Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ulvi Loonurm ja Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.12.2012, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-16065
Tsiviilasi
R N hagi MTÜ Loomade Hoiupaik vastu käsunduslepingust tuleneva võla ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
7989 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.05.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MTÜ Loomade Hoiupaik apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant MTÜ Loomade Hoiupaik (registrikood 80209553, asukoht Viljandi mnt 24D Tallinnas), seaduslik esindaja juhatuse liige Larissa Kozõreva Vastustaja R N (isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Anton Sigal Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 03.05.2012 otsuse resolutsioon jätta muutmata, täiendades otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohus võib asja läbi vaadata ja lahendada ilma kassatsioonikaebust kohtuistungil arutamata, kui ta ei pea istungit vajalikuks. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi asjaolud
1.07.04.2011 esitas R N hagi Harju Maakohtusse mittetulundusühingu (MTÜ) Loomade Hoiupaik vastu juhtimislepingu lõpetamise hüvitise ja viivise saamiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 7989 eurot ja viivise hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud suuruses 87.60 eurot ja edaspidi võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni. 05.12.2011 täpsustas hageja nõuet ja märkis, et viivise nõue oli sissenõutavaks muutunud suuruses 64.80 eurot, põhinõudeks aga 8053.80 eurot.
2.Hageja valiti 29.06.2009 kostja juhatuse liikmeks perioodiks kuni 29.06.2012. Pooled sõlmisid 22.08.2009 juhtimislepingu. Hageja kutsuti tagasi juhatuse liikmest 16.02.2011. Seega lõppes juhtimisleping enne tähtaega. Lepingu punkti 3.3 järgi on hagejal õigus saada kompensatsiooni 5 kuupalga ulatuses. Hageja kuupalk oli punkti 4.1 järgi 20 000 krooni ning punkti 4.3 järgi alates 01.01.2011 25 000 krooni, kui kostja võidab 2010. aastal Keskkonnaameti väljakuulatud riigihanke ning sõlmib vastava lepingu järgmiseks perioodiks. Kostja riigihanke võitiski. Kostja jättis hagejale tasumata lepingu ennetähtaegse lõpetamise kompensatsiooni kokku summas 125 000 krooni. Tasu maksmise ajaks pidi olema lepingu ennetähtaegse lõpetamise päev, seega 16.02.2011.
3.H.A oli lepingu sõlmimise ajal kostja kahe liikme OÜ Coltelli ja OÜ Teho Grupp ainuosanik ning nende äriühingute juhatuse liige, kes võis nende nimel vastu võtta otsuseid. Seega sai H.A kostja liikmete esindajana vastu võtta kostja nimel otsuseid ja sõlmida hagejaga leping selles toodud tingimustel. Lepingu tühisuse alused puuduvad.
4.Kostja on lepingu ka heaks kiitnud, on seda kogu aeg täitnud. Seega on ta lepingust tulenevaid kohustusi talunud. Lepingu sõlmimise ajal ei kehtinud mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 281 lõige 1.
5.Hageja ei pidanud kontrollima üldkoosoleku otsuse olemasolu, sest tema andmeil oli selline otsus olemas ja hagejale teadaolevalt anti see üle kostja uuele raamatupidajale. Ka võimaldas kostja varanduslik olukord 21.02.2011 hüvitist tasuda, kontol oli raha 47 950.40 eurot. Hanke kogumaksumuseks oli 1 278 232.97 eurot ja sõlmitud lepingu alusel osutab kostja teenuseid kuni 31.12.2015. Kostja majandusseis on hea, jätkusuutlik.
6.Puudub alus hüvitist vähendada, hagejale ei ole esitatud ka vastavat nõuet. Hageja nõue kostja vastu on sissenõutav ega ole seotud raamatupidamisdokumentide saamisega, hageja
andis dokumendid ja vara üle kostja juhatuse liikmele L.K 28.02.2011. 19.01.2011 otsusega maksti hagejale ühekordset lisatasu, see maksti 16.02.2011 ning 11.03.2011 makstu näol on tegemist juhatuse liikme tasuga 2011. aasta veebruari eest (tasu maksmise päevaks oli 10. kuupäev lepingu punkti 4.2 järgi). Sisuliselt täitis hageja lepingujärgseid kohustusi kuni 01.03.2011. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnista. Juhtimislepingu allkirjutanud H.A ületas oma pädevuse piire. Üldkoosolek ei ole otsustanud küsimust juhatuse liikme töö tasustamisest (MTÜS § 281 lõige 1). Seega ei kehti kokkulepe lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kompensatsiooni maksmiseks.
