Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

c) Tasaarvestada hagis ja vastuhagis rahuldatud nõuded ja tasaarvestuse tulemusena mõista R Mt E Z kasuks välja 28 093 eurot 21 senti. d) Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt on R M kohustatud tasuma E Zle 28 093 eurot 21 senti samaaegselt E Z poolt korteriomandi valduse üleandmisega.

e) Maakohtus kantud menetluskuludest jätta 41% hageja E Z ja 59% kostja R M kanda. E Z apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt menetluskulude jaotust puudutavas osas. R M apellatsioonkaebus rahuldada täielikult. Jätta apellatsioonimenetluses kantud kulud hageja kanda. Jätta hageja taotlus apellatsioonimenetluse jätkamiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue

asjaõiguslepingut sõlmima. Kuna asjaõiguslepingut nimetatud päeval ei sõlmitud, esitas kostja 28.12.2005 notarile avalduse raha tagastamiseks ja raha kanti samal päeval tema kontole tagasi. 12.12.2005 tegi hageja notariaalse avalduse poolte vahel 12.09.2005 sõlmitud müügitehingu tühistamiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 97 ja § 98 lg 1 ning § 94 alusel. 17.05.2007 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-06-3245 tunnistati hageja 12.12.2005 võlaõigusliku müügilepingu tühistamise avalduse kehtetust, kohustati hagejat tegema tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks XX korteriomandi kostjale üleandmise kohta, tuvastati hageja kohustus anda nõusolek tema korteriomandi omanikuna kinnistusregistrist kustutamiseks ja kostja sissekandmiseks ning kohustati hagejat vabastama XX korteriomand kolme kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (I kd, tl 8-11). 16.01.2009 kanti kostja korteriomandi XX, Tallinnas omanikuna kinnistusraamatusse (I kd, tl 18). Kostja müüs korteriomandi S Sle, kes kanti korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse 19.03.2009 (I kd, tl 18). Hagiavalduses väidetu kohaselt ei ole kostja tasunud hagejale 600 000 krooni, milles pooled korteriomandi võõrandamise lepingus kokku leppisid. Hageja palus kostjalt välja mõista 38 346 eurot 99 senti (600 000 krooni) tasumata korteriomandi müügihinda ja viivise alates 16.01.2009 kokku 9227 eurot 24 senti (I kd, tl 178-179). Hageja ei nõustunud kostja väidetega nõude aegumise kohta. Aegumine ei alanud 13.12.2005 ega lõppenud 13.12.2008. Kostja ise toetub vastuses ja vastuhagis Harju Maakohtu 17.05.2007 otsusele, mis jõustus 16.12.2009 ning mille kohaselt pidi hageja andma korteri kostjale üle kolme kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Hageja ei vaielnud vastu, et võlgneb kostjale 48 720 krooni 35 senti menetluskulusid, millest tulenevalt vähendas ta oma põhinõuet kostja vastu (I kd, tl 225). Kostja vastuväited ja vastuhagi

pidi hageja korteri vabastama hiljemalt 18.03.2009. Kuna hageja ei andnud korteriomandit kostjale üle, ei saanud viimane seda üle anda ka S. Sle. Arvestades asjaoluga, et tavapärase üüri hind sarnase korteri eest oli 2009.a 180 eurot kuus, 2010.a 210 eurot kuus ja 2011.a 200 eurot kuus, moodustab hageja üürivõlg 2009.a eest 1620 eurot, 2010.a eest 2520 eurot, 2011.a eest 2400 eurot ning 2012.a eest 200 eurot ehk kokku 6740 eurot. Kostja palus hagejalt välja mõista 1260 eurot ning täpsustas, et see on nõue valduse rikkumise eest 2009.a aprilli kuni oktoobrikuu eest.

(maakohtu otsuses ilmselt ekslikult märgitud hageja) on esitanud kohtule Kaanon Kinnisvara eksperthinnangu, mis tõendab, et 3-toalise korteriomandi turuüür Õismäel oli 2009.a 180 eurot kuus, 2010.a 210 eurot kuus ja 2011.a 200 eurot kuus (I kd, tl 160-161). Nimetatust tulenevalt moodustab hageja üürivõlg kostjale 2009.a. novembri ja detsembri eest 360 eurot, 2010.a eest 2520 eurot, 2011.a eest 2400 eurot ja 2012.a jaanuari kuni märtsi eest 600 eurot. Kokku on see 5880 eurot. Arvestades asjaoluga, et kostja esitas hagejale tasaarvestusavalduse ka viimaselt kohtuotsusega väljamõistetud 48 720 krooni 35 sendi osas, ning pooled ei vaidle selle üle, et nimetatud summa kuulub tasaarvestamisele, sest hageja vähendas selle summa võrra oma põhihagi kostja vastu, moodustab kostja võlg hagejale kokku 38 346 eurot 99 senti (600 000 krooni) - 5880 eurot - 3113,78 eurot (48 720,35 krooni) = 29 353,21 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Poolte vastastikused viivisenõuded tuleb jätta rahuldamata VÕS § 113 lg 4 alusel, kuivõrd hageja ei andnud üle kostjale korteriomandit ja viimane ei tasunud müüjale ostuhinda. Kuna kohus rahuldas hageja põhihagi osaliselt ja vastuhagi täielikult ning tasaarvestas nii vastuhagi kui kostja tasaarvestusavaldustest tulenevad kostja nõuded hageja põhihagiga, pidas kohus põhjendatuks jätta poolte menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel poolte endi kanda. Hageja apellatsioonkaebus

