Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson
Otsuse tegemise aeg ja koht
07. jaanuar 2013 Tartu
Tsiviilasja number
2-11-9311
Tsiviilasi
2G Baltic Company OÜ hagi Vitali Kutkini vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1 266,09 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 14. mai 2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vitali Kutkini apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
18. detsember 2012
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Vitali Kutkin (isikukood: XXX), esindaja vandeadvokaat Rene Varul
esindajad
Vastustaja (hageja): 2G Baltic Company OÜ (registrikood: 10914913), esindaja Sergei Desjatnikov Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 14. mai 2012 otsus muutmata. Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta Vitali Kutkini kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse
Riigikohtusse
võib
menetlusosaline
esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1.2G Baltic Company OÜ esitas 03. märtsil 2011 Vitali Kutkini vastu hagi võlgnevuse summas 1 266,09 eurot ja viivise summas 1 266,09 eurot väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti Gazpi OÜ (pankrotis) ja hageja vahel ostu-müügilepingud, mille alusel koostas hageja arve nr 90905 kuupäevaga 29. aprill 2009 summas 13 110 krooni (837,88 eurot) ja arve nr 91983 kuupäevaga 23. juuli 2009 summas 6 700 krooni (428,21 eurot).
Maakohus leidis, et 20. aprillil 2009 sõlmisid 2G Baltic Company OÜ, keda esindas Gabriel Aim ja Gazpi OÜ (pankrotis), keda esindas kostja, käenduslepingu. Käenduslepingu p 1 kohaselt kohustus käesoleva käenduslepinguga käendaja juhul, kui Gazpi OÜ (pankrotis) ei täida müüja ja ostja vahel tulenevatest müügitehingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, sh ei tasu tähtaegselt müüja esitatud arveid, ning müüja esitab ostja vastu rahalise nõude, käendama ostja rahalisi kohustusi müüja ees 50 000 krooni ulatuses. Hageja 2G Baltic Company OÜ koostas Gazpi OÜ-le (pankrotis) arve nr 90905 summas 13 110 krooni ja arve nr 91983 summas 6 700 krooni. Mõlemal esitatud arvel märgiti, et müüjal on arve mittetähtaegsel tasumisel õigus arvestada viivist 0,5% viivituses oldud päeva eest. Hageja nõudis nimetatud arvetest tuleneva võlgnevuse väljamõistmist pooltevahelise
käenduslepingust tulenev kohustus. Poolte vahel ei olnud vaidlust, et põhivõlgnik jättis nimetatud arved tasumata. Maakohus leidis, et kostja vastutas OÜ Gazpi (pankrotis) poolt nimetatud arvete tasumata jätmise eest käendajana arve nr 90905 järgi alates 12. maist 2009 ja arve nr 91983 järgi alates 14. augustist 2009. Käenduslepingu p 7 kohaselt oli käendusleping sõlmitud tähtajaga kaks aastat. Seega tekkis kostjal käendajana vastutus hageja ees arvete nr 90905 ja arve nr 91983 osas käenduslepingu kehtivuse ajal. Maakohus, viidates VÕS § 76 lg-le 1, § 82 lg-le 1, §-le 100, § 101 lg-le 1 ja 2 ning § 108 lg-le 1, leidis, et kostjalt kuulus hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus arve nr 90905 alusel summas 13 110 krooni, s.o 837,88 eurot, ja arve nr 91983 alusel summas 6 700 krooni, s.o 428,21 eurot, kokku 1 266,09 eurot. Maakohus märkis, et kostja vaidles vastu hageja poolt esitatud viivise nõudele, sest väidetav käendus oli antud enne, kui on toimunud müügiarvete väljastamine. VÕS § 142 lg 2 kohaselt peab tulevane kohustus olema piisavalt määratletud ja VÕS § 145 lg 4 järgi tehing, mille põhivõlgnik teeb pärast käenduslepingu sõlmimist, ei laienda käendaja kohustust. Arvetelt nähtuvalt on viivisekokkulepe tehing, mille põhivõlgnik on teinud pärast käenduse andmist, samuti ei olnud viivisekohustus käendajale mitte mingit moodi määratletav. Hageja esitas kostja kui käendaja vastu viivise nõude, mis tulenes arvetest nr 90905 ja 91983. Nimetatud arvetel on märgitud, et müüjal on arve mittetähtaegsel tasumisel õigus arvestada viivist 0,5% iga viivituses oldud päeva eest. VÕS § 145 lg 2 