot. Hagilt tasuda tulevaks riigilÔivu mÀÀraks palus hageja mÀÀrata samuti 1. juulist 2012 jÔustunud mÀÀra, s.o 10 500 eurot. Hageja leiab, et vaidlusalused riigilÔivuseaduse sÀtted olid vastuolus PS § 24 lg-ga 5 ja §-ga 32. Tegu ei olnud vajaliku ega mÔÔduka piiranguga, saavutamaks menetlusosaliste ÔigusemÔistmise kulutuste kandmisest osavÔtu ega menetlusökonoomia eesmÀrke.
15.Kostja toetas hageja kaebuse rahuldamist osas, milles hageja vaidlustas temalt vĂ€lja mĂ”istetud riigilĂ”ivu suuruse. Ka kostja arvates olid vaidlustatud riigilĂ”ivuseaduse sĂ€tted vastuolus PS § 24 lg-ga 5 ja §-ga 32. Demokraatlikus Ă”igusriigis ei saa nii suure riigilĂ”ivu kehtestamist pidada vajalikuks ega mÔÔdukaks ei Ă”igusemĂ”istmise kulude hĂŒvitamise ega menetlusökonoomia eesmĂ€rgil. Kostja hinnangul on apellatsioonkaebuselt tasuda tulevaks pĂ”hiseaduspĂ€raseks riigilĂ”ivuks alates 1. juulist 2012 kehtiva riigilĂ”ivuseaduse redaktsiooni kohaselt 2500 eurot.
16.Riigikogu arvamuse esitanud pÔhiseaduskomisjon leidis, et enne 1. juulit 2012 kehtinud, hagihinnalt tasuda tulnud riigilÔivud olid ebaproportsionaalsed ja need tuleks seetÔttu pÔhiseaduse vastaseks tunnistada.
17.Ăiguskantsler leiab, et hageja taotlus on lubatav ja vaidlusalune riigilĂ”ivuseaduse regulatsioon asjassepuutuv. Ăiguskantsler peab apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud RLS § 57 lĂ”ikeid 1 ja 22 koostoimes lisaga 1, mille alusel tuli tasuda apellatsioonkaebuselt riigilĂ”ivu 12 782 eurot 32 senti, pĂ”hiseaduse vastaseks.
18.Justiitsministri arvates on vaidlusalused riigilĂ”ivuseaduse sĂ€tted kĂŒll asjassepuutuvad, kuid pĂ”hiseaduspĂ€rased. Justiitsministri hinnangul on pĂ”hjendatud, et tsiviilvaidlustega seotud kulud katavad kohtuasja pooled ning seda koormist ei asetata maksumaksjale. Kuna on olemas Ă”iguslik vĂ”imalus vabastada maksejĂ”uetu isik kas osaliselt vĂ”i tĂ€ielikult riigilĂ”ivu tasumisest, ei saa pidada kĂ”nealuseid riigilĂ”ivumÀÀrasid ebaproportsionaalselt suurteks ega PS § 24 lg-st 5 ja §-st 32 tulenevaid Ă”igusi rikkuvaks.
VAIDLUSALUSED SĂTTED
19.RiigilĂ”ivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 âHagiavalduse, avalduse ja kaebuse lĂ€bivaatamine." (1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis): â(1) Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilĂ”ivu lĂ€htuvalt hagihinnast kĂ€esoleva seaduse lisa 1 jĂ€rgi vĂ”i kindla summana. [---] (22) Tsiviilasjas tehtud maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilĂ”ivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi vĂ”i muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades apellatsioonkaebuse ulatust."
