5.Otsuse peale vĂ”ib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 pĂ€eva jooksul otsuse kassaatorile kĂ€ttetoimetamisest, kuid mitte pĂ€rast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus vĂ”ib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ĂŒksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline vĂ”ib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse vĂ”i muu taotluse kohta seisukohti ja vastuvĂ€iteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sĂ€testatud ega kohtu poolt mÀÀratud tĂ€htaja kulgemist. Seaduses sĂ€testatud tĂ€htaja jĂ€rgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tĂ€htaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.13.06.2011 esitasid hagejad Harju Maakohtusse hagi, paludes kostjalt vĂ€lja mĂ”ista poolte kasuks vĂ”rdsetes osades kokku 10 509, 94 eurot (pĂ”hivĂ”lg 7988,95 eurot ja viivis 2520,99 eurot). Hagejate vĂ€itel sĂ”lmisid OĂ Wallenium Invest (hilisema nimega ja edaspidi Resuul Investeeringute OĂ) ja kostja 23.04.2008 lepingueelsete lĂ€birÀÀkimiste protokolli, millega sĂ€testati kostjale kuulunud kinnistu (asukohaga XXXXXXX, XXXXXX XX) arendamise ning laiendamisega seotud kohustuste loetelu ja tĂ€htajad. Protokolli p-i 6 kohaselt leppisid pooled kokku, et pooled teevad jĂ”upingutusi, et lĂ”petada lepingueelsed lĂ€birÀÀkimised ning sĂ”lmida kinnistu mĂŒĂŒgileping hiljemalt 30.05.2008. Punkti 8.3 kohaselt kohustus kostja tegema kĂ”ik muu temast sĂ”ltuva, et hankida kinnistut koormava hĂŒpoteegi hĂŒpoteegipidaja nĂ”usolek hĂŒpoteegi kustutamiseks ning tegema kĂ”ik muu temast sĂ”ltuva, et kinnistu mĂŒĂŒgilepingut oleks vĂ”imalik sĂ”lmida hiljemalt protokolli p-s 6 toodud tĂ€htajaks. Protokolli p-i 10.1.2 kohaselt tasus Resuul Investeeringute OĂ kostjale ostuhinnast 250 000 krooni protokolli allkirjastamise hetkel. Hagiavalduse esitamise hetkeni ei olnud mĂŒĂŒgilepingut sĂ”lmitud, samuti koormasid kinnistut kolmandate isikute kasuks seatud hĂŒpoteegid. Eeltoodust tulenevalt taganes Resuul Investeeringute OĂ protokolli p-i 18 alusel protokollist alates 23.07.2009. Kostja raha ei tagastanud. Hagejad sĂ”lmisid 15.07.2010 Resuul Investeeringute OĂ-ga nĂ”ude loovutamise lepingu, millega Resuul Investeeringute OĂ loovutas oma 250 000 krooni suuruse nĂ”ude kostja vastu vĂ”rdsetes osades hagejatele. Kostja ei ole hagejatele vaidlusalust summat tasunud. Resuul Investeeringute OĂ andis kostjale tĂ€iendavaid tĂ€htaegu vĂ”imaliku lahenduse leidmiseks. 2009.a juuliks oli ilmne, et kostja ei suuda saavutada OĂ-ga Rosier Team kokkulepet hĂŒpoteegi kustutamiseks. Kostja viide raske olukorra Ă€rakasutamisele on vale, kuna kostja on suurte kogemustega ettevĂ”tja. Kostja tasaarvestus on pĂ”hjendamatu. Juhul kui kohus leiab, et Resuul Investeeringute OĂ oli minetanud Ă”iguse kokkuleppest taganeda, siis nĂ”uavad hagejad kostjalt 7988,95 euro suuruse kahju hĂŒvitamist, kuna kostja kokkuleppe rikkumise tĂ”ttu tekkis 15 977,91 euro suurune kahju. Kostja vastuvĂ€ited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jÀtta selle rahuldamata. Kostja vaidlusalust protokolli ei rikkunud ja seetÔttu ei olnud hageja eriÔiguseellasel Ôigust lepingust taganeda.
