lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-18964/11

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 12.12.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-18964/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.12.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2815
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 103 lg 1, 2Rikkumise vabandatavusTsMS § 173 lg 1, 4Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 1056 lg 1, 2Vastutus suurema ohu allikaga tekitatud kahju eestAÕS § 143Kahjulikud mõjutusedTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 231 lg 1Tõendamisest vabastamise alusedTsMS § 436 lg 7

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-12-18964/25Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium26.04.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-12-18964

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2012, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marge Tamme

Kohtuasi

L. M. hagi Kiviõli linna (Kiviõli Linnavalitsuse kaudu) vastu kahju hüvitise 4 548, 04 euro nõudes

Hagihind

4548, 04 eurot

Menetlusosalised

Hageja:

L. M. (IK xxx, elukoht xxx, e-post xxx ) M.F. (e-post: [email protected])

Hageja esindaja:

Kiviõli linn (Kiviõli Linnavalitsuse kaudu) (RKxxx, asukoht Keskpuiestee 20, 43199 Kiviõli)

Kostja :

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta hageja kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

I HAGEJA NÕUE

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
TsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
VÕS § 1043Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine
VÕS § 1045 lg 1Kahju tekitamise õigusvastasus
VÕS § 1050 lg 1Süü vastutuse alusena
VÕS § 1058Ohtliku ehitise või asja omaniku vastutus
VÕS § 127 lg 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus
VÕS § 132 lg 1Kahju hüvitamine asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korral
VÕS § 139 lg 1Kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel
Hagiavalduse kohaselt on hageja sõiduauto Mercedes-Benz 308 D VAN, riiklik numbrimärk xxx omanik. Hageja leiab, et kostja tegevuse tulemusel on tema varale (mikrobussile) tekitatud oluline kahju 26.12.2011 Kiviõli linnas toimunud tormiga. Hageja parkis oma mikrobussi Kiviõli linnas, aadressil Piiri tn. 10 ning sellele kukkus puu. Sõiduk on taastamiskõlbmatu. Hageja kutsus sündmuskohale politsei ja päästeameti töötajad. Politsei fikseeris toimunu ja tekitatud kahju ning päästeameti töötajad eemaldasid sõidukilt langenud puu osad. Mikrobussi ülevaatuse tulemusel tuvastas ekspert, et kulud sõiduauto taastamisele ületavad mitmeid kordi selle jääkmaksumuse ja tehnilisest ei ole võimalik seda taastada. Taolise klassi ja vanusega sõiduauto maksab 4000 eurot. Veidi enne toimunut tegi hageja mikrobussi remondi, mille käigus paigaldati sõidukile uued detailid maksumusega 506, 04 eurot ja sõiduk läbis tehnilise ülevaatuse, mis läks maksma 42 eurot. Hageja pöördus Kiviõli Linnavalitsuse poole ettepanekuga hüvitada talle tekitatud kahju. Kostja keeldus põhjusel, et hageja ise on süüdi tekitatud kahjus. Samuti viitas kostja vääramatule jõule. Hageja parkis oma sõiduki parkimiseks kohandatud