8.Lisaks ei ole nõue sissenõutavaks muutunud. Hageja ei ole andnud üle raamatupidamisdokumente ja muud vara (auto, rehvid, projektor) ja kostja ei saa kontrollida, milliseid makseid on hageja endale teinud. 16.02.2011, see on samal päeval, kui hageja kutsuti tagasi juhatuse liikme kohalt, ei olnud mõistlik aeg kohustuse täitmiseks. Hüvitise maksmine ei ole ka kooskõlas kostja majandusliku olukorraga. Hüvitist tuleb vähendada ühe kuu tasuni, see on 1268.96 euroni.
9.Lisaks ei tulene lepingust, et hüvitise suuruseks oleks lepitud kokku 25 000 krooni x 5. Summad tuleb arvestada netosummadena, sest makse maksab saaja, mitte makse tegija. Aluseks saab võtta vaid lepingu sõlmimisel olnud tasu 5 x 15 959 krooni neto (bruto 20 000) = 10 189.85, see on 79 780 krooni = 5099.25 euro.
10.2009. aasta majandusseis oli halb, omakapital negatiivne, kohustusi oli 31.12.2010 seisuga 2 229 952 krooni, vara oli 1 238 776.55 krooni, aruande perioodil teenis kostja 220 699.98 krooni kahjumit, omakapital oli negatiivne 991 353.36 krooni. Seega tegi hageja juhtumisvigu. Riigihankega käivad koos ka kohustused. Hüvitis juhatuse liikmele peab vastama mittetulundusühingu majanduslikule olukorrale.
11.Kostja poolt tasutud summad 2011. aastal ei ole vaadeldavad igakuise tasuna, sealhulgas tasus kostja ekslikult hagejale 11.03.2011. Hüvitist tuleb piirata ekslikult tasutud summani 1268.96 eurot. Esimese astme kohtu otsus
12.03.05.2012 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ning mõistis MTÜ-lt Loomade Hoiupaik hageja kasuks välja põhivõla 7989 eurot ja 07.04.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 64.80 eurot ning alates 08.04.2011 põhivõlalt viivise VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
13.Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja oli kostja juhatuse liikmeks, temaga oli 29.06.2009 sõlmitud juhtimisleping ja hageja kutsuti tagasi juhatuse liikmest 16.02.2011. Pooltevaheline leping oli selle lõppemiseni 16.02.2011 kehtiv. Kostja täitis hageja ees lepingust tulenevat igakuise tasu maksmise kohustust. MTÜ Loomade Hoiupaik võitis riigihanke vastavalt Tallinna Keskkonnaameti juhataja käskkirjale nr 4-4.1/21 26.08.2010 ja kostjaga sõlmiti leping tähtajaga 31.12.2015.
14.Kohus leidis, et poolte vahel sõlmitud lepingust on näha, et see on sõlmitud 22.08.2009 ehkki omab jõudu poolte suhetele alates 29.06.2009. Asjaolu, et pooled reguleerivad oma suhted varasemast perioodist kui leping sõlmiti, ei oma lepingu sõlmimise aja osas tähtsust. Lepingust ei nähtu, et see oleks sõlmitud varasemast kuupäevast. Eeltoodu alusel ei nõustunud kohus hagejaga, et märgitud lepingu sõlmimise ja tasu maksmise ajal ei
kehtinud MTÜS § 281 lõikest 1 tulenev üldkoosoleku otsuse nõue (juhatuse liikme tasu suurus, maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega). MTÜS § 19 punkti 4 järgi otsustab üldkoosolek juhatuse liikmega tehingu tegemise, tehingu tingimuste määramise. Viidatud § 19 lõiget 4 ja § 281 lõiget 1 koosmõjus tõlgendades on oluline, et juhatuse liikme tasu ei saa määrata juhatus ise, vaid seda otsustab ühingu liikmeskond. Kuna H.A oli õigus sõlmida hagejaga lepingut ning ta oli pooltevahelise lepingu sõlmimise ajal kostja kahe liikme ainuosanik ja nende liikmete juhatuse liige, siis oli liikmetel, see tähendab OÜ-l Coltelli ja OÜ-l Teho Grupp, õigus otsustada oma juhatuse liikme H.A kaudu (äriseadustiku (ÄS) § 180 lõike 1, MTÜS § 19 punkti 4 ja § 281 lõike 1 järgi hagejaga sõlmitud lepingu tingimuste, sealhulgas tasustamise korra ja tasu suuruse üle.
