Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

MAAKOHTU LAHEND

ettenähtav, milline puu tormi tugevuse all linnas murdub (v.a ilmselgelt pehkinud, mädanenud puud). Toimiku materjalide juures olevatelt fotodelt järeldub, et puu oli terve, sest tuul langetas puu koos juurestikuga. Pehkinud puu oleks murdunud tüvest. Kostjale ei saanud olla ettenähtav, et terve puu tormi tagajärjel hageja autole peale langeb. Kuigi puu asus kostja territooriumil, langevad ja murduvad eluterved puud reeglina isikust sõltumatutel põhjustel. Kohus leidis, et nii kostjal kui hagejal oli võimalik tormi ette näha, kuid kostjal ei olnud võimalik kahju tekkimist ära hoida, kuna elutervete puude langemist või murdumist ei saa ette näha ja vältida. Seega on tegemist vääramatu jõuga VÕS § 103 lg 2 tähenduses ning kostja ei vastuta hageja kaubikule tekkinud kahju eest. Sel põhjusel puudub vajadus kontrollida lepinguvälise kahju hüvitamise teisi eeldusi. Õige on kostja väide hageja enda osa suhtes kahju tekkimises (VÕS § 139 lg 1). Tormi tulekul hoiatavad nii Päästeamet kui Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut meedias aegsasti mh selle eest, et transpordivahendid tuleks parkida võimalikult lagedale alale, eemale puudest, elektriliinidest ja teistest murduda või lenduda võivatest esemetest. Sarnaselt tulnuks käituda ka keskmise mõistliku isikuna hagejal ning hoolsalt käitudes oleks kahju olnud välditav. Õige on ka see, et kaubikule eelnevalt teostatud remondi ja tehnilise ülevaatuse kulud ei seostu antud asjaga. Asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele (VÕS § 132 lg 1). Asja soetamise hind on eeldatavasti sama, kui on asja väärtus ehk kohalik keskmine turuhind. Hageja leidis, et samaväärse kaubiku saab soetada 4000 euroga, mis oleks ka kahjuhüvitise suuruseks.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

eriline ja ootamatu. Vähemalt kaks korda aastas puhuvad Ida-Virumaal sama tugevad ja ka tugevamad tuuled, eriti talvel. Seda tõendasid nii kostja esitatud ajaleheartiklid kui ka kostja ise. Ida Päästekeskuse andmetel toimus ajavahemikus 16.08.2009 kuni 16.08.2012 Kiviõli linnas 21 juhtumit, mis olid seotud loodusjõudude mõjudega, s.o keskmiselt seitse juhtumit aastas. Kuna tugevad tormid ei ole kostja jaoks millekski tavatuks ja ootamatuks, peab ta olema valmis nende tagajärgedeks. Kostja peab eeldama, et tormi ja tugeva tuule mõjul võivad tema territooriumil kasvavad taimed ja paiknevad hooned saada vigastada, nende osad või nad ise maha langeda ning tekitada kahju teistele isikutele ja nende varale; 6) on asjas vajalik esitada täiendavaid tõendeid. Enne vaidlusaluse sündmuse toimumist pöördusid mitmed läheduses elavad linnaelanikud kõnealuse puu asjas Kiviõli Linnavalitsusse. J.K. pöördus linnavalitsusse nii suulises vormis kui saatis ka kirjalikke avaldusi (J. K. pöördumist võib tõendada V. P.). 15.-16.12.2011 töötas linnavalitsuses komisjon, mis koostas nimekirja linna territooriumil kasvavatest puudest, mis oma seisukorra poolest võisid olla ohtlikud ja kuulusid langetamisele. Nimekirjas oli ka hageja autole kukkunud puu. Seega kostja oli teadlik puu seisundist. Apellant palub ringkonnakohtul kostjalt välja nõuda koopiad J. K. avaldustest, mis puudutavad aadressil Kiviõli XXX mahalangenud puud, ning koopia langetamisele kuuluvate puude nimekirjast, mis koostati Kiviõlis komisjoni töö tulemusel 15.-16.12.2011. Sellest, et taolised dokumendid on olemas, sai apellant teada pärast kohtuotsuse tegemist. Lisaks eeldas hageja, et on esitanud piisavalt tõendeid oma nõude põhjendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Vastavalt TsMS § 652 lg-le 4 uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Kuna hageja esitas maakohtusse koos hagiga ka fotod mahakukkunud puust ning hagejale oli teada XXX kinnistu, mille kõrval kasvav puu tema sõidukile tormiga peale kukkus, omanik (J. K.), siis oli mahakukkunud puu seisund hagejale teada maakohtu menetluse ajal ning tal oli võimalus mahakukkunud puu seisundi kohta tõendeid esitada. Hageja poolt oma menetlusõiguste kasutamata jätmist maakohtus ei saa käsitleda mõjuva põhjusena, mis õigustaks tema taotluse rahuldamist täiendavate tõendite väljanõudmiseks ja täiendava tõendi asja materjalide juurde võtmiseks.

Apellandi väide, et tal ei ole garaaži ning Kiviõli linnas puuduvad parklad, kus sõidukid oleksid kaitstud langevate puude eest, ei ole etteheidetav kostjale ega too kaasa kostja vastutust. Mõistlik ei ole eeldada, et kostja oleks pidanud eelseisvast tormist hoiatama iga Kiviõli linnas liiklejat või iga Kiviõli linnas kasvava puu juurde vastava hoiatuse panema. VÕS § 139 lg 2 sätestab kahjustatud isikul lasuva kahju vältimise ja vähendamise kohustuse ning VÕS §-s 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt oleks hageja saanud kahju vältida. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja jätnud täitmata kahju vältimise kohustuse ning ka see asjaolu kinnitab põhjusliku seose puudumist hagejal tekkinud kahju ja kostja käitumise vahel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.