2-13-890/19 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

2.25.03.2013 kohtumäärusega võttis kohus võlgniku pankrotiavaldus menetlusse ja nimetas ajutiseks halduriks Aet Liivandi. Ajutine haldur esitas 26.04.2013 kohtule kirjaliku aruande pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Aruande kohaselt on avaldajal (võlgnikul) kinnisvara, sõidukid, aktsiad, osad ja muud väärtpaberid puuduvad. Avaldaja nõuete ja ettemaksete kohta andmed puuduvad. Sularaha kohta andmed puuduvad. Võlgnik omab kontosid: AS SEB Pank arvelduskontot nr 10010457937010, saldo seisuga 11.04.2013 0 eurot, konto on arestitud; AS Swedbank arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXX, saldo seisuga 01.04.2013 23,44 eurot, konto on arestitud; Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal arvelduskontot nr 17000753049, konto saldo seisuga 04.04.2013 on 0 eurot, konto on arestitud. Kokkuvõttes saab hinnata võlgniku varade väärtuseks 23 eurot. Avaldaja kasutab eluruumina üüritavat pinda, asukohaga Tallinn Kauba 34, korteriomand nr 1/2, üldpind kokku 57,50 m2. Üürileping on sõlmitud 10.02.2012 tähtajaga kaks aastat, üüriga 381 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalteenused. Muu vara, mida pankrotimenetluses realiseerida, avaldajal ei ole. Aruande kohaselt on avaldajal (võlgnikul) järgmised kohustused: Danske Bank A/S Eesti filiaal omab avaldaja vastu 11 (üheteistkümnest) käenduslepingust tulenevat nõuet kogusummas 56 891,92; AS Swedbank ees on avaldajal kohustusi kokku 111 115,55 eurot; AS SEB Pank ees on avaldajal kohustusi kokku 6859,45 eurot; AS BIGBANK ees on avaldajal kohustusi kokku summas 1174,87 eurot; AS Olerex ees on avaldajal seisuga 28.03.2013 kohustusi kokku 3483,18 eurot, millele lisanduvad täitekulud 658,38 eurot; Port One OÜ ees on avaldajal seisuga 28.03.2013 kohustusi kokku 17 209,10 eurot, millele lisanduvad täitekulud kokku 1935,71 eurot; Era Liisingu Inkassoteenused AS nõue avaldaja vastu on seisuga 28.03.2013 1057,19 eurot; Capital Inkasso OÜ nõue avaldaja vastu on seisuga 01.04.2013 44 255 eurot, millele lisanduvad täitekulud kokku 4667,13 eurot; Notar Margus Veskimäe nõue avaldaja vastu on seisuga 25.03.2013 52,64 eurot, millele lisanduvad täitekulud kokku 38,83 eurot; Eurex Finants OÜ nõue on 11847,19 eurot; Raha24 OÜ nõue on 960,04 eurot; Neste AS nõue on 1172,79 eurot; AS V nõue on 66,96 eurot; AS A nõue on 129,05 eurot; D OÜ nõue on 66,03 eurot; K.M.K OÜ, nõude suurus 38 346,99 eurot. Võlgnikul on kokku kohustusi vähemalt 262 282 euro ulatuses. Ajutine pankrotihaldur, analüüsides ja kontrollides avaldaja (võlgniku) poolt esitatud dokumente, pangaväljavõtteid, on jõudnud järeldusele, et otsesed vara tagasivõitmise võimalused pankrotimenetluses puuduvad. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et esineks PankrS § 171 lg 2 sätestatuid aluseid jätta pankrot väljakuulutamata. Pankrotihaldur on veendunud, et võlgnik on maksejõuetu, sest võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot.