15.Kostja maksekorraldustest nähtuvalt maksis kostja hagejale 1019.85 eurot 07.01.2011, 1268.96 eurot 08.02.2011 ja 774.20 eurot 15.02.2011 ning kõigil maksekorraldustel on märgitud „palk“. Kuna seda on tehtud igakuiselt, ei ole veenev kostja väide, et hagejale ei ole tasu igakuiselt makstud. Seega on kostja lepingust tulenevat tasu maksmise kohustust talunud.
16.Leping oli kehtiv alates 22.08.2009 kuni selle lõppemiseni, selle sõlmis kostja kahe liikme esindaja ja kostja on seda lepingut täitnud. Seega sai hageja mõista lepingu sõlmimise ja selle täitmise kaudu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lõike 2 järgi seda, et H.A oli olemas volitus, mis hõlmas lisaks lepingu sõlmimise õigusele ka tasu suuruse ning ennetähtaegsel lõpetamisel makstava hüvitise suuruse määramise õigust. Nimetatud kaalutlustel oli seega hageja igakuiseks tasuks lepingu punkti 4.1 järgi 20 000 krooni ning punkti 4.3 järgi alates 01.01.2011 25 000 krooni.
17.Eeltoodu tõttu ei saa kostja liikmete poolt hagejaga sõlmitava lepingu tingimuste dokumenteerimist (näiteks liikmete tehtud otsuse kohta koostatud protokoll) või selle tegemata jätmist tõlgendada hageja kahjuks ning lepingu punktis 3.3 sätestatud kompensatsiooni saamise õigus ja maksmise kohustus ei ole vastuolus lepingu sõlmimise ajal kehtinud MTÜS § 19 lõikega 4 ning § 281 lõigetega 1 ja 2. Seega on tingimus kehtiv ning VÕS § 76 lg-st 1 tulenevalt täitmiseks kohustuslik. Kuna vaidlus puudus selles, et hageja oli kostja juhatuse liige ja leping sõlmiti kostja juhtimiseks, siis oli poolte vahel sõlmitud VÕS § 619 järgi käsundusleping ning selle järgi on käsundiandjal kohustus maksta käsundisaajale tasu.
18.Kohus leidis, et käsundussuhte iseloomust tulenevalt muutuvad tasunõuded reeglina sissenõutavaks pärast käsundi täitmist või lepingu lõppemisel või ka sõltumata täitmise ulatusest lepingu ennetähtaegsel lõppemisel. VÕS § 628 lõike 1 esimeses lauses ja § 629 lõikes 1 sätestatud tasu maksmise tähtaja regulatsiooni tuleb kohaldada käsunduslepingust tulenevate muude hüvede sissenõutavuse aja kohta. Pooltevaheline lepingu punkt 3.3 sätestab, et juhatuse liikme lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel maksab ühing kompensatsiooni 5 kuupalga ulatuses. Seega muutub hageja lepingu punktist 3.3 tulenev täiendava hüve nõue sissenõutavaks siis, kui see õigus tekib ehk lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kooskõlas VÕS § 82 lõikega 1 ja lõike 7 esimese lausega, samuti § 629 lõikega 1. Tingimus ja selle sissenõutavuse aeg on lepingus üheselt mõistetav ja kooskõlas tingimuse enda olemuse ning käsundussuhte tasu maksmise tähtaja seadusest tuleneva põhimõttega. Lepingust ei tulene, et kompensatsiooni maksmise tähtaeg oleks mingi muu aeg või et selle maksmiseks peaks hageja andma tähtaja. Seega ei pidanud hageja andma kostjale tähtaega lepingu punktist 3.3 tuleneva kohustuse täitmiseks ja nimetatud kostja kohustus muutus sissenõutavaks 16.02.2011, kui leping ennetähtaegselt lõppes.