spetsiaalsel platsil ning parkimise ajal mingeid parkimist keelavaid või piiravaid märke ei olnud. Ei olnud ka hoiatusi kevadistest või sügisestest tormidest. Kahju ise oli hagejale tekitatud sellega, et tema sõiduautole kukkus puu, mis kasvas linna territooriumil. Hageja leiab, et antud juhul peab kostja kandma vastavat hoolt ja kontrolli tema territooriumil kasvavate puude üle. Tegemist ei ole vääramatu jõuga, kuna sügisesed ja kevadised tormid ei ole meie regiooni jaoks millekski tavatuks ning esinevad kadestusväärse järjepidevusega. Torm ei olnud kostja jaoks ootamatu ja ettearvamatu. Hageja töötab ettevõtjana ning kuna mikrobuss enam taastamisele ei kuulu, on kostja ajutiselt sunnitud oma ettevõtlustegevuse peatama. Kuna puu kasvas Kiviõli linna territooriumil, on puu Kiviõli linna omand. Järelikult peab vastutust hagejale tekitatud kahju eest kandma Kiviõli linn. Hageja palub kostjalt välja mõista kulud taastamisele mittekuuluva mikrobussi väljavahetamiseks summas 4000 eurot ja kulud, mis olid seotud mikrobussi hooldusega enne selle kahjustamist summas 548, 04 eurot. Hageja tugineb VÕS §-le 101 lg 1 p 3, 115 lg 1 ja 1058 ning asjaõigusseaduse §-le 143 lg 1 ja 2. Menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja täiendava seisukoha (tl. 39-41) kohaselt on hagi esitatud õige kostja vastu. Piiri 10 asuvast maatüki kaardist ei selgu, et hageja sõidukile kukkunud puu kasvas Piiri 10 maatükil. Kukkunud puud ei ole näha. Piiri 10 asuv maatükk oli piiratud omaniku poolt. Kukkunud puu asus väljaspool maatüki piiridest. Puu ise ja selle juured olid väljaspool maatükki, st. kostjale kuuluval territooriumil. Hageja esitatud fotodelt, on selgelt näha, et sõidukile kukkunud puu surus enda alla ka Piiri 10 maatükki piiranud tara. See tõestab, et puu kasvas väljapool Piiri 10 maatükki, st. kostjale kuuluval territooriumil. Hageja ei eita, et puu kukkus tema sõidukile tugeva tuule tõttu. Rääkida hageja enda süüst või vääramatust jõust ei saa. Hageja ei saa ette näha kõiki tema ümber olevate sündmuste tagajärgi. Seda enam loodusejõudude, mis ei ole hageja võimuses. Antud juhul ei saanud hageja Piiri 10 juures parkimisel ette näha, et sõidukile kukub puu või mingi muu ese. Mingeid hoiatusmärke või hoiatusi läheduses ei olnud. Hageja ei teadnud midagi puu seisukorrast ja nendest koormustest, mida see puu võib välja kannatada. Kuna puu kasvas kostjale kuuluval territooriumil, oli taoline informatsioon kättesaadav just kostjale. Mingeid katseid teatada sellest hagejale või linna teistele elanikele kostja ei teinud. Parkides lähtus hageja informatsioonist, mis tol momendil oli. Kuna mingeid hoiatusi selle kohta, et puu võib langeda tugeva tuule mõjust, ei saabunud, siis ei olnud ka hagejal alust mingiteks kartusteks. Kostja viited „vääramatule jõule" on põhjendamatud. Vääramatust jõust oleks kohane rääkida, kui 26.12.2011 torm Kiviõlis oleks olnud suureks harulduseks, või siis varem poleks selliseid torme olnud. Taolised tormid toimuvad Kiviõli linna kohal igal aastal ning ei ole meie regiooni jaoks millekski eriliseks, ootamatuks. Vähemalt kaks korda aastas toimuvad Ida-Virumaa kohal taolised, või isegi tugevamad tormid. Seda enam talvised tormid. Kuna