5.Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. KP esitas kohtule võlgniku pankrotiavalduse. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgniku varaks on 23,44 eurot (Swedbank AS-is asuv arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX, saldo seisuga 01.04.2013 23,44 eurot). Võlgnikul on järgmised varalised kohustused: Danske Bank A/S Eesti filiaal omab võlgnikul vastu nõuet kogusummas 56 891,92; Swedbank AS-i ees on võlgnikul kohustusi kokku 111 115,55 eurot; AS-i SEB Pank ees on võlgnikul kohustusi kokku 6859,45 eurot; AS-i BIGBANK ees on võlgnikul kohustusi kokku summas 1174,87 eurot; AS-i O ees on võlgnikul seisuga 28.03.2013 kohustusi kokku 3483,18 eurot, millele lisanduvad täitekulud 658,38 eurot; PO OÜ ees on võlgnikul seisuga 28.03.2013 kohustusi kokku 17 209,10 eurot, millele lisanduvad täitekulud kokku 1935,71 eurot; Era Liisingu Inkassoteenused AS nõue võlgniku vastu on seisuga 28.03.2013 1057,19 eurot; Capital Inkasso OÜ nõue võlgniku vastu on seisuga 01.04.2013 44 255 eurot, millele lisanduvad täitekulud kokku 4667,13 eurot; Notar Margus Veskimäe nõue võlgniku vastu on seisuga 25.03.2013 52,64 eurot, millele lisanduvad täitekulud kokku 38,83 eurot; Eurex Finants OÜ nõue võlgniku vastu on 11847,19 eurot; Raha24 OÜ nõue on 960,04 eurot; N AS-i nõue on 1172,79 eurot; AS-i V nõue on 66,96 eurot; AS-i A nõue on 129,05 eurot; D OÜ nõue on 66,03 eurot; K.M.K OÜ nõude suurus on 38 346,99 eurot. Esitatud andmetest nähtub, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ja tema igakuine sissetulek ei võimalda olemasolevad kohustusi täita ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks, seega tuleb eeltoodust tulenevalt võlgniku pankrot välja kuulutada. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise aeg on 15. mai 2013.a kell 16:00.

9.Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 12,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 700 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks ning vajalike kulutuste katteks 10,10 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 700 eurot ja pankrotimenetluse kulude katteks 10,10 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti kuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ning kulutused on põhjendatud. Kohus mõistab ajutise halduri kulutuste hüvitise ja tasu välja pankrotivarast. Ajutine haldur tuvastas, et võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara. Kohus kuulutas sellele vaatamata välja võlgniku pankroti PankrS § 171 lõike 11 alusel. PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast, kui pankrotiavaldus rahuldatakse. PankrS § 65 lg 11 kohaselt on pankrotihalduril võimalik sellises olukorras pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks esitada taotlus menetlusabi saamiseks. PankrS § 23 lg 4 näeb ette ajutise halduri tasu ja kulutuste osalise hüvitamise riigi vahenditest üksnes siis, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Eeltoodust tulenevalt ei näe seadus ette võimalust hüvitada ajutise halduri tasu ja kulutusi riigi vahenditest olukorras, kus võlgniku pankrot kuulutatakse välja PankrS § 171 lõike 11 alusel. Kui võlgnik ei oleks esitanud avaldust enda kohustustest vabastamiseks, oleks kohus lõpetanud pankrotiavalduse menetluse ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning ajutisel halduril oleks tekkinud PankrS § 23 lg 4 alusel võimalus tasu osaliseks hüvitamiseks riigi vahenditest. Põhjendamatu on kohelda erinevalt ajutisi haldureid sõltuvalt sellest, kas füüsilisest isikust võlgnik esitab avalduse enda kohustustest vabastamiseks või mitte. Kohtu hinnangul esineb seaduses lünk, sest puudub regulatsioon, mis võimaldaks ajutisel halduril saada tasu oma töö eest olukorras, kus võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, kuid kohus kuulutab pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel. Kohus täidab lünga seadust tõlgendades. Kohtu hinnangul tuleb PankrS § 23 lg-d 4 tõlgendada selliselt, et kohtul on võimalik määrata nimetatud sätte alusel ajutise halduri tasu ja kulutuste osaline hüvitamine ka siis, kui võlgniku avalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot PankrS § 171 lõike 11 alusel, kuid võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse kulude katmiseks vajalikeks väljamakseteks.