19.Kuna kostja ei ole märgitud hüvitist tasunud ja kinnitas, et ka 11.03.2011 makstud summa oli tasutud ekslikult, siis rikkus kostja lepingust tulenevat kohustust VÕS § 100 tähenduses, olles senini viivituses. Viivise suuruseks oli 07.04.2011 seisuga 64.80 eurot.
20.Kuna kostja võitis Keskkonnaameti riigihanke ja temaga sõlmiti leping kuni 31.12.2015 ja hageja tasu oli lepingu punkti 4.3 järgi alates 01.01.2011 25 000 krooni, siis on hagejal õigus nõuda kompensatsiooni 5 kuupalga ulatuses ehk 5 x 25 000 krooni. Kostja väide, et tasunõude arvestamisel tuleb lähtuda keskmisest kuupalgast ning netotasust, ei tulene lepingust ja seega ei ole kostja sellekohased väited tõendatud ega põhjendatud. Eeltoodu alusel on hagejal õigus saada hüvitist kokku 125 000 krooni.
21.Leping poolte vahel lõppes 16.02.2011. Kostja kinnitas, et ta ei ole esitanud veel hagejale nõuet hüve, milleks on kompensatsioon lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest, vähendamiseks. Kostja väitis, et hageja juhtimisvõtted ei olnud kostjale kasulikud ning majandustulemused olid halvad. Vaidlust ei olnud selles, et kostja võitis hageja juhtimise ajal riigihanke, mille tulemusel sõlmiti leping 2015. aasta lõpuni mahuga ca 1 278 232.97 eurot. Panga väljavõttest nähtuvalt oli lepingu lõppemise ajal kostja kontol vaba raha 47 950.40 eurot. Kostja 2009. majandusaasta aruande kohaselt oli tulem plussis. Seega ei kinnita kostja esitatud majandusaasta aruanne ühingu majandustegevuse halvenemist hageja juhtimise ajal. Üksnes bilanss ja kasumiaruanne ei kajasta juriidilise isiku terviklikku majandusaasta tulemit, kuna kostja ei ole esitanud kohtule 2010. aasta majandustegevuse aruannet, mis kajastaks ühingu tegevuse tulemit. Hageja väitel on see esitamata ka äriregistrile.
22.Eeltoodu alusel ei ole veenvalt tõendatud kostja väited 2010. aasta negatiivsetest majandustulemustest võrreldes 2009. aastaga. Õige on kostja seisukoht, et riigihanke võitmisega käivad koos ka kohustused, kuid mittetulundusühingu eesmärgiks ei ole kasumi teenimine. Kohtule ei ole esitatud selliseid tõendeid, et mahuka riigihanke võitmisega ja selle alusel 2015. aastani sõlmitud lepinguga oleks kaasnenud tegelikult ühingu majandustulemuste selline halvenemine, mis ei võimaldaks kostjal vaidlusalust kohustust täita ning annaks aluse MTÜS § 281 lõike 3 järgi hüvitise vähendamiseks.
23.Hageja tõendas aktidega 28.02.2011 ja 01.03.2011, et andis kostjale üle raamatupidamisdokumendid, muud dokumendid, paroolid, raamatupidamise arvutiprogrammid, kassa. Seega on alusetud kostja väited, et ta ei ole saanud hagejalt raamatupidamisdokumente. Eeltoodu alusel ei ole kostjal õigust keelduda oma kohustuse täitmisest seni, kuni hageja täidab oma vastastikuse kohustuse (VÕS § 110). Apellatsioonkaebus
24.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
25.Maakohus rikkus olulisel määral materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme, on rajanud otsuse pelgalt vastustaja väidetele, samas puuduvad otsuses olulises osas põhjendused, miks kohus ei nõustu apellandi seisukohtadega. Seega on kohus rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 376 lõike 4 punkti 1, § 436 lõike 1 ja § 442 lõike 8 nõudeid.