20.Lisa 1 riigilĂ”ivuseaduse juurde âRIIGILĂIVU TĂISMĂĂRAD AVALDUSE ESITAMISE
EEST TSIVIILKOHTUMENETLUSES (EURODES)":
Tsiviilasja hind kuni, k.a. 287 602,41 319 558,24
RiigilÔivu tÀismÀÀr [---] 12 782,32
ĂLDKOGU SEISUKOHT
21.Ăldkogu kĂ€sitleb esmalt hageja kaebuse ulatust ja alust ning asja hinda (I), seejĂ€rel lahendab hagi esitamisel tasumata jÀÀnud riigilĂ”ivu hagejalt vĂ€ljamĂ”istmise (II) ja edasi apellatsioonkaebuse esitamisel tasumata jÀÀnud riigilĂ”ivu hagejalt vĂ€ljamĂ”istmise (III). LĂ”petuseks teeb ĂŒldkogu menetluslikud otsustused (IV). I
22.Ăldkogu lahendab hageja kassatsioonkaebuse ĂŒksnes osas, milles see jĂ€eti Riigikohtu 13. mĂ€rtsi 2013. a osaotsusega lahendamata, st osas, milles hageja vaidlustas ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p 8, millega ringkonnakohus mĂ”istis hagejalt tasumata riigilĂ”ivuna riigituludesse 40 142 eurot 90 senti.
23.Hageja oli menetlusabi korras vabastatud riigilÔivu maksmisest nii hagi kui ka vastuapellatsioonkaebuse esitamisel ega ole riigilÔivu seetÔttu seni menetluses maksnud. Kuna ringkonnakohus jÀttis nii hagi kui ka vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata, mÔistis ta tasumata jÀÀnud
lÔivu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 179 lg 1 ja § 190 lg 4 esimese lause alusel hagejalt vÀlja riigituludesse.
24.Hageja ei vaidlusta endalt riigilĂ”ivu vĂ€ljamĂ”istmist pĂ”himĂ”tteliselt ega tervikuna. Tema arvates peaks temalt riigilĂ”ivuna aga vĂ€lja mĂ”istetama vĂ€hem, kui seda tegi ringkonnakohus. Hageja vĂ€itel peaks ta tasuma hagi esitamise eest riigilĂ”ivu 10 500 eurot ja vastuapellatsioonkaebuse esitamise eest 2700 eurot, kokku seega 13 200 eurot. Ăldkogu peab lahendama kĂŒsimuse, kas ringkonnakohus mĂ”istis hagejalt riigilĂ”ivu vĂ€lja Ă”iges suuruses.
25.Hageja palus 1. augustil 2011 maakohtule esitatud hagis tuvastada poolte vahel 1. augustil 2008 sĂ”lmitud lepingute tĂŒhisus ja mĂ”ista kostjalt lepingute jĂ€rgi ĂŒleantu tagastamiseks vĂ€lja 912 019 eurot 24 senti. 1. veebruari 2012. a tĂ€psustuse jĂ€rgi oli hageja nĂ”ue 876 867 eurot 82 senti. TsMS § 124 lg 1 esimese lause ja § 134 lg 3 jĂ€rgi oli hageja hagi hind maakohtus rahalise nĂ”ude summa ehk 876 867 eurot 82 senti, nagu on Ă”igesti mĂ€rgitud ka maakohtu otsuses.
26.12. aprillil 2012 esitatud vastuapellatsioonkaebuses vaidlustas hageja maakohtu otsuse osas, milles tema hagi jÀeti rahuldamata, ehk 301 662 euro 99 sendi osas. See on TsMS § 137 lg 1 jÀrgi ka vastuapellatsioonkaebuse hind apellatsiooniastmes, nagu on mÀrkinud otsuses ka ringkonnakohus. II
27.Ringkonnakohus mĂ”istis vaidlustatud otsuses hagejalt maakohtus hagilt tasumata jÀÀnud lĂ”ivuna vĂ€lja 27 360 eurot 58 senti, tuginedes RLS § 57 lg-le 1 ja lisa 1 viimasele lausele (24. mĂ€rtsist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis), mille jĂ€rgi tuli asja hinna puhul ĂŒle 639 116 euro 48 sendi tasuda riigilĂ”ivu 3% asja hinnast, kuid mitte rohkem kui 95 867 eurot 47 senti.
28.LÔivu vÀlja mÔistes lÀhtus ringkonnakohus esmalt vÀÀrast hagi hinnast. Hagi hind oli 876 867 eurot 82 senti ning 3% sellest on 26 306 eurot 3 senti.
