Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. aprill 2013. a Tartu
Tsiviilasja number
2-10-19622
Tsiviilasi
Ago Vineri hagi Ahti Tilga vastu põhivõla 18 214,82 euro, viivise, intressi ja leppetrahvi saamiseks
Tsiviilasja hind
23 033,44 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 29. augusti 2011. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ago Vineri apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
9. aprill 2013. a kell 11.00
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Ago Viner (isikukood: XXX), esindaja vandeadvokaat Rene Varul Vastustaja (kostja): Ahti Tilk (isikukood: XXX, esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius
eurot), (sh põhivõlgnevus 18 214,82 €; leppetrahv 319,56 €; intressid 1001,82 € ja viivised 18 214,82 €).
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluses kantud menetluskulud Ahti Tilga kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
tagatisena tegemisele kuuluvate tööde maksumuse enne tööde tegemist vormistada laenulepinguks. Laenusuhet võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 mõttes ei ole poolte vahel mitte kunagi olnud. Laenuleping on allkirjastatud hageja kasuks juhuks, kus hageja on poolte töövõtusuhtest tulenevad kohustused kohaselt täitnud. Kuna hageja on jätnud siiani töövõtusuhtes 285 000 krooni eest töid tegemata, siis ei saa hageja seda summat kostjalt nõuda. Kostja ei ole kohustatud hagejale tegemata ehitustööde eest maksma. Seega ei ole kostjal hageja ees ka laenulepingust tulenevaid kohustusi. Hageja majanduslik seisund ei võimaldanud tal kostjale laenu anda.
tuvastada, kas pooled olid tõesti sõlminud laenulepingu VÕS § 396 lg 1 mõttes või sai tegemist olla töövõtusuhtega, millest tulenevate rahaliste kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti laenuleping (VÕS § 396 lg 2). Õige on kohtute järeldus, et laenaja võib laenu mittesaamist tõendada asjaoluga, et laenuandjal ei olnud laenamiseks raha, sest kui laenuks antavat raha ei olnud, ei olnud võimalik ka seda laenajale üle anda. Riigikohus leidis, et hageja juhitud äriühingute majanduslikku seisundit iseloomustavad tõendid võivad tõendada äriühingute kui juriidiliste isikute majanduslikku seisundit, kuid need tõendid ei saa samaväärselt tõendada hageja kui füüsilise isiku majanduslikku seisundit. Need tõendid saavad ainult kaudselt tõendada hageja majanduslikku seisundit. Hageja on tuginenud sellele, et sai M. P. raha, mille laenas edasi kostjale. Sellele viitas hageja maakohtu istungil vande all seletust andes (I kd, tl 198 pöördel). Maakohus leidis otsuses, et hageja ei ole kohtule esitanud veenvaid vastuväiteid ega tõendeid, mis lükkaks ümber kostja esitatud asjaolud ja tõendid, mistõttu on kostja tõendanud dokumentaalsete tõenditega laenulepingu rahatust. Hageja esitas apellatsioonkaebusega koos ka tõendina M. P. sõlmitud laenulepingu, mille ringkonnakohus jättis asja juurde võtmata TsMS § 652 lg 4 alusel. Riigikohus märkis, et ei ole selge, kas ja mis alusel luges ringkonnakohus tõendatuks hageja väite M. P. laenu saamise kohta. Seega jääb selgusetuks, kas ringkonnakohus arvestas hageja esitatud M. P. sõlmitud laenulepinguga ning kas ringkonnakohus leidis vastupidiselt maakohtule, et hageja vande all antud seletusega on hageja väide laenu saamise kohta tõendatud, või lükkas ringkonnakohus siiski hageja väite M. P. sõlmitud laenulepingu alusel raha saamise kohta tagasi. Riigikohus nõustus hageja seisukohaga, et põhjendamatu on ringkonnakohtu järeldus, et hageja peaks tõendama, et väidetavalt M. P. saadud raha laenas hageja edasi just kostjale. Kostja väite, et hagejal ei olnud laenu andmiseks raha, ümberlükkamiseks ei pea hageja tõendama, et ta andis M. P. saadud raha kostjale üle. Samas jääb kostjale võimalus tõendada nt seda, et hageja kulutas M. P. saadud raha mujale kui laenu andmiseks kostjale. Kuna ringkonnakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL
VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
viivise summat kuni põhinõudeni ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 18 214,82 eurot. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja viivis kuni nõude täitmiseni.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.