26.Kokkulepe hagejale lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel hüvitise maksmise osas ei kehti, kuna selleks puudus vastavasisuline üldkoosoleku otsus. Maakohus jõudis väärale järeldusele, et hüvitise nõue saab tekkida ilma üldkoosoleku vastava otsuseta ja/või üldkoosoleku otsuse olemasolu saab eeldada sellest, et juhatuse liikme lepingu
allkirjastanud H. A oli samaaegselt kahe mittetulundusühingu liikme juhatuse liige. Apellandi hinnangul ei anna selliseks järelduseks alust ka TsÜS § 118 lõikes 2 sätestatu. Eeltooduga seonduvalt jääb arusaamatuks kohtu põhjendus, et kuna vastustajale on tasu makstud igakuiselt, on apellant lepingust tuleneva tasu maksmise kohustust talunud.
27.Maakohus ei arvestanud apellandi väidete ja põhjendustega, et juhatuse liikme ennetähtaegse lõpetamise hüvitis on ebamõistlikult suur ning arvestatud vääralt. Vaatamata sellele, et MTÜS § 281 lõige 2 sätestab, et üldkoosolek peab juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse määramisel ning juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel tagama, et tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja ühingu majandusliku olukorraga.
28.Isegi juhul, kui hüvitise väljamõistmine oleks põhjendatud, tuleks seda teha kooskõlas mittetulundusühingu majandusliku olukorraga ja pädeva organi vastavasisuliste otsustega. Maakohtu põhjendustest ei selgu, millest tulenevalt on kohus jõudnud järeldusele, et kuna apellant võitis 2010. aastal riigihanke, siis on tal õigus nõuda lepingu punktis 3.3 sätestatud kompensatsiooni 5 kuupalga ulatuses. Kostja majanduslik olukord oli vastustaja juhatuse liikmeks olemise ajal ning ka seisuga 21.02.2011 märkimisväärselt halb ning seda ei parandanud ka riigihanke võitmine.
29.Maakohus jättis tähelepanuta apellandi väite, et lepingust ei tulene, et hüvitis oleks 5 x 25 000 krooni. Lepingu punktis 3.3 on määratud, et juhatuse liikmega lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel tasub ühing kompensatsiooni 5 kuupalga ulatuses. Lepingu punkti 4.1 kohaselt maksti juhatuse liikmele juhtimistasu brutosummana 20 000 krooni kuus ning vastavalt lepingu punktile 4.3 suurenes juhtimistasu 25 000 kroonini. Seega juhul, kui apellandil oleks hüvitise maksmise kohustus, tuleks esiteks hüvitist, nagu ka igakuiselt tasutud summasid, arvestada netosummadena, sest ühingust väljamakstavatelt summadelt tuleb maksud tasuda ühingul, mitte aga füüsilisel isikul, kes on väljamakse saajaks. Teiseks tuleks aluseks võtta viimase 5 kuu tasu, see on 3 x 15 956 krooni netos (bruto 20 000 krooni) oktoober–detsember 2010 eest + 19 854.91 krooni neto (bruto 25 000) jaanuari eest + 12 113.60 krooni neto veebruari 16 päeva eest, see on kokku 79 836.51 krooni netos=5102.48 eurot. Maakohus on aga ekslikult võtnud hüvitise suuruse kindlaksmääramise aluseks mitte viimase viie kuu tasu, vaid viimase kuu tasu ning korrutanud selle viiega. Selline tõlgendus on vastuolus lepinguga.
30.Maakohus ei põhjendanud, miks ta hüvitise suuruse kindlaksmääramisel ei arvesta asjaoluga, et apellant tegi 11.03.2011 ekslikult ülekande 1268.96 eurot, mis tähendab, et selle summa võrra tuleks hüvitise maksmise kohustuse olemasolu korral apellandil vähem hüvitist tasuda. Seega oleks apellandi hüvitise maksmise kohustuse olemasolul võlg 5102.48–1268.96=3833.52 eurot. Vastustaja seisukoht
31.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
32.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni tühistamiseks ega muutmiseks. Küll aga on maakohus jätnud vajaliku tähelepanuta kostja protsessuaalse tasaarvestusavalduse, mistõttu tuleb muuta vaidlustatud otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu.
33.Esmalt nõustub kolleegium maakohtu järeldusega, et tõendamist ei leidnud H. A volituste puudumine 22.08.2009 lepingu allkirjastamiseks ja selle tingimuste määramiseks.
