Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson
Otsuse tegemise aeg ja koht
03. juuni 2013 Tartu
Tsiviilasja number
2-12-10479
Tsiviilasi
Swedbank Liising AS hagi OÜ ITK vastu 6 357,11 euro väljamõistmiseks 6 357 eurot 11 senti
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 28. jaanuari 2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Swedbank Liising AS apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Swedbank Liising AS (registrikood: 10434248), esindaja Elis Vija
esindajad
Vastustaja (kostja): OÜ ITK (registrikood: 10987193), seaduslik esindaja Marek Kerna, lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Västrik Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 28. jaanuari 2013 otsus muutmata.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta Swedbank Liising AS kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline
esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
väärtus selle tagastamise hetkel ning hageja nõude suurus on tõendamata. Liisingueseme müügihind tõenda iseenesest selle turuväärtust eseme tagastamise hetkel. Lepingu p-s 5.1. sätestatud viivisemäär on kohaldatav ainult lepingus sätestatud igakuiste maksete tasumisega viivitamise korral, hageja ei ole põhjendanud, miks nimetatud määras viivise tasumist saab nõuda hagejale tekkinud kulutuste tasumisega viivitamise korral. Nõude põhjendatuse korral peaks viivise määraks olema VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäär. Hageja ei ole tõendanud, et liisinguesemele tehtud kulutusi (remont, hooldus jm) summas 12 750 krooni (690,57 eurot) saab käsitleda põhjendatud ja vajalike kulutustena. Kostja väitel müüdi sõiduk alla turuhinna. Väljavõte auto24 internetilehelt näitab, et käesoleval hetkel on müügis sõiduauto Grand Cherokee Laredo 3,0 CRD 160kw (esmane registreerimine 09/2005) hinnaga 22 900 eurot (sisaldab käibemaksu). Kostja esitas väljavõtte kuni jaanuarini 2009 (st suhteliselt lähedasel ajal) ilmunud ajakirjast auto24.ee, kus sarnane sõiduk oli müügis 390 000 krooniga (24 925 eurot). Kui arvestada liisingeseme väärtust selle tagastamisel, ületas see hageja kulusid; hageja müügihind ja turuhind erinesid rohkem kui 10%.
sõltumata faktist, et vara tagastati juulis 2009. Tegemist on põhjendamata ja ebaõige seisukohaga liisingueseme turuväärtuse kohta, mille tulemusena on kohus jätnud hagi rahuldamata; 4) on liisingueseme müügihind kujunenud vabaturutingimustes nõudluse-pakkumise tulemusena, mille tagajärjel on kujunenud sõiduki tegelik turuväärtus selle tagastamise hetkel. Lähtudes TsÜS §-st 65 loetakse eseme väärtuseks eelduslikult selle harilik väärtus, milleks on eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind). Lõpliku müügihinna kujunemise määrab ära turul olev nõudlus kauba järele. Apellant on tõendanud, et kõrgema hinnaga kui 11 983,43 eurot (ilma käibemaksuta) ei olnud võimalik liisingueset müüa.
müügihind tunduvalt väiksem vara turuhinnast. Oma väite tõendamiseks on kostja esitanud väljatrüki portaalis www.auto24.ee samalaadsete autode müügipakkumisest (tl 110-114). Ebaõige on hageja seisukoht, et kuna vara tagastati pärast kokkuleppe sõlmimist 14.07.2009, siis ei saa vara tagastamisaegset turuväärtust hinnata 2012 novembri ega 2009 jaanuari müügikuulutuste alusel. Maakohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ning asunud seisukohale, et liisingueseme müügihind ei olnud võrdne selle tagastamisaegse turuväärtusega ning erinevus oli üle 10%. Ringkonnakohus nõustub maakohtu selle seisukohaga. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et kostja poolt esitatud müügikuulutuses nimetatud hind ei pruugi tõesti vastata üks-ühele liisinguesemeks olnud sõiduki turuhinnale, kuid juhul, kui hageja leidis, et liisinguesemeks olnud sõiduki harilikuks väärtuseks oligi selle müügihind, siis oleks pidanud ta oma väidet tõendama (sest kostja vaidlustas nimetatud asjaolu ja esitas ka vastavad tõendid). Hageja ei ole tõendanud, et liisinguesemeks olnud sõiduki müügihind oligi sõiduki harilikuks väärtuseks. Nimetatud asjaolu ei tõenda liisingueseme müügiprotsessiga seotud tõendid, nagu on apellatsioonkaebuses väitnud hageja. Ebaõige on ka hageja seisukoht, et kuna sõiduk suudeti realiseerida müüki suunamise hinnaga alles kahe kalendrikuu möödumisel, siis ei oleks olnud võimalik seda müüa kõrgema hinna eest. Nähtuvalt vara müügiaktist (tl 31) oli sõiduk müüki suunatud 29. juuli 2009. Kostjale on teatud sõiduki müüki suunamisest 10.08.2009 (tl 70). Hageja poolt kohtule esitatud väljatrükist portaalis www.auto24.ee liisingueseme kohta (tl 71) ei nähtu, millal see pandi müüki portaalis. Samuti ei ole selge, millal sõiduk broneeriti (vastav märkus on väljatrükil). Lähtudes eelnimetatud tõenditest ja sellest, et liisinguese müüdi 03.09.2009, saab asuda asukohale, et liisingueseme müügiperiood võis olla ligikaudu ühe kuu pikkune (mitte aga kahekuuline, nagu väidab hageja). Seega ei tõenda müügiperioodi pikkus iseenesest asjaolu, et liisinguese müügihind oligi selle harilik väärtus.
nõue kostja vastu summas 18 340 eurot eeldatavasti olnud kaetud liisingueseme müügist saadava tuluga ning seetõttu on kohus jätnud õigesti hagi rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.