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-27262 Kuna lepingust taganemine on tĂŒhine, muutus hagejate nĂ”ue sissenĂ”utavaks alates 31.05.2008. Sellest tulenevalt aegus nĂ”ue 31.05.2011. Samuti on kahju hĂŒvitamise nĂ”ue aegunud. Kostja on kandnud lepingueelsete lĂ€birÀÀkimiste protokolliga seotud Ă”igusabikulusid 141 600 krooni. Ăigusteenus oli tellitud ĂŒksnes lepingueelsete lĂ€birÀÀkimiste protokolli elluviimise tĂ”ttu ja tegemist on kahjuga, mille tekitas kostjale teine pool lepingueelsete lĂ€birÀÀkimiste protokolli rikkumisega. Kostja tasaarvestab oma kahjunĂ”ude hagejate nĂ”udega. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus rahuldas 14.11.2011 otsusega hagi ning mĂ”istis kostjalt hageja I kasuks vĂ€lja pĂ”hivĂ”la ja viivise, kokku 5254,97 eurot, ning hageja II kasuks pĂ”hivĂ”la ja viivise, kokku 5254,97 eurot. Menetluskulud jĂ€ttis maakohus kostja kanda. Maakohtu otsuse kohaselt sĂ”lmisid kostja ja Resuul Investeeringute OĂ 23.04.2008 lepingueelsete lĂ€birÀÀkimiste protokolli. Protokolli p-s 6 leppisid kostja ja Resuul Investeeringute OĂ kokku, et nad teevad jĂ”upingutusi selleks, et lĂ”petada lepingueelsed lĂ€birÀÀkimised ja sĂ”lmida kinnistu mĂŒĂŒgileping hiljemalt 30.05.2008. Protokolli preambulist selgub, et kinnistu sooviti vÔÔrandada asutamisel olevale OĂ-le Sakala 11. Samuti nĂ€htub protokolli preambulist, et kinnistule oli seatud OĂ Rosier Team kasuks 4 000 000 krooni suurune hĂŒpoteek intressimÀÀraga 20% aastas ja kĂ”rvalnĂ”uete suurusega 200 000 krooni. Pooled ei vaidle selle ĂŒle, et Resuul Investeeringute OĂ on tasunud kostjale kinnistu mĂŒĂŒgihinnast 250 000 krooni. 22.07.2009 esitas Resuul Investeeringute OĂ kostjale avalduse lepingueelsete lĂ€birÀÀkimiste protokollist taganemiseks p 18 alusel. Avalduse pĂ”hjenduste kohaselt ei ole kostja sĂ”lminud praeguse ajani kinnistu mĂŒĂŒgilepingut, samuti koormavad kinnistut kolmandate isikute kasuks seatud hĂŒpoteegid. Lisaks ei ole OĂ-ga Rosier Team saavutatud kinnistu omandikĂŒsimuses kostjale sobivat tulemust. Sellest tulenevalt on Resuul Investeeringute OĂ-l alust kahelda kinnistu arendamise vĂ”imalikkuses. Resuul Investeeringute OĂ on taganemisavalduses tuginenud asjaolule, et kinnistut koormavad hĂŒpoteegid. Asjaolu, et Resuul Investeeringute OĂ ei ole teinud viidet p-le 17, ei tĂ€henda, et taganemise aluseks ei ole ka protokolli p 17. VĂ”laĂ”igusseadus ei piira lepingust taganemise vĂ”imalust ĂŒksnes juhuga, kui lepingut on rikutud. VĂS § 188 lg-s 2 sĂ€testatud eeldustel saab lepingust taganeda ka juhul, kui lepingut ei ole rikutud. Protokolli p-i 17 sĂ”nastuse jĂ€rgi on lepingust taganemise eeldused tĂ€idetud, kui mĂŒĂŒgilepingu sĂ”lmimise hetkel koormab kinnistut hĂŒpoteek. Punktist 17 ei tulene, et protokollist saaks taganeda ĂŒksnes juhul, kui hĂŒpoteek on jÀÀnud kustutamata kostja lepingurikkumise tĂ”ttu. Kinnistusraamatu vĂ€ljavĂ”ttest nĂ€htub, et 11.04.2011 seisuga oli Sakala 11 kinnistu koormatud hĂŒpoteegiga OĂ Rosier Team kasuks. Seega oli Resuul Investeeringute OĂ Ă”igustatud lepingust taganema. Ka protokolli p-s 18 sĂ€testatud taganemise teine vĂ”imalus (ilmnevad muud olulised