Tsiviilasjas kogutud tõendid ei anna alust vastupidisele seisukohale asumiseks. Poolte vahel puudub vaidlus, et nii 29.06.2008 erakorralise üldkoosoleku kui 13.08.2008 üldkoosoleku toimumise ajal oli mittetulundusühingul kaks liiget, millede mõlema seadusjärgseks esindajaks (juhatuse liikmeks) oli H. A. Seega koosnes kostja liikmete üldkoosolek tol ajal faktiliselt ühest isikust ja sama isik vaidlusaluse lepingu ka allkirjastas. Ühing täitis lepingut järgmised enam kui 2 aastat ning veel 11.03.2011, kui tegutses juba uute ühingu liikmete poolt valitud juhatus, maksis ühing eelmisele juhatuse liikmele tasu sama lepingu alusel. Apellatsioonkaebusest nähtub, et kostja ei vaidlusta H. A volitusi muu, kui lepingu punkti 3.3 osas. Hagejal ei lasu sellises olukorras koormust esitada ühingu (sisuliselt uute liikmete) vastuväite ümberlükkamiseks H. A poolt vastuvõetud üldkoosolekute kirjalikult vormistatud protokolle. Kui ühing on seisukohal, et otsus lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel hüvitise maksmiseks ei vastanud poolte tegelikule tahtele, tuli ühingul seda tõendada (VÕS § 29 lõige 1).
34.Asjakohane on apellandi väide, et 22.08.2009 juhtimislepingu sõlmimise ajal kehtis juba MTÜS § 281, kuid nõustuda ei saa apellandi käsitlusega, nagu annaks nimetatud säte aluse peale juhatuse liikme lepingu lõppemist nõuda lepingus kokkulepitud hüvitise suuruse vähendamist. Nimetatud sätte lõike 2 kohaselt peab üldkoosolek juhatuse liikme tasude ja muude hüvede suuruse määramisel ja juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel tagama, et juhatuse liikmele tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses tema ülesannete ja mittetulundusühingu majandusliku olukorraga. Nimetatud nõude rikkumine üldkoosoleku poolt oleks saanud olla aluseks vastava otsuse kehtetuks tunnistamisele MTÜS § 24 lõike 1 alusel kui seadusega vastuolus olev otsus. Vastavat nõuet esitatud ei ole. Ka ei ole lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral tasumisele kuuluva ühekordse hüvitise näol tegemist tasu või muu hüvega selle sätte mõttes. Tasu oli lepitud kokku lepingu punktis 4 ja muud hüved punktis 5.
35.Apellant on toonud hüvitise vähendamise põhjenduseks asjaolu, et ühingu majanduslik olukord on oluliselt lepingu kehtivuse ajal halvenenud. Nimetatud asjaolu oleks saanud MTÜS § 24 lõike 3 kohaselt anda ühingule õiguse nõuda lepingu kehtivuse ajal tasude või muude hüvede vähendamist (lepingu muutmist; reguleeritud ka VÕS §-s 97). Sellist menetlust ei ole ühing alustanud. Kuni pooled ei ole lepingu muutmises kokkuleppele jõudnud või ei ole jõustunud lepingut muutnud kohtulahend, ei või lepingupool kohustuse täitmisest keelduda. Ainult kostja vastuväite alusel käesolevas menetluses kohus lepingut muuta ei saa.
36.Riigihanke võitmine omab käesolevas vaidluses tähtsust hüvitise suuruse arvestamise aluseks oleva ühe kuu juhtimistasu suuruse kindlakstegemisel. Pooled olid lepingu punktis 4.3 sidunud juhtimistasu suurenemise alates 01.01.2011 tingimusega, et hageja juhtimisel võidab ühing 2010. aastal Keskkonnaameti poolt väljakuulutatud riigihanke ja sõlmitakse vastav leping järgmiseks perioodiks. Puudub vaidlus, et see tingimus täitus. Seega oli lepingu lõppemise seisuga hageja tasu kuus 25 000 krooni (brutos).
