Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
27. veebruar 2013 Tartu
Tsiviilasja number
2-12-48810
Tsiviilasi
OÜ IV Invest Development hagi OÜ Arendus-Invest vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 4. detsembri 2012 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Arendus-Invest määruskaebus Hagi tagamine
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Määruskaebuse esitaja (kostja): OÜ Arendus-Invest (RK: 11188550), seaduslik esindaja juhatuse liige Andrei Dmitrijev Vastustaja (hageja): OÜ IV Invest Development (RK: 11129843), seaduslik esindaja juhatuse liige Julia Tuštšenko Kirjalik menetlus
Rahuldada osaliselt Osaühingu IV INVEST DEVELOPMENT hagi tagamise taotlus.
Rakendada TsMS § 378 lg 1 p 2 nimetatud hagi tagamise abinõu, milleks arestida hagisumma, 25 000.00 euro (kakskümmend viis tuhat eurot), ulatuses OSAÜHINGU ARENDUS-INVEST või teise isiku valduses oleva OSAÜHINGULE ARENDUS-INVEST kuuluvat vallasvara ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine vararegistrisse (kui vara kuulub registrisse kandmisele) Osaühingu IV INVEST
(RK 11129843) kasuks. Ülejäänud osas jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata.
Kohus tühistab hagi tagamise määruse, kui OSAÜHING ARENDUS-INVEST tasub kohtu deposiitarvele, s.o kas Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606, Swedbank AS-s, kontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või kontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank, kontode viitenumber on 3100057484, (selgitusega: tsiviilasi nr 2-12-48810 OSAÜHING ARENDUSINVEST tagatis) tagatis summas 25 000 (kakskümmend viis tuhat) eurot või esitab pangagarantii 25 000 (viiskümmend viis tuhat) euro ulatuses.
Kohtumääruse täitmise korraldamiseks tuleb hagejal pöörduda kohtutäituri poole.
Kohtumäärus täitmisele.
kuulub
viivitamatule
Edasikaebamise kord
Määrus on lõplik.
1.Viru Maakohtu menetluses on OÜ IV Invest Development hagi OÜ Arendus-Invest vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes. Hagiga koos esitas hageja ka taotluse hagi tagamiseks. Hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse kohaselt võlgneb kostja hagejale kahe hoonestusõiguse müügilepingu alusel 16 399,35 eurot ja viivisena seisuga 17. november 2012 lisaks 6810.75 eurot. Vastavate lepingute alusel pidi kostja täitma oma kohustused hageja ees vastavalt maksegraafikule ja tegema viimased maksed 1. aprillil 2009. Põhjendamatu viivitamine annab alust arvata, et kostja ei kavatse vastavaid rahasummasid vabatahtlikult maksta ka pärast hagi rahuldava kohtuotsuse jõustumist. Kinnistusraamatu andmetel puudub kostjal kinnisvara. 2011. aasta majandusaasta aruande kohaselt on kostjal vara 92 566 euro väärtuses, sellest 73 544 eurot on nõuded kolmandate isikute vastu ning 16 446 eurot on masinad, seadmed ning muu määratlemata põhivara. Kostjal oleva vara puhul on tegemist vallasvaraga, mida kostja võib soovi korral kohtumenetluse kestel võõrandada või varjata. Vallasvara võõrandamisel ei võimalda kostja varaline seis tal täita rahalisi kohustusi hageja ees. Seega võib hagi tagamata jätmine kohtuotsuse täitmist oluliselt raskendada või selle isegi võimatuks teha ning esineb TsMS § 377 lg-s 1 sätestatud alus hagi tagamise abinõude kohaldamiseks. TsMS § 377 lg 1 järgi palus hageja tagada kostja vastu esitatud hagi ja arestida kõik kostjale kuuluvad arvelduskontod erinevates krediidiasutustes hagihinna ulatuses, s.o summas 25 000 eurot. Kostja pangaarvete arestimine hagi summa ulatuses on vajalik ja proportsionaalne hagi tagamise abinõu. Hagi tagamise eesmärgiks on tagada kohtuotsuse täitmine.
5.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määruse resolutsiooni punkt 2 tuleb tühistada osas, millega maakohus arestis hagi tagamiseks kostjale kuuluvat kinnisvara. Ülejäänud osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata, arvestades ringkonnakohtu määruses esitatud õiguslikke põhjendusi. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagejale tuleb anda tähtaeg tagatise andmiseks. Hageja on esitanud menetluses taotluse hagi tagamiseks. Taotluses palus hageja arestida 25 000 euro ulatuses kostja arvelduskontod Eesti krediidiasutustes. Maakohus leidis määruse põhjendavas osas, et pangakontode arestimine oleks kostja jaoks liigselt koormav hagi tagamise abinõu. Määruse resolutsioonis otsustas maakohus arestida TsMS § 378 lg 1 p 2 alusel hagejale kuuluva vara (seega nii vallas-, kui ka kinnisvara) hagihinna ulatuses, sõltumata vara asukohast. 6.Vara mõiste sätestab TsÜS § 66, mille kohaselt on vara isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega hõlmab isiku vara ka tema pangakontodel hoitavaid rahalisi vahendeid. Arestitavat vara täpsemalt määratlemata on maakohus sisuliselt andnud loa ka pangakontodel asuvate rahaliste vahendite arestimiseks, kuigi maakohus ise ei pidanud seda sama määruse motiveerivas osas põhjendatuks. Tuleb nõustuda määruskaebuse esitaja seisukohaga, et maakohtu määrus on vastuoluline. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus (määrus) olema seaduslik ja põhjendatud. Kohtulahend, mille motiveeriv ja resolutiivosa on omavahel vastuolus, ei saa olla seaduslik ja põhjendatud.
Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/
Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.