asjaolud, mis vĂ”ivad takistada kinnistu arendamist mĂ”istliku aja jooksul) ei eelda kostja lepingurikkumist. Kuna rohkem kui ĂŒks aasta pĂ€rast lepingueelsete lĂ€birÀÀkimiste protokolli sĂ”lmimist koormas kinnistut endiselt kolmanda isiku kasuks seatud hĂŒpoteek, oli Resuul Investeeringute OĂ Ă”igustatud ka p-i 18 alusel protokollist taganema. Pooled ei vaidle selle ĂŒle, et kolmanda isiku kasuks seatud hĂŒpoteek takistas kinnistu arendamist. VĂS § 188 ei sea lepingust taganemisele ajalisi piiranguid. Resuul Investeeringute OĂ ei ole kaotanud taganemisĂ”igust. Samuti ei saa vĂ€ita, et lepingust on taganetud taganemise eelduseks olnud asjaolude ilmnemisest arvates nii pika aja jooksul, et Resuul Investeeringute OĂ on hea usu pĂ”himĂ”ttest tulenevalt kaotanud taganemisĂ”iguse. Protokolli p 18 ei ole tĂŒhine
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-27262 ega vastuolus hea usu pĂ”himĂ”ttega, samuti pole lepingust taganemine vastuolus heade kommetega. Ka viivisenĂ”ue on pĂ”hjendatud. 13.06.2011 seisuga on kostja viivisevĂ”lgnevus 2520,99 eurot. Maakohus ei nĂ”ustunud kostjaga, et hagejate nĂ”ue on aegunud. Taganemisavaldus esitati 22.07.2009. Tulenevalt tsiviilseadustiku ĂŒldosa seaduse (TsĂS) § 146 lg-st 1 on tehingust tuleneva nĂ”ude aegumistĂ€htaeg kolm aastat. Hagi esitati kohtusse 13.06.2011. Seega ei ole nĂ”ue aegunud. Kostja tasaarvestus on pĂ”hjendamatu. Protokolli p-i 7.2 kohaselt oli kĂŒll Resuul Investeeringute OĂ ĂŒlesandeks kinnistu vÔÔrandamiseks vajaliku mĂŒĂŒgi- ja asjaĂ”iguslepingu ning hĂŒpoteegi loovutamise/kustutamise tehingu ettevalmistamine, vajalike dokumentide hankimine ja tehingu korraldamine, samuti tehingu finantseerimiseks vajalike finantsvahendite korraldamine ja tagamine ning vajalike lĂ€birÀÀkimiste pidamine. Samas pidi ka kostja, tulenevalt protokolli p-st 8.3, tegema kĂ”ik temast sĂ”ltuva, et hankida hĂŒpoteegipidaja nĂ”usolek hĂŒpoteegi kustutamiseks. Kostja ei ole tĂ”endanud, et kinnistu mĂŒĂŒgilepingu sĂ”lmimine jĂ€i Ă€ra just Resuul Investeeringute OĂ-st tingitud asjaolul vĂ”i et ta oleks lepingueelsete lĂ€birÀÀkimiste protokolli tĂ”ttu kandnud 141 600 krooni Ă”igusabikulusid. AdvokaadibĂŒroo arvetest ei nĂ€htu, et arved oleksid seotud vaidlusaluse protokolli ettevalmistamisega. Samuti on arved esitatud mitu kuud pĂ€rast lepingueelsete lĂ€birÀÀkimiste protokolli sĂ”lmimist. Seega on tĂ”endamata, et kostjal oli nĂ”ue Resuul Investeeringute OĂ vastu. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus tĂŒhistada ja teha uus otsus, millega jĂ€etakse hagi rahuldamata. Juhul kui kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada, palus kostja tĂŒhistada otsuse osas, milles jĂ€eti rahuldamata kostja menetluslik tasaarvestusavaldus ning tasaarvestada kostja kahjunĂ”ue 9050,23 eurot Resuul Investeeringute OĂ vastu hagejate poolt hagis esitatud nĂ”uetega kostja vastu kohtuotsusega rahuldamisele kuuluvas ulatuses ning jĂ€tta menetluskulud hagejate kanda. Kohus tĂ”lgendas lepingut ebaĂ”igesti, kui leidis, et vastaspoolel oli protokollist taganemise Ă”igus. Hageja eriĂ”iguseellasel protokollist taganemise Ă”igust ei olnud. Kuna lepingust taganemine on tĂŒhine, muutus hagejate nĂ”ue sissenĂ”utavaks alates 31.05.2008. Sellest tulenevalt aegus nĂ”ue 31.05.2011. Samuti on kahju hĂŒvitamise nĂ”ue aegunud. Kohus jĂ€ttis ebaĂ”igesti kostja tasaarvestusavalduse rahuldamata. Vastustajate seisukoht