taolist liiki loodusnähtused on regiooni jaoks sagedased, oleks kostja pidanud olema nendest teadlik ja neid ette nägema. Kostjal ei ole täielikku informatsiooni selle kohta, mis asub ja kasvab tema territooriumil ning seetõttu pole ka üllatav, et taoline sündmus on ootamatuseks. Kostja peab olema valmis tagajärgedeks ja oletama, et tormi ja tugeva tuule tulemusel võivad tema territooriumil kasvavad taimed ja asuvad ehitised saada kahjustada. Nende osad, või need ise võivad stiihia jõu tõttu kokku langeda, nendest lahtimurdunud osad aga tekitada kahju teistele isikutele ja nende varale. Kuna see on ilmselge, peab kostja olema valmis sündmuste taoliseks arenguks. Jättes oma sõiduki aadressil Piiri 10, ei olnud hageja teadlik tema sõidukile kukkunud puu nõrkusest. Taolist informatsiooni kostja hagejale ei esitanud. Kui hageja oleks olnud teadlik kukkunud puu nõrkusest ja sellest, et see oleks võinud tugeva tormi tagajärjel kukkuda, oleks hageja rakendanud vastavaid meetmeid võimaliku kahju vältimiseks.

II KOSTJA VASTUS

Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja arvates pole hageja tõendanud, et autole peale kukkunud puu asus linna territooriumil. Hagiavalduses toodud väidete alusel saab järeldada, et hagejale kuuluvale transpordivahendile peale kukkunud puu asus kinnistu Piiri 10 territooriumil. Maakatastri väljavõttes on selgesti ära toodud kinnistu 30901: 010: 0075 piirid, millest nähtub, et kõik kaardil kujutatud puud kasvavad sellel kinnistul. Hageja on esitanud hagi vale kostja vastu. Hageja elades pikemajaliselt Eestis peaks teadma, et igaaastased talvetormid detsembris jaanuaris on Eesti laiuskraadidel tavalised ja esinevad pikema aja jooksul. Talvetormide näol on tegemist paratamatu asjaoluga, mida inimesed ja kohaliku omavalitsuse üksused, sh. Kiviõli linn, mõjutada ei saa. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuste rikkumise eest, välja arvatud kui kohustuste rikkumine on vabandatav. VÕS § 103 lg 2 kohaselt kohustuse rikkumine on vabandatav kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Eelpooltoodust tulenevalt ei saa Kiviõli Linn vastutada nende asjaolude tagajärjel tekkinud kahju eest, mida ta ei saa mõjutada. Kostja arvates tekkis hagejale kahju hoopis hageja enda vastutustundetu käitumise ja hagejapoolse hooletuse tõttu. Hageja poolt kohtule esitatud tõendite põhjal (tõendid vastusele lisatud) nähtub, et Päästeamet juba 25.12.2012 a hoiatas elanikkonda, et ööl vastu 26.12.2012 võib tõusta torm ja pakkus välja juhendeid tormi korral käitumiseks ja selgesõnaliselt soovitas tormi ajaks parkida auto lagedale. Tormihoiatus ja tormi korral käitumise juhendid olid avalikult teatavaks tehtud ja kättesaadavad meedias ja internetivõrgus ning hagejal oli võimalus nendega õigeaegselt tutvuda. Hageja oleks pidanud eelpooltoodu alusel ja tavainimese sarnases olukorras käitumise tavaloogikast lähtuvalt parkima auto lagedale alale, et vältida kukkuvate puude poolt transpordivahendile tekitatavat kahju. VÕS § 139 lg 1 kohaselt, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Antud juhul tekitas hageja ise oma läbimõtlematu tegevusega endale kahju. Tehnohoolde kulude esitamine ei ole asjakohane. Kostja taotleb kohtult, et hagi jäetaks läbi vaatamata, kuna hagi on esitatud vale kostja vastu ja puudub kostja süü hagejale kahju tekitamises. Kahju tekkis hageja hooletuse tagajärjel ja kostja ei ole hagejale kahju tekitanud VÕS § 103 tulenevalt ning seepärast puudub hagejal igasugune alus kostjalt tekitatud kahju väljamõistmiseks. Menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

IV KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 438 lg 1 järgi peab kohus asja lahendamisel otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb kohaldada. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Tuvastatud on, et hageja on kaubiku Mercedes-Benz 308 D VAN, riiklik numbrimärk xxxomanik (tl. 4) ning et hageja parkis 26.12.2011 oma kaubiku Kiviõli linnas aadressil Piiri tn. 10 ja sellele langes peale puu. Kohus loeb TsMS § 231 lg 1 alusel üldtuntuks asjaolu, et 26.12.2011 oli Eestis torm (Patrick), mis murdis üle Eesti puid ja elektriliine ning viis majadelt katuseid. Ilmajaam hoiatas tormi saabumisest meedia vahendusel anti 25.12.2011.