37.Nõustuda tuleb apellandi seisukohaga, et maakohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustunud kostja taotlusega hüvitise väljamõistmisel seda vähendada 11.03.2011 hagejale tasutud 1268.96 euro võrra. Selles osas rikkus maakohus TsMS § 442 lõikes 8 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Ringkonnakohtul on võimalik lahendi põhjendusi selles osas täiendada. Kirjalikus vastuses hagile esitas kostja muu hulgas vastuväite, et tema poolt 11.03.2011 kostjale tehtud ülekanne oli ekslik ja et ülekantud 1268.96 euro võrra tuleb hüvitist vähendada. Kostja väidete kohaselt ei olnud ülekantud summa näol tegemist juhatuse liikme tasuga veebruari eest, sest hageja täitis ülesandeid vaid kuni 15.02.2011 ja selle eest sai ta 15.02.2011 tasu 774.20 eurot (t lk 38, 62, 84). Hageja
väidete kohaselt oli tegemist tasuga 2011. aasta veebruarikuus osutatud juhatuse liikme kohustuste täitmise eest ning et 15.02.2011 saadu oli liikmete 19.01.2011 üldkoosoleku poolt määratud ühekordse lisatasu 1000 euro väljamakse (t lk 46-47, 100, 102).
38.Kolleegium on maakohtus kogutud tõendite kogumi põhjal seisukohal, et kostja vastuväidet saab käsitleda protsessuaalse tasaarvestusena VÕS § 198 mõttes ja selle kaudu oleks kostja põhimõtteliselt saanud panna maksma oma samaliigilise nõude hageja vastu vastuhagi esitamata. Küll aga ei ole kostja suutnud tõendada, et tal on õigus nõuda kostjalt tagasi 11.03.2011 tasutud rahasummat. Ülekande selgitusena on märgitud juhatuse liikme tasu (t lk 85). Tulenevalt MTÜS § 28 lõikest 2 ei lõpe juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused tema tagasikutsumisega, vaid vastavalt lepingule. Sama sätte lõike 31 kohaselt kohaldatakse juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele võlaõigusseaduses (VÕS) käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut. VÕS § 631 kohaselt võib kumbki lepingupool nii tähtajalise kui tähtajatu käsunduslepingu üles öelda, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata selle edasist täitmist ükskõik kumma poole poolt. Asjas ei ole esitatud juhtimislepingu ülesütlemisavaldust VÕS § 195 lõike 1 mõttes. Hageja väitel täitis ta vastavaid ülesandeid veel kuni 01.03.2011. Tema väiteid toetavad peale tagasikutsumist tehtud toimingute kohta esitatud tõendid (dokumentide, kassa ja paroolide üleandmise aktid 28.02.2011 ja 01.03.2011; t lk 52-56). Kostja hageja tõendeid ümber ei lükanud. Seega saab lugeda tõendatuks, et leping hagejaga kehtis peale tagasi kutsumist ja ta täitis tegevust lõpetades lepingut kuni veebruarikuu lõpuni. Lisaks ei esitanud kostja vastuväiteid 19.01.2011 üldkoosoleku otsuse kehtivusele.
39.Kolleegium nõustub maakohtu poolt antud tõlgendusega lepingu punktile 3.3 ja apellandi väited kaebuses ei anna alust teistsugusele seisukohale asumiseks. Nimetatud punkti kohaselt olid pooled leppinud kokku, et kompensatsiooni tasutakse „5 kuupalga ulatuses“. Hageja on kinnitanud, et sai kokkuleppest aru selliselt, et hüvitise suuruseks on tema viie kuu palk lepingu lõpetamise aja seisuga (ehk siis kuupalk lõpetamise ajal x 5). Kostja ei esitanud tõendeid, millede alusel saaks tuvastada ühingu teistsuguse tahte lepingu sõlmimise ajal. Kostjal oli võimalik tõendada oma seisukohta H.Ai ütlustega, kuid 26.03.2012 kohtuistungil nõustus kostja esindaja hageja taotlusega, millega viimane loobus tunnistaja ülekuulamisest (t lk 118).
40.Kui hüvitiselt tuleb väljamaksjal tasuda riiklikud maksud, siis tuleb vastavad arvestused teha kostjal enne kohtuotsuse alusel väljamõistetud rahasumma väljamakse teostamist (sarnaselt igakuise tasu maksmisega, mis lepingus oli kokku lepitud nn brutos, aga igakuiselt sai hageja kätte nn netosumma). Tsiviilkohus riiklikke makse väljamõistetud summadelt ei arvesta.
41.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda.
Ulvi Loonurm
Malle Seppik
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.