5.Hagejad palusid jÀtta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud kostja kanda. Menetluse kÀik
6.Tallinna Ringkonnakohus tegi kĂ€esolevas tsiviilasjas 03.04.2012.a otsuse, millega maakohtu otsus tĂŒhistati ja hagi jĂ€eti rahuldamata. Ringkonnakohtu otsusega ei nĂ”ustunud hagejad, kes esitasid otsuse peale kassatsioonkaebuse. Riigikohus tĂŒhistas oma 04.12.2012.a otsusega Tallinna Ringkonnakohtu otsuse ja saatis tsiviilasja uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
7.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tĂŒhistada. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega jĂ€etakse hagi rahuldamata. Riigikohus leidis kĂ€esolevas tsiviilasjas tehtud otsuses, et hagejate eriĂ”iguseellase ja kostja vahel 23.04.2008.a sĂ”lmitud protokoll on vormisunni tĂ€itmata jĂ€tmise tĂ”ttu tĂŒhine ning hagejatel vĂ”iks olla kostja vastu protokolli alusel tasutud raha tagasisaamiseks alusetust rikastumisest tulenev nĂ”ue. Samas leidis Riigikohus, et asja uue lĂ€bivaatamise kĂ€igus tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas vastava nĂ”ude aegumine oli peatunud nĂ”ude rahuldamise ĂŒle lĂ€birÀÀkimiste pidamise tĂ”ttu.
8.KĂ€esoleva tsiviilasja raames ei vaidle pooled selle ĂŒle, et kostja sai hagejate eriĂ”iguseellaselt viidatud protokolli sĂ”lmimise pĂ€eval 250 000 krooni. Ringkonnakohus leiab, et lĂ€htuda tuleb sellest, et protokoll oli vormisunni (AĂS § 119 lg 1) jĂ€rgimata jĂ€tmise tĂ”ttu algusest peale tĂŒhine ning seetĂ”ttu ei oma taganemise Ă”iguse olemasolu vĂ”i lĂ”ppemine tĂ€hendust. TĂŒhise tehingu alusel saadu kuulub tagastamisele alusetu rikastumise sĂ€tete (VĂS § 1028 lg 1) kohaselt (TsĂS § 84 lg 1 lause 2).
9.Kostja esitas maakohtu menetluses aegumise vastuvĂ€ite. KuivĂ”rd maakohus lĂ€htus asja lahendamisel ekslikult sellest, et protokoll sĂ”lmiti kehtivalt ja ei selgitanud menetlusosalistele, et protokoll oli tĂŒhine ning et protokolli alusel tasutud raha vĂ”iks kuuluda tagastamisele alusetu rikastumise sĂ€tete kohaselt, siis ei saa kostjale ette heita, et kostja ei toonud kohtu ette tĂ€psemaid aegumise vastuvĂ€ite aluseks olevaid asjaolusid. Kohus peab selgitamiskohustusest tulenevalt hoolitsema selle eest, et menetlusosalised teaksid enne asja sisulise arutamise lĂ”petamist maakohtus, millise nĂ”udenormi alusel hagi rahuldamist kohus kaalub. SeejĂ€rel saab kostja kohtu ette tuua tĂ€psed aegumise vastuvĂ€ite aluseks olevad asjaolud. Maakohus hagi alusetust rikastumisest tuleneval alusel rahuldamise vĂ”imalusele ei viidanud ning sellest tulenevalt ei selgitanud kohus kostjale ka vastava nĂ”ude osas aegumise vastuvĂ€ite arvestamise aluseks olevaid asjaolusid. Vastava rikkumise saab kĂ”rvaldada apellatsioonimenetluses. KuivĂ”rd kostja esitas aegumise vastuvĂ€ite, tuleb ringkonnakohtul kontrollida, kas nĂ”ue sellel alusel, millisel see ringkonnakohtu hinnangul vĂ”iks rahuldamisele kuuluda, on aegunud.