1.Hageja arvates on tema nõude aluseks võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 115 lg 1 ja 1058 ning asjaõigusseaduse (AÕS) § 143 lg 1 ja 2. Kohus leiab, et nimetatud sätted ei saa olla hageja nõude aluseks. Ekslik on hageja viide AÕS § 143, sest sätte sisuks on kinnisasjade vahel kahjulike mõjutuste (gaas, suits, aur, lõhn jms.) levimine, mis ei seostu käesoleva asjaga. Samuti on ekslik hageja viide võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 115 lg 1 ja 1058. Paragrahvi 115 ei kohaldata lepinguväliselt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks ja sel juhul on nõude aluseks VÕS § 1043. Hageja leiab vääralt, et kostja on suurema ohu allika valitseja VÕS § 1058 järgi, sest puu ei ole ohtlik ehitis või asi ning kahju tekitaja ei vastuta seetõttu sõltumata süüst (VÕS § 1056 lg 1). VÕS § 1056 lg 2 esimese lause järgi loetakse asja või tegevust suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. Kohus leiab, et kostjat ei ole alust pidada suurema ohu allika valitsejaks ning hageja nõude aluseks on VÕS § 1043. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab iseseisva kahju tekitamise õigusvastasuse aluse - omandiõiguse rikkumise. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Delikti üldkoosseisul põhineva vastutuse eeldustena tuleb kõigepealt kindlaks teha kahju põhjustamine kostja poolt ning kostja teo õigusvastasus ning alles seejärel eeldatakse VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kostja süüd (RKTKo 3-2-1-54-07 p 12, 3-2-1-43-08 p 12). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja varale (kaubikule) on tekitatud kahju ja selline tegevus on õigusvastane, kuna teo õigusvastasus tuleneb kahjulikust tagajärjest (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Hageja heidab kostjale ette seda, et viimane peab kandma hoolt ja kontrolli tema territooriumil kasvavate puude üle, st. hageja arvates oli kostja tegevusetu, millest tulenevalt palub hageja välja mõista hüvitise kostja õigusvastase tegevusetusega (omandi rikkumisega) tekitatud kahju eest summas 4548, 04 eurot.
2.Hageja arvates on tema varale kahju tekitanud kostja, kes peab kahju hüvitama ning vääramatu jõuga tegemist ei ole. Kostja arvates on tegemist vääramatu jõuga ning hageja oli ise süüdi kahju tekkimises, kuna parkis oma kaubiku tormi ajal puu alla, mis oleks kahju hüvitise vähendamise aluseks (VÕS § 139 lg 1).

Kohus leiab, et VÕS § 103 lg 1 kehtib üldiselt ka lepinguvälistest võlasuhetest tulenevate kohustuste rikkumiste puhul lisaks sellele, et õigusvastase teo toimepannud isik saab vastutusest vabanemiseks VÕS § 1050 lg 1 ja 2 järgi tõendada, et talle ei saa hooletut käitumist ette heita, kuivõrd mõistlikult võttes ei olnud tal võimalik ette näha põhjuslikku seost oma teo ja kahju vahel. Hageja on tõendanud, et vaidlusalune puu kasvas kostja territooriumil (hageja seisukoht 10.12.2012 tl 53-57 ). Kohus leiab, et esmalt tuleb kontrollida poolte väiteid vääramatu jõu suhtes, kuna sellest sõltub hageja nõude maksmapaneku võimalus, olenemata delikti koosseisu teistest elementidest. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Vääramatu jõu all tuleb üldjuhul mõista ebatavalisi asjaolusid, mida ei ole võimalik ette näha ja mis ei ole vääramatule jõule tugineva isiku kontrolli all ning mille tagajärgi ei olnud kõigile rakendatud ettevaatusabinõudele vaatamata võimalik vältida. Subjektiivsest seisukohast nõuab see, et ka vajaliku hoolsuse korral ei oleks saanud sündmuse tagajärgi vältida. Kahju põhjustanud sündmus peab peale selle olema ebatavaline ja ettenägematu ning tekkinud vääramatule jõule tuginevast isikust sõltumatutel põhjustel.

3.Hageja väitel kukkus puu tema sõidukile tugeva tuule tõttu ja tormid ei ole millekski tavatuks ning on Eestis sagedased (vähemalt kaks korda aastas). Kostja leiab, et talvetormid detsembris -jaanuaris on Eesti laiuskraadidel tavalised ja tegemist on paratamatu asjaoluga, mida inimesed ja kohaliku omavalitsuse üksused, sh. Kiviõli linn, mõjutada ei saa. Riigikohus on otsuses nr. 3-2-1-111-03 p 13 leidnud, et tuul keskmise tugevusega 7-10 m/s, puhanguti kuni 21 m/s pole Eesti oludes niivõrd erakordne, et seda saaks pidada vääramatuks jõuks. Antud juhul on üldtuntud ja tuvastatav ka toimiku materjalide põhjal, et tuule tugevus 26.12.2011 oli mandril 20-23, saartel ja rannikul 18-23 meetrit sekundis ning puhanguti võis tuul puhuda 25-30 meetrit sekundis (tl. 33). Eeltoodust järeldub, et keskmine tuule tugevus oli üle kahe korra suurem kui viidatud Riigikohtu lahendis. Üldtuntud on see, et kui räägitakse tormidest, siis need algavad ametlikult alles 21 m/s, eriti ohtliku nähtuse kriteeriumiks on 25 m/s ja orkaanidest saab rääkida juhul, kui keskmine tuule kiirus ületab 32,7 m/s. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmeil tõuseb tuule kiirus üle 21 m/s keskmiselt 1,7 päeval aastas ja seda enamasti Lääne-Eesti saartel. Eestis on aastail 1981–2007 tuuled tormituule kriteeriumi

