Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-12-39326 materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 42). Käesolev otsus on kirjeldava osata, mille täiendamist juhinduvalt TsMS § 444 lg 1 ei saa nõuda. Käesolev kohtuotsus on põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue

2-12-39326 ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

2-12-39326 542,93 eurot kuus + käibemaks. Rendileandja esitas rentnikule 01.05.2011 arve summas 651,52 eurot (tl 15), millise rentnik jättis tasumata. Kostja kohustus vastutama rendileandja ees vastavalt rendileandja ja kostja vahel 10.02.2011 sõlmitud käenduslepingule (tl 14). Kuna rentnik kohustust ei täitnud, siis loovutati baaslepingu alusel nõue hagejale (tl 16-18), millest teavitati kostjat 18.05.2012 kirjaga (tl 19). Tulenevalt Riigikohtu lahendi 3-2-1-126-09 punktist „osaühingu osaniku ja juhatuse liikme osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmitud lepingule ei laiene võlaõigusseaduse tarbijakaitse sätted, kuna leping osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmiti huvist ühingu majandustegevuse vastu ning osaühingu juhatuse liige ei olnud lepingus tarbija.“ Puudub vaidlus, et kostja oli Janeki Transport Gruppi ainuke osanik ja juhatuse liige, mistõttu ei ole rendileandja ja rentniku vahel sõlmitud 10.02.2011 käendusleping tarbijakäendusleping ja on kehtiv. VÕS § 65 lg 1 järgi, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega on väärad kostja väited, et esmalt tuleb võlgnevust nõuda põhivõlgnikult. Võlausaldaja õigus on valida, kelle vastu võlausaldaja oma nõude esitab. Seega on hageja õigustatud nõudma võlgnevust kostjalt.

2-12-39326 halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Eeltoodud sätete alusel hagi rahuldamise eelduseks on see, et kostja on kohustust rikkunud, hagejal tekkinud kahju, mille suurus on kindlaks määratud ja kostja käitumises ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Eeltoodud eelduste tõendamiskoormis lasub hagejal. Eeltooduga on tõendatud, et kostja on rikkunud kohustust ja jätnud tasumata rendileandjale arve summas 651,52 eurot. Kohus on ka seisukohal, et kui kostja oleks võlgnevuse tasunud, ei oleks rendileandjal tekkinud vajadust nõuet hagejale loovutada. Samas on see rendileandja õigus, mitte kohustus. Hageja ei ole tõendanud, et hageja on kandnud kahju summas 284,72 eurot. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, et hageja oleks tasunud nõude loovutajale 284,72 eurot. Kuna hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist, leiab kohus, et kahjunõue summas 284,72 eurot tuleb jätta rahuldamata.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.