10.Kostja pidi aegumise vastuvĂ€itele tuginemiseks esile tooma selle, millal algas alusetu rikastumise nĂ”ude (VĂS § 1028 lg 1) aegumine. Kohus leiab, et TsĂS § 151 lg-st 1 tulenevalt algas tĂŒhise protokolli alusel saadud raha tagastamise nĂ”ude osas alusetust rikastumisest tuleneva nĂ”ude aegumistĂ€htaja kulgemine raha maksmisele jĂ€rgnevast pĂ€evast, sest viidatud normist tulenevalt on alusetust rikastumisest tuleneva nĂ”ude aegumistĂ€htaeg kolm aastat ajast, mil Ă”igustatud isik sai teada vĂ”i pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nĂ”ue. Hageja eriĂ”iguseellane maksis kostjale 250 000 krooni 23.04.2008.a, so pĂ€eval, mil sĂ”lmiti lihtkirjalik kinnisasja ĂŒleandmise kohustust sisaldav protokoll, mis oli vorminĂ”ude jĂ€rgimata jĂ€tmise tĂ”ttu tĂŒhine. KuivĂ”rd hageja eriĂ”iguseellane sĂ”lmis lihtkirjaliku protokolli, mis pidi seaduse kohaselt olema notariaalselt tĂ”estatud vormis ja kuivĂ”rd hageja eriĂ”iguseellane maksis samal pĂ€eval ise kostjale 250 000 krooni, pidi hageja Ă”iguseellane selle sĂ”lmimise hetkel teadma, et tehing on tĂŒhine ning et tĂŒhise tehingu alusel sooritatut vĂ”ib tagasi nĂ”uda alusetu rikastumise sĂ€tete kohaselt.
11.KuivĂ”rd aegumistĂ€htaeg hakkas kulgema alates 24.04.2008.a ja kuivĂ”rd aegumistĂ€htaeg on kolm aastat, aegunuks tĂŒhise tehingu alusel tasutud raha tagasisaamise nĂ”ue 23.04.2011.a kell 24.00. Sellest rahasummast osa tagastamisele suunatud hagi esitati maakohtusse 13.06.2011.a. Seega oleks vaidlusalune nĂ”ue aegunud juhul, kui ei esine
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-27262 aegumise peatumise asjaolusid, millest saaks jÀreldada, et aegumine oli peatunud vÀhemalt 51 pÀeva (24.04.2011.a kuni 13.06.2011.a).
12.Kuigi hagejad ei ole enne Riigikohtu otsuse tegemist kohtumenetluses otsesĂ”nu vĂ€itnud, et nad soovisid lĂ€birÀÀkimistele ja raha tagastamiseks tĂ€iendava tĂ€htaja andmisele viitamisega tugineda aegumise peatumise asjaoludele, kontrollib ringkonnakohus vastavaid asjaolusid Riigikohtu juhistest tulenevalt. Riigikohus leidis, et ringkonnakohtul tuleb asja uue arutamise kĂ€igus kontrollida, kas alusetust rikastumisest tulenev, tĂŒhise tehingu alusel makstud raha tagastamisele suunatud nĂ”ude aegumine vĂ”is olla peatunud nĂ”ude ĂŒle lĂ€birÀÀkimiste pidamise tĂ”ttu (TsĂS § 167 lg 1 alusel) vĂ”i seetĂ”ttu, et Ă”igustatud isik andis kostjale raha tagastamiseks tĂ€iendava tĂ€htaja (TsĂS § 167 lg 2 alusel).
