Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

võimalikule pahatahtlikkusele ja asjaolule, et M. Mürkhainul puudub üldse tahe OÜ Stanek (pankrotis) nõude täitmiseks (olukorras, kus OÜ-l Stanek (pankrotis) on kohustusi võlausaldajate ees); 3) M. Mürkhainul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik täita OÜ Stanek (pankrotis) kasuks tehtavat võimalikku positiivset kohtulahendit; 4) K. Mürkhainule kuuluvale kinnistule kohtuliku hüpoteegi seadmine on praktiliselt ainuke võimalus hagi tagamiseks (vähem koormavaid abinõusid ei ole võimalik rakendada); 5) TsMS § 385 kohaselt määratakse hagi tagamise määruses kindlaks rahasumma, mille maksmisel või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine. Kostjatel on võimalus vastava summa maksmisel/pangagarantii andmisel hagi tagamine lõpetada; 6) Riigikohus leidis lahendis nr 3-2-1-48-04, et hagi tagamise eesmärgiks on tagada kohtuotsuse täitmise võimalus, juhul kui hagi rahuldatakse. Kohtuotsuse kohene täitmine (TsMS § 461 lg 1) saab olla tagatud, kui hagi tagatakse. Lubamatu oleks olukord, kus pärast kohtumenetlust ja olulises mahus menetluskulude kandmist jääks OÜ Stanek (pankrotis) nõue vaatamata jõustunud kohtuotsusele ikkagi reaalselt rahuldamata kostjate võimaliku maksejõuetuse või vara puudumise tõttu; 7) AÕS § 363 lg 2 võimaldab koostoimes TsMS-i menetluskulude jaotust ja rahalist kindlaksmääramist reguleerivate sätetega tõlgendust, mille kohaselt ulatub kohtulik hüpoteek ka menetluskulude hüvitamise nõudele. Menetluskulude eeldatav summa on kokku 8 563, 19 eurot ning tagatava nõude summa seega kokku 124, 882, 19 eurot. Hageja palus kohtul jätta TsMS § 383 p-s 11 sätestatud tagatis nõudmata, kuna OÜ Stanek (pankrotis) on maksejõuetu ning hagi esitamise põhjustas M. Mürkhainu pahatahtlik tegevus OÜ Stanek (pankrotis) raamatupidamise korraldamisel. Tartu Maakohtu 05. novembri 2012 määruses märgiti, et OÜ Stanek pankrotimenetlusega seoses võib M. Mürkhain olla toime pannud KarS §-des 380, 3811 ja 385 sätestatud tegusid. Eeltoodud asjaoludel oleks hagejalt tagatise nõudmine ebaõiglane.

MAAKOHTU LAHEND

Hageja on tagatise nõudmata jätmise taotlust põhjendanud asjaoludega, et OÜ Stanek (pankrotis) on maksejõuetu (pankrotis) ning hagi esitamise on põhjustanud kostja M. Mürkhainu pahatahtlik tegevus, kuna ta on olnud raskelt hooletu OÜ Stanek raamatupidamise korraldamise kohustuse täitmisel, olles samas võlgniku juhatuse ainuliige. Seega on M. Mürkhain tekitanud olukorra, kus OÜ Stanek ei saanud tegutseda võlausaldajate huvidest lähtuvalt, kuna juhatuse liikmeid rohkem ei olnud. Tartu Maakohtu

üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Kuna maakohus seadis hagi tagamiseks kostja K. Mürkhainule kuuluvale kinnistule kohtuliku hüpoteegi 120 819, 20 euro ulatuses, määras maakohus lähtuvalt TsMS §-st 385 solidaarselt M. Mürkhainule ja K. Mürkhainule tasumisele kuuluvaks summaks 120 819, 20 eurot, mille maksmisel kohtu selleks ettenähtud pangakontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse kostja avalduse alusel hagi tagamise määruse täitmine.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

kaalutlusotsus, mille tegemisel peab kohus arvestama hageja võimega anda tagatist ja hagi tagamisega kaasneda võivate raskete tagajärgedega; 4) on tagatise nõudmine vajalik, sest pankrotihaldur on hagiavaldusel lähtunud ühest panga ülekandest, kuid jätnud viitamata teise kandega seotud asjaoludele, mille kogumis hindamisel on selge, et tegemist ei ole pooltevahelise kinkelepinguga ning tehing ei ole tagasivõidetav. K. Mürkhain ega M. Mürkhain ei ole saanud OÜ-lt Stanek kinkena 1 820 000 krooni, sest lõppkokkuvõttes on K. Mürkhain täitnud OÜ Stanek kohustusi võlausaldaja ees suuremas summas võrreldes OÜ Stanek poolt kantud summaga. Seega eksisteerib K. Mürkhainul nõue OÜ Stanek (pankrotis) vastu. OÜ Stanek (pankrotis) poolt teostatud ülekandel on majanduslik sisu ning tegemist ei ole kinkelepinguga, nagu seda ekslikult leiab hageja; 5) on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-86-12 leidnud, et hagi tagamise menetluses on üldjuhul võimalik hinnata hagi lubatavust, sh küsimust, kas hageja väidete õigsuse korral oleks tema hagil üldse perspektiivi. Antud juhul kohus ei ole hinnanud esitatud hagiavalduse perspektiivikust. Käesolev hagi ei ole perspektiivikas, kuna kinkelepingut ei ole sõlmitud.

VASTUSTAJATE VASTUVÄITED

6) ei saa 22. oktoobril 2007 ja 07. juulil 2008 K. Mürkhainu poolt sõlmitud notariaalsete lepingutega põhjendada tagatise nõudmist hagi tagamisega tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. 22. oktoobri 2007 lepingu p 2.3 määratleb, et võlgnevuse summas 1 820 000 krooni kohustus Hansapangale tasuma K. Mürkhain, mitte OÜ Stanek. K. Mürkhainu väidetavat nõuet OÜ Stanek vastu tuleb K. Mürkhainul tõendada põhimenetluses, kus mh tuleb anda hinnang kostjate võimalikule ühisele tegutsemisele abikaasadena; 7) on hagi perspektiivikas. K. Mürkhain ei ole arvestanud, et kinkeleping võib olla suuline.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

arvestades hagi hinda põhjendatud asuda seisukohale, et hagi tagamata jätmise korral võib kohtuotsuse täitmine olla raskendatud.

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.