29.Lisaks jĂ€ttis ringkonnakohus tĂ€helepanuta, et Riigikohtu pĂ”hiseaduslikkuse jĂ€relevalve kolleegium oli 20. juuni 2012. a otsusega asjas nr 3-4-1-10-12 tunnistanud RLS § 57 lg 1 koostoimes lisa 1 viimase lausega pĂ”hiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles tsiviilasja hinna puhul ĂŒle 639 116 euro 48 sendi tuleb hagiavalduselt tasuda riigilĂ”ivu 3% tsiviilasja hinnast, kuid mitte rohkem kui 95 867 eurot 47 senti. Seega mĂ”istis ringkonnakohus hagi esitamisel tasumata jÀÀnud riigilĂ”ivu hagejalt vĂ€lja pĂ”hiseaduse vastase ja kehtetu sĂ€tte alusel. Selle asemel pidanuks ta mÀÀrama ise pĂ”hiseaduspĂ€rase lĂ”ivumÀÀra (vrd Riigikohtu pĂ”hiseaduslikkuse jĂ€relevalve kolleegiumi 1. novembri 2011. a otsus asjas nr 3-4-1-1711, p 16).
30.Ăldkogu mÀÀrab riigilĂ”ivu mÀÀra pĂ”hiseaduse vastaseks tunnistamisega tekkinud lĂŒnga tĂ€itmiseks hagi esitamisel tasuda tulnud riigilĂ”ivuks 13 153 eurot 2 senti. Selline lĂ”iv vastab enne 1. jaanuari 2009 kehtinud RLS lisas 1 kindlaks mÀÀratud lĂ”ivule (1,5% hinnast ehk 876 867 eurost 82 sendist). Enne 1. jaanuari 2009 kehtinud RLS lisa 1 alusel on ĂŒldkogu tasuda tuleva riigilĂ”ivu mÀÀranud ka varem, kui lĂ”ivumÀÀr on tunnistatud pĂ”hiseadusega vastuolus olevaks (vt Riigikohtu ĂŒldkogu 29. novembri 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-22-11, p 34; 6. mĂ€rtsi 2012. a otsus asjas nr 3-2-1-67-11, p 29).
III
31.Hageja 12. aprillil 2012 esitatud vastuapellatsioonkaebuse hind oli 301 662 eurot 99 senti (vt otsuse p 26). Sellest hinnast lĂ€htudes pidi hageja vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasuma riigilĂ”ivu RLS § 57 lĂ”igete 1 ja 22 ning lisa 1 (1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis) jĂ€rgi 12 782 eurot 32 senti. Kuigi viidatud RLS § 57 lg 22 rÀÀgib lĂ”ivu maksmise kohustusest ĂŒksnes apellatsioonkaebuse esitamisel, kohaldub see TsMS § 635 lg 2 esimese lause jĂ€rgi ka vastuapellatsioonkaebuse esitamisel, kuna viidatud sĂ€tte jĂ€rgi kohaldatakse vastuapellatsioonâkaebusele apellatsioonkaebuse kohta sĂ€testatut.
32.Seega mĂ”istis ringkonnakohus hagejalt pĂ”himĂ”tteliselt Ă”igesti vĂ€lja vastuapellatsioonkaebuselt tasumata jÀÀnud riigilĂ”ivuna 12 782 eurot 32 senti. LĂ”ivu saaks vĂ€lja mĂ”istmata jĂ€tta vĂ”i seda vĂ€hendada vĂ”i selle tasumist ajatada ĂŒksnes mĂ”juval pĂ”hjusel TsMS § 190 lg 7 alusel. Ăldkogu arvates ei ole kĂ€esolevas asjas selleks eeldusi.
33.Ăldkogu arvates on apellatsioonkaebuselt vaidlusaluse lĂ”ivu tasumise regulatsioon, s.o RLS § 57 lgd 1 ja 22 ning lisa 1 (1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis), mis nĂ€gi ette kohustuse tasuda tsiviilasjas hinnaga 287 602 eurot 42 senti kuni 319 558 eurot 24 senti apellatsioonkaebuselt lĂ”ivu 12 782 eurot 32 senti, pĂ”hiseaduslikkuse jĂ€relevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lg 2 esimese lause mĂ”ttes asjassepuutuv. Riigikohus peaks vaidlusaluste sĂ€tete pĂ”hiseaduspĂ€rasuse korral tegema kassatsioonkaebuse ja riigilĂ”ivu kohta teistsuguse otsustuse kui nende sĂ€tete pĂ”hiseaduse vastasuse korral (vt Riigikohtu ĂŒldkogu
22.detsembri 2000. a otsus asjas nr 3-4-1-10-00, p 10; 28. oktoobri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-5-02, p 15).
34.Maakohtu otsuse vaidlustamisel ringkonnakohtus kasutas hageja PS § 24 lg-s 5 sÀtestatud Ôigust kaevata enda kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sÀtestatud korras edasi kÔrgemalseisvale kohtule, et tagada kohtulahendi kontroll ja vÀltida eksimusi ning vigu kohtulahendites (vt nt Riigikohtu 9. aprilli 2008. a otsus pÔhiseaduslikkuse jÀrelevalve asjas nr 3-4-1-20-07, p 18). See pÔhiÔigus laieneb ka juriidilistele isikutele (PS § 9 lg 2).
35.PĂ”hiĂ”iguse riiveks tuleb Riigikohtu senise praktika kohaselt lugeda selle kaitseala igasugust ebasoodsat mĂ”jutamist (vt nt Riigikohtu pĂ”hiseaduslikkuse jĂ€relevalve kolleegiumi 6. mĂ€rtsi 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-1-02, p 12). Apellatsioonkaebuselt riigilĂ”ivu tasumise nĂ”ue ja selle mÀÀr riivavad PS § 24 lg-s 5 sĂ€testatud pĂ”hiĂ”igust (vt nt Riigikohtu ĂŒldkogu 12. aprilli 2011. a otsus asjas nr 3-2-1-6210, p 39). ĂlemÀÀrase riigilĂ”ivu tĂ”ttu vĂ”ib olla takistatud isiku Ă”iguste vĂ€idetava rikkumise kohtulik kontroll. Ăldkogu seisukohta ei muuda see, et hageja on saanud menetlusabi andmise tĂ”ttu lĂ”ivu tasumata kaebeĂ”igust realiseerida, kuna tagantjĂ€rele on esialgu tasumata jÀÀnud lĂ”iv temalt ikkagi vĂ€lja mĂ”istetud (vrd Riigikohtu ĂŒldkogu 6. mĂ€rtsi 2012. a otsus asjas nr 3-2-1-67-11, p 18.2). Sarnaselt edasikaebeĂ”iguse riivet laiendavalt tĂ”lgendades on ĂŒldkogu varem leidnud, et kohtusse pöördumise ja edasikaebeĂ”iguse riive on olemas ka juhul, kui riigilĂ”iv oli enne pĂ”hiseaduse vastasuse vĂ€ite esitamist juba tasutud (vt nt Riigikohtu ĂŒldkogu 28. veebruari 2013. a otsus asjas nr 3-4-1-13-12, p 43).
36.Riigikohus on tunnistanud apellatsioonkaebuse puhul pĂ”hiseadusvastaseks praegu vaidlustatuga vĂ”rreldes oluliselt vĂ€iksemad riigilĂ”ivumÀÀrad, mis kehtisid 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012, nt riigilĂ”ivu 3195 eurot 58 senti, mida tuli tasuda apellatsioonkaebuselt tsiviilasjas hinnaga 28 760 eurot 25 senti kuni 31 955 eurot 82 senti (vt Riigikohtu pĂ”hiseaduslikkuse jĂ€relevalve kolleegiumi 11. aprilli 2013. a otsus asjas nr 3-4-1-31-12), ning riigilĂ”ivud 4473 eurot 81 senti ja 4793 eurot 37 senti (vt Riigikohtu pĂ”hiseaduslikkuse jĂ€relevalve kolleegiumi 30. oktoobri 2012. a otsus asjas nr 3-4-1-1412). Ăldkogu arvates ei ole pĂ”hjust hinnata praegu asjassepuutuva riigilĂ”ivumÀÀra kooskĂ”la pĂ”hiseadusega Riigikohtu senisest praktikast erinevalt. Apellatsioonkaebuselt tasuda tulnud riigilĂ”iv ei ole menetlusökonoomia ja Ă”igusemĂ”istmise kulude kandmises osalemise eesmĂ€rkide saavutamiseks vajalik abinĂ”u. Ăldkogu ei pea seejuures vajalikuks lĂ€hemalt korrata senises praktikas esitatud pĂ”hjendusi (vt nt Riigikohtu ĂŒldkogu 12. aprilli 2011. a otsus asjas nr 3-2-1-62-10, p-d 40â50).
37.Riigikohus tunnistab seetÔttu PSJKS § 15 lÔike 1 p 5 alusel, et 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis riigilÔivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lg-d 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 olid PS § 24 lg-ga 5 ja §-ga 11 vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga 287 602 eurot 42 senti kuni 319 558 eurot 24 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilÔivu 12 782 eurot 32 senti.
38.Ăldkogu mÀÀrab riigilĂ”ivu mÀÀra pĂ”hiseaduse vastaseks tunnistamisega tekkinud lĂŒnga tĂ€itmiseks apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda tulnud riigilĂ”ivuks 6662 eurot 79 senti. Selline summa (ehk 104 250 krooni) tuli apellatsioonkaebuselt hinnaga 301 662 eurot 99 senti (4 720 000 krooni 14 senti) tasuda enne 1. jaanuari 2009 kehtinud RLS lisa 1 jĂ€rgi. Apellatsioonkaebuselt tasuda tulev lĂ”iv on mĂ”istlik mÀÀrata sama pĂ”himĂ”tte jĂ€rgi kui hagiavalduselt tasuda tulev lĂ”iv (vt otsuse p 30). IV
39.Ăldkogu leidis eelnevalt, et hagi esitamisel tuli hagejal maksta riigilĂ”ivu 13 153 eurot 2 senti ja apellatsioonkaebuse esitamisel 6662 eurot 79 senti (vt otsuse p-d 30 ja 38), kokku seega 19 815 eurot 81 senti. SeetĂ”ttu muudab ĂŒldkogu ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p 8 ja mĂ”istab hagejalt TsMS § 179 lg 1, § 190 lg 4 esimese lause ja § 691 p 5 alusel riigi kasuks vĂ€lja tasumata riigilĂ”ivuna 19 815 eurot 81 senti.
40.TsMS § 179 lg 5 alusel tuleb hagejal ĂŒldkogu otsusega mÀÀratud riigilĂ”iv tasuda 15 pĂ€eva jooksul ĂŒldkogu otsuse jĂ”ustumisest. TsMS § 179 lg 9 esimese lause jĂ€rgi tuleb raha maksmisega viivitamisel tasuda viivist vĂ”laĂ”igusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenĂ€htud mÀÀras.
41.Kuna hageja kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada.
42.Vaatamata kassatsioonkaebuse osalisele rahuldamisele jÀÀvad menetluskulud hageja enda kanda, nagu otsustas Riigikohtu tsiviilkolleegium 13. mĂ€rtsi 2013. a otsuses. Kuna kassatsioonkaebus rahuldatakse ĂŒksnes riigilĂ”ivu riigi kasuks vĂ€ljamĂ”istmise osas, ei ole alust jĂ€tta sellega seotud kulusid
kostja kanda. Sarnaselt ei hĂŒvitata TsMS § 178 lg 3 jĂ€rgi menetluskulude kindlaksmÀÀramise menetluses kaebuse esitamisel kantud menetluskulusid. MĂ€rt Rask, TĂ”nu Anton, JĂŒri Ilvest, Peeter Jerofejev, Ott JĂ€rvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu KĂ”ve, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Ivo Pilving, JĂŒri PĂ”ld, Harri Salmann, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.