13.Hageja leidis, et alusetust rikastumisest tuleneva, tĂŒhise tehingu alusel makstud raha tagastamise nĂ”ude aegumine oli peatunud pĂ”hjusel, et hageja eriĂ”iguseellane ja kostja pidasid lĂ€birÀÀkimisi nĂ”ude ĂŒle kuni protokollist taganemise avalduse esitamiseni. Ringkonnakohus selle vĂ€itega nĂ”ustuda ei saa. Hagimenetluses saab kohus lĂ€htuda ĂŒksnes selles tsiviilasjas kohtu ette toodud asjaoludest ja esitatud tĂ”enditest. Seda, et kĂ€esolevas menetluses tuleb aegumise peatumist kontrollida nende asjaolude alusel, mida pooled esitasid maakohtu menetluses ja et hiljem esitatud asjaoludest ja tĂ”enditest lĂ€htumiseks alust ei ole, kinnitas ringkonnakohtule ka hagejate tehinguline esindaja (vt Tallinna Ringkonnakohtu 15.02.2013.a kohtuistungi protokolli lk 3). Seega saaks lugeda, et aegumine on peatunud ĂŒksnes juhul, kui hagejad oleksid toonud kĂ€esoleva tsiviilasja raames kohtu ette sellised asjaolud, millest saaks jĂ€reldada, et hagejad vĂ”i hagejate eriĂ”iguseellane ja kostja pidasid lĂ€birÀÀkimisi just protokolli alusel makstud raha tagastamise nĂ”ude tĂ€itmise ĂŒle vĂ”i et hagejad vĂ”i hagejate eriĂ”iguseellane andis kostjale sedavĂ”rd pikalt konkreetse tĂ€iendava tĂ€htaja vĂ”i konkreetseid tĂ€iendavaid tĂ€htaegu tĂŒhise tehingu alusel makstud raha tagastamiseks, et aegumise peatumine oli sedavĂ”rd pikk, et see vĂ€listab aegumise. Ringkonnakohtu hinnangul selliseid asjaolusid kohtu ette toodud ei ole.
14.Hagejate esindaja vĂ€itis 15.02.2013.a toimunud ringkonnakohtu istungil, et hagejate eriĂ”iguseellane ja kostja pidasid lĂ€birÀÀkimisi nii protokolli tĂ€itmise kui ka protokolli alusel makstud raha tagastamise ĂŒle kuni protokollist taganemise avalduse tegemiseni 2009nda aasta suvel. Kostja vaidles sellele hagejate vĂ€itele vastu. Kostja vĂ€itis, et kuni protokollist taganemiseni pidasid hagejate eriĂ”iguseellane ja kostja lĂ€birÀÀkimisi ĂŒksnes protokolli tĂ€itmise ĂŒle. Seega tulnuks hagejatel oma vĂ€idet tĂ”endada. Hagejad kĂ€esoleva kohtumenetluse raames selliseid tĂ”endeid, millest saaks jĂ€reldada, et kuni protokollist taganemise avalduse esitamiseni nĂ”udis hagejate eriĂ”iguseellane protokolli tĂ€itmisele alternatiivselt ka protokolli alusel makstud raha tagastamist, esitanud ei ole. JĂ€relikult tuleb lugeda, et hagejate vastavasisuline vĂ€ide on tĂ”endamata. Ringkonnakohtu hinnangul viitab kĂ€esoleva tsiviilasja raames esitatud protokollist taganemise avaldus (t I kd lk 19 jj) sellele, et hagejate eriĂ”iguseellane nĂ”udis kuni protokollist taganemiseni vaid protokolli tĂ€itmist ja mitte raha tagastamist. Taganemisavalduses heidab hageja eriĂ”iguseellane kostjale ette ĂŒksnes protokollist tulenevate kohustuste tĂ€itmata jĂ€tmist ja mitte protokolli alusel raha tagastamata jĂ€tmist. Taganemisavaldusest nĂ€htus, et hagejate eriĂ”iguseellane ootas kuni taganemisavalduse tegemiseni seda, et kostja protokollist tulenevaid kohustusi tĂ€idaks. Olukorras, kus hagejate eriĂ”iguseellane nĂ”udis kostjalt protokollile tuginedes lepingu tĂ€itmist, ei ole eluliselt usutav, et ta nĂ”udis samaaegselt raha tagastamist. Taganemisavaldusest ei nĂ€htu, et hagejate eriĂ”iguseellane oleks raha tagastamist nĂ”udnud varem. Taganemisavaldus on sĂ”nastatud selliselt, et sellest vĂ”ib jĂ€reldada, et raha tagastamist nĂ”uti esmakordselt alles protokollist taganemisel â taganemise tĂ”ttu. Seega tuleb jĂ€reldada, et hagejad ei ole
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-27262 tĂ”endanud, et kostjaga oleks peetud lĂ€birÀÀkimisi protokolli alusel hagejate eriĂ”iguseellase poolt tasutud raha tagastamise ĂŒle. Konkreetse nĂ”ude ĂŒle peetavad lĂ€birÀÀkimised tĂ€hendavad seda, et pooled rÀÀgivad lĂ€bi just selle nĂ”ude osas. Olukorras, kus pooled pidasid lĂ€birÀÀkimisi protokolli tĂ€itmise ĂŒle (kinnisasja vÔÔrandamiseks ettevalmistuste tegemine, kinnisasja vÔÔrandamine, hĂŒpoteegi kustutamine jne) ei saa jĂ€reldada, et lĂ€birÀÀkimised toimusid protokolli alusel tasutud raha tagastamise ĂŒle.
15.Hagejad vĂ€itsid ka, et hagejate eriĂ”iguseellane andis kostjale korduvalt protokolli alusel makstud raha tagastamiseks tĂ€iendavaid tĂ€htaegu. Ringkonnakohus rĂ”hutab, et aegumise peatumise hulka saab arvestada ĂŒksnes neid tĂ€htaegu, mille andmine on kĂ€esoleva menetluse raames piisavalt selgelt esile toodud ja tĂ”endatud. Seejuures on tĂ€htis, millal sai kostja tĂ€iendava tĂ€htaja andmise tahteavalduse kĂ€tte, mitte see, millise kuupĂ€evaga hagejate eriĂ”iguseellane vastava tahteavalduse dateeris. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb aegumise peatumise hulka arvata kĂ”ik need tĂ€htajad, mida hagejate eriĂ”iguseellane vĂ”i hagejad andsid enne nĂ”ude aegumist kostjale, kus nĂ”uti protokolli alusel tasutud raha tagastamist, sĂ”ltumata sellest, millisele Ă”iguslikule alusele nĂ”ude esitajad raha tagastamiseks tĂ€iendava tĂ€htaja mÀÀramisel tuginesid. TsĂS § 167 lg 2 kontekstis ei ole mÀÀrav see, et Ă”igustatud isik viitaks tĂ€iendava tĂ€htaja andmisel ka Ă”igele Ă”iguslikule alusele.
16.Hagejate eriĂ”iguseellane esitas kostjale protokollist taganemise avalduse (t I kd lk 19 jj). Kostja vĂ”ttis omaks, et ta sai selle avalduse kĂ€tte 24.07.2009.a. Selles avalduses andis hagejate eriĂ”iguseellane kostjale protokolli alusel makstud raha tagastamiseks tĂ€htaja kuni 04.08.2009.a. Seega tuleb lugeda, et aegumine oli peatunud 25.07-04.08.2009.a, so 11 pĂ€eva. Ringkonnakohus leiab, et kuigi hagejad esitasid koos hagiavaldusega 11.04.2011.a ja 26.04.2011.a kirjad (t I kd lk 31-40), milles anti kostjale tĂ€iendav 10-pĂ€evane tĂ€htaeg protokolli alusel saadud raha tagastamiseks, ei saa nende tĂ”endite alusel lugeda, et aegumine oleks olnud tĂ€iendava tĂ€htaja andmise tĂ”ttu peatunud. TsĂS § 69 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule suunatud tahteavaldus vĂ€ljendada ja see muutub kehtivaks adressaadi poolt kĂ€ttesaamisega. Kostja vĂ€itis kohtule, et tema ei ole neid kirju saanud enne kui koos hagiavaldusega. Sellele asjaolule, et kostja neid kirju saanud ei ole, viitavad ka hagejate endi poolt esitatud Eesti Posti mĂ€rkmed (t I kd lk 39 ja 40), millest vĂ”ib jĂ€reldada, et kirjad tagastati hoiutĂ€htaja möödumisel. Varasema jĂ€rjekindla Riigikohtu praktika kohaselt ei saa nö tavatsiviilkĂ€ibes tahteavalduste edastamisel tĂ€hitud kirja saamise kohta kĂ€iva teate postkasti panemist vĂ”rdsustada kirja adressaadi mĂ”jusfÀÀri jĂ”udmisega, sest postkasti ei panda kirja ennast vaid ĂŒksnes teade kirja saatmise kohta (vt nĂ€it tsiviilasjas nr 2-11-118 tehtud Riigikohtu otsus). Ringkonnakohus mĂ€rgib, et isegi siis, kui saaks lugeda, et kostja sai need kirjad kĂ€tte ja isegi kui lugeda, et kostjale mÀÀrati kummagi kirjaga 10-pĂ€evane tĂ€iendav tĂ€itmise tĂ€htaeg, ei oleks see aegumise vĂ€listamiseks piisav, sest eespool leidis ringkonnakohus, et aegumise vĂ€ltimiseks oleks aegumine pidanud olema peatunud 51 pĂ€eva ja mitte 31 pĂ€eva. Praegusel juhul saab aga tĂ”endatuks lugeda ĂŒksnes seda, et aegumine oli peatunud vaid 11 pĂ€eva.
17.Ringkonnakohus ei nĂ”ustu hagejatega, et aegumise peatumise asjaolude osas tuleks lĂ€htuda omaksvĂ”tu eeldusest. Kostja hagi Ă”igeks ei vĂ”tnud, vaidles hagile vastu, esitas hagis aegumise vastuvĂ€ite ja ĂŒhtegi hageja faktivĂ€idet selgesĂ”naliselt omaks ei vĂ”tnud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hagejad kohtu ette toonud sedavĂ”rd konkreetseid vĂ€iteid, mille alusel saaks aegumistĂ€htaja peatumise tĂ”ttu aegumise vĂ€listamist jĂ€reldada. See, kui hagejad vĂ€itsid, et hagejate eriĂ”iguseellane pidas kotjaga vĂ”lgnevuse ĂŒle lĂ€birÀÀkimisi, ei ole sedavĂ”rd konkreetne vĂ€ide, millest saaks isegi omaksvĂ”tu korral jĂ€reldada, et aegumine oli mingi konkreetse pĂ€evade arvu vĂ”rra peatunud. Sellele lisaks ei saa omaksvĂ”tu eeldusest
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-27262 lÀhtuda ka pÔhjusel, et kostja vaidles hagile vastu ning vÀitis, et nÔue on aegunud. Selles olukorras nÀhtub kostjapoolne vaidlustamise tahe TsMS § 231 lg 4 alt 2 kontekstis piisavalt selgesti.
18.Eespool toodust tulenevalt tuleb lugeda, et vĂ”imalik nĂ”ue, mis hagejatel kostja vastu vĂ”iks olla, on aegunud. KuivĂ”rd protokoll on tĂŒhine, ei saa rahuldamisele kuuluda ka protokollist tuleneva kohustuse rikkumisest tuleneda vĂ”iva kahju hĂŒvitamise nĂ”ue. Hagejad ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mis viitaksid deliktilisele vastutusele.
Menetluskulude jaotus
19.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja jĂ€rgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. LĂ€htudes TsMS § 162 lg-st 1 jĂ€tab ringkonnakohus menetluskulud hagejate kanda. KuivĂ”rd hagejad osalesid menetluses lĂ€bi ĂŒhise esindaja ja kuivĂ”rd hagejate esindaja esitas kĂ”ik menetlusdokumendid mĂ”lema hageja nimel ja kĂ”ik menetlustoimingud tehti mĂ”lema hageja nimel ja kuivĂ”rd kostja tegi ka kĂ”ik menetlustoimingud mĂ”lema hageja suhtes, leiab ringkonnakohus, et menetluskulud tuleb jĂ€tta mĂ”lema hageja kanda solidaarselt, sest kostjale oleksid tekkinud samasuured menetluskulud ka siis, kui hagi oleks esitanud ĂŒkskĂ”ik kumb hagejatest eraldi. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sĂ€testatud asja lĂ€bivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 jĂ€rgi vĂ”ib menetlusosaline nĂ”uda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmÀÀramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 pĂ€eva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jĂ”ustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hĂŒvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kĂ”ik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Reet Allikvere
Gaida Kivinurm
Kaupo Paal
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.