sätestab, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Seejuures võib käendaja VÕS § 149 lg 1 järgi üldjuhul esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, ka siis kui põhivõlgnik neist loobus, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Maakohus oli seisukohal, et VÕS § 145 lg 2 alusel vastutas kostja ka hageja ees põhivõlgnevuse õigeaegsest tasumata jätmisest tekkinud viiviste eest. Hageja poolt esitatud arved on väljastatud OÜ-le Gazpi (pankrotis) allkirja vastu, seega kinnitas OÜ Gazpi (pankrotis) allkirjaga arvetel, et nõustub arvel esitatud tingimustega. Hageja arvestas viiviseid kuni 17. jaanuarini 2011, seega arvestas hageja viiviseid kostja käenduskohustuse kehtivuse ajal. Hageja viivisearvestuse kohaselt oli viivise nõue järgmine: arve nr 90905 alusel perioodi eest 12. mai 2009 kuni 17. jaanuar 2011 summas 2 576,48 eurot ja arve nr 91983 alusel perioodi eest 01. august 2009 kuni 17. jaanuar 2011 summas 1 543,80 eurot, kokku 4 958,06 eurot. Hageja vähendas viivise nõuet ja nõudis lõpuks viiviseid põhivõlgnevusega samas ulatuses. Maakohus märkis ka, et kostja esitas vastuväite hageja poolt nõutud viivise määrale. Kostja oli seisukohal, et viivisemäär 0,5% päevas oli ebamõistlikult suur ja palus selle vähendamist mõistliku suuruseni. Maakohtu hinnangul ei olnud kostja oma vastuväidet põhjendanud. Maakohus oli seisukohal, et hageja ja OÜ Gazpi (pankrotis) kui kaks äriühingut olid lepingu vabaduse põhimõttest lähtuvalt vabad kokku leppima viise määras ning nende vahel kokkulepitud viivisemäärast tuli antud juhul lähtuda. Viivist maksma kohustatud isik võib VÕS § 113 lg 8 järgi nõuda ebamõistlikult suure viivise vähendamist VÕS § 162 järgi. Maakohus oli seisukohal, et tasumisele kuuluv viivis ei olnud ebamõistlikult suur, kuna hageja oli seda juba vähendanud põhinõudeni. Viivise nõue, mis ei ületa põhinõuet, vastas igati hageja õigustatud huvile. Poolte vahel ei olnud vaidlust, et hageja poolt esitatud müügiarvetes sätestatud kohustus oli nõuetekohaselt täitmata, seega oli hageja nõue sellises viivise summas põhjendatud. Eeltoodust lähtudes rahuldas maakohus esitatud hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1 266,09 eurot ja viivised 1 266,09 eurot, kokku 2 532,18 eurot.
2) nõustub vastustaja maakohtu seisukohaga, et antud juhul ei ole oluline, mis oli arvele märgitud kauba tegelikuks sisuks, kui ostjale tehtud töö on vormistatud teenuse müügi arvena ja käenduslepingust tulenevalt vastutab käendaja tähtaegselt tasumata arvete eest; 3) oli apellant Gazpi OÜ (pankrotis) juhatuse liige ja võlgnevustest teadlik. Vastustaja nõustus maakohtu seisukohaga, et asjakohatu on apellandi väide, et ta ei vastuta käenduslepingu alusel, sest vastustaja ei olnud talle kirjalikult võlateatist esitanud. Alusetu on apellandi viide käenduslepingu p-le 3 olukorras, kus teatise vormi ei ole sätestatud. Vastustaja möönab, et teatise väljastamise küsimus oleks võinud olla asjakohane olukorras, kus käendaja ei oleks olnud Gazpi OÜ-ga (pankrotis) seotud isik. Kuivõrd arve nr 90905 maksetähtajaga 11. mai 2009 väljastati 20. aprillil 2009 ja arve nr 91983 väljastati 23. juulil 2009, siis oli apellanti juba enne teise lepingu sõlmimist tema võlgnevusest teavitatud, kuivõrd maksetähtaeg oli juba saabunud.
kostjale nõudekirja saatmist seadusevastaseks ning nimetatud asjaolu ei ole ka hagi rahuldamata jätmise aluseks.
Viivise määraga 0,5% päevas on hageja on põhivõlgnik kokku leppinud arvel nr 91983 (20.04.2009) ning arvel nr 90905 (23.07.2009). Käendusleping on poolte vahel sõlmitud 20.04.2009 ning selle p-s 1 on pooled sisuliselt kokku leppinud, et käendus laieneb tulevastele nõuetele, mis tekivad võlausaldaja ja põhivõlgniku vaheliste arvete alusel, s.o arvetel märgitud viivise kokkulepe ei ole käsitletav VÕS § 145 lg-s 4 märgitud tehinguna, mis põhivõlgnik teeb pärast käenduslepingu sõlmimist.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.