Kostja ega S. S ei ole kunagi kuulunud KÜ-sse Taara ning ei ole sinna ka midagi maksnud. Kostja nõuded on ebaseaduslikud, kuna VÕS reguleerib suhteid vastavalt sõlmitud lepingutele, aga hageja ja kostja ega hageja ja S. S vahel ei ole kunagi mingeid lepinguid olnud. Maakohus on rikkunud materiaalõiguse norme. Kostja ega S. S ei ole hageja korteris käinudki. Kohtu ja kostja viide VÕS-le hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu kohta on õiguslik vaid vaidlusaluse korteri kostja omandisse üleandmise osas. Hagejal ei ole VÕS § 113 lg 4 järgi kohustust tasuda viivist oma võlgnevuselt 48 720 krooni 35 senti kostja ees. Hageja viivisenõue on aga õigustatud, kohus jättis vääralt selle rahuldamata. Otsus on ühepoolselt kostja kasuks, sest kohus on võrdsustanud kostja süülise tegevuse hageja sunnitud tegevuse (korteriomandi üle andmata jätmine, kuna kostja ei tasunud ostuhinda). Kohus jättis vääralt menetluskulud poolte kanda, kohtu järeldus on vastuolus TsMS § 162 lg-s 1 sätestatuga, kuivõrd kohus rahuldas hagi 20 korda suurema summa osas kui vastuhagi. Kohus võttis üldse vastuhagi menetlusse ebaseaduslikult. Seega on otsus hagejalt 5880 euro väljamõistmise osas ebaseaduslik ja tuleb tühistada. Kostja seisukoht

seisukohti, millistele kohus on otsuses juba hinnangu andnud. Ringkonnakohus nõustub esimeses astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks hageja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole 12.09.2005 müügilepingust tulenevat kohustust tasuda hagejale XX korteriomandi ostuhinda 38 346 eurot 99 senti täitnud. Samuti jättis hageja täitma müügilepingust tuleneva omapoolse kohustuse teha võimalikuks korteri omandi üleminek kostjale. Eeltoodust tulenevalt oli kostja õigustatud hagema maakohtus hageja tahteavaldust asjaõiguslepingu sõlmimiseks XX korteriomandi üleandmiseks talle ja hageja kohustamiseks vabastada eelnimetatud omand, millised nõuded maakohus 17.05.2007 otsusega rahuldas. Vaidlustatud otsuses kohustas maakohus õigesti kostjat tasuma korteriomandi müügihind hagejale juhul, kui hageja on korteriomandi valduse selle omanikule üle andnud. Kostja on nõustunud maakohtu menetluses müügihinna tasumisega hagejale ja ta on õigustanud mittetasumist VÕS § 111 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahendi kohaldamisega. Hageja on apellatsioonkaebuse lk-l 3 ise sellega nõustunud, selgitades, et valduse üleandmise nõude ta rahuldab kostja poolt rahalise nõude täitmisel. Kostja esitas hagile tasaarvestus vastuväitena hagejalt jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud 3113 euro 78 sendi suuruse nõude ja S. S poolt talle loovutatud üürivõla 5880 euro suuruse nõude. Maakohus ei ole rikkunud asja lahendamisel hageja apellatsioonkaebuses väidetud TsMS § 439, sest kostjal oli võimalik esitada hageja vastu nõudeid kahel erineval alusel- nii vastuhagina kui ka tasaarvestuse vastuväitena. Kostja on omaniku S. S käest nõude ostnud (I kd, lk 153). Sellest tulenevalt kuulus hagi rahuldamisele 29 353 euro 21 sendi ulatuses. Poolte vastastikkuste viivisenõuete rahuldamata jätmist on piisavalt otsuses põhjendatud ja ringkonnakohus ei korda TsMS § 654 lg 6 kohaselt otsuse põhjendusi. Kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Maakohus on kostja vastuhagi 1260 euro hagejalt väljamõistmist põhjendanud, nõude õigesti rahuldanud ja seda otsuse resolutsioonis märkinud, kuid jätnud tasaarvestuse tehte tegemata. TsMS § 445 lg 1 kohaselt tuleb otsuse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas tasaarvestada. Tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 28 093 eurot 21 senti. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, arvestades hagi osalist ja vastuhagi täielikku rahuldamist. Ringkonnakohus leiab, et selles osas tuleb maakohtu otsus tühistada ja jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi ja vastuhagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõudeks oli põhivõla ja viivise nõue (38346, 99 eurot ja 9227,24 eurot), milline kuulus rahuldamisele osaliselt 29 353 euro 21 sendi ulatuses. Kostja nõudeks oli põhivõla 1260 euro suurune nõue, mille kohus rahuldas. Arvestades eeltoodut, leiab ringkonnakohus, et maakohtul tulnuks jaotada menetluskulud teisiti ja jätta 41% hageja kanda ja 59% kostja kanda. Kuna hageja apellatsioonkaebus kuulus rahuldamisele menetluskulude jaotuse osas ja kostja apellatsioonkaebus täielikult, peab ringkonnakohus õigeks jätta apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Kuna ringkonnakohus vaatas 10.01.2013 istungil apellatsioonkaebuse läbi, ei ole kohaldatav TsMS § 650 nagu on taotlenud 15.01.2013 apellandi esindaja V.Kuznetsov.

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.