m/s saavutanud või ületanud

päeval (http://www.emhi.ee/data/files/erialaneteave/publikatsioonid/eesti_ilma_riskid_2012.pdf). Eeltoodu alusel leiab kohus, et sellise tugevusega tuult saab Eestis pidada erakordseks. Samuti ei saa pidada sagedaseks ja järjepidevaks torme, mis toimuvad aasta jooksul kaks korda, nagu väidab hageja. Arvestada tuleb sedagi, et hageja kaubikut ei kahjustanud vahetult tuul, vaid tuule langetatud puu. Riigikohus on eelviidatud otsuses leidnud, et pehkinud puu murdumine tuules ei ole erakordne ja seda ei saa lugeda vääramatuks jõuks. Hageja on küll selgitanud, et ta ei olnud teadlik tema kaubikule kukkunud puu nõrkusest, kuid pole väitnud ja esitanud ka tõendeid selle kohta, et puu oleks olnud kahjustatud, kuivanud, haige või lihtsalt murdumisohtlik ja kostjal tulnuks see ilmtingimata maha raiuda. Reeglina ei ole ettenähtav, milline puu tormi tugevuse all linnas murdub (va. ilmselgelt pehkinud, mädanenud puud). Toimiku materjalide juures olevatelt fotodelt järeldub, et langenud puu oli terve, sest tuul langetas puu koos juurestikuga. Pehkinud puu puhul seda juhtunud ei oleks ja puu oleks murdunud tüvest. Kostjale ei saanud kuidagi olla ettenähtav, et terve puu tormi tagajärjel hageja autole peale langeb. Kuigi puu asus kostja territooriumil, langevad ja murduvad eluterved puud reeglina isikust sõltumatutel põhjustel. Kohus leiab, et nii kostjal kui ka

hagejal oli võimalik tormi ette näha, kuid kostjal ei olnud võimalik kahju tekkimist ära hoida, kuna elutervete puude langemist või murdumist ei saa ette näha ja vältida. Seega on tegemist vääramatu jõuga VÕS § 103 lg 2 tähenduses ning kostja ei vastuta hageja kaubikule tekkinud kahju eest. Sel põhjusel puudub vajadus kontrollida lepinguvälise kahju hüvitamise teisi eeldusi.

4.Õige on kostja väide hageja enda osa suhtes kahju tekkimises (VÕS § 139 lg 1). Tormi tulekul hoiatavad nii Päästeamet kui ka Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut meedias aegsasti mh. ka selle eest, et transpordivahendid tuleks parkida võimalikult lagedale alale, eemale puudest, elektriliinidest ja teistest murduda või lenduda võivatest esemetest. Sarnaselt tulnuks käituda ka keskmise mõistliku isikuna hagejal ning hoolsalt käitudes oleks kahju olnud välditav. Õige on ka see, et eelnevalt teostatud kaubiku remondi ja tehnilise ülevaatuse kulud ei seostu kuidagi antud asjaga. Asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele (VÕS § 132 lg 1). Asja hävimise korral (taastamine ei ole võimalik) loetakse kahjuhüvitise suuruseks mõistlikud kulutused, mis on vajalikud uue samaväärse asja soetamiseks. Asja soetamise hind on eeldatavasti sama, kui on asja väärtus ehk kohalik keskmine turuhind. Hageja leidis, et samaväärse kaubiku saab soetada 4000 euroga, mis on ka kahju hüvitise suuruseks. Eeltoodu alusel jääb hagi rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (TsMS § 173 lg 4). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Menetluskulud jäävad hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).

Marge Tamme kohtunik /allkirjastatud digitaalselt /

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja