MÔista hagejalt VS vÀlja riigituludesse menetluskuluna riigilÔiv, mille tasumisest hageja oli hagivalduse esitamisel vabastatud, 400 (neljasaja) euro ulatuses.
Riigituludesse
vÀlja
mÔistetud
menetluskulu
tuleb
kanda
Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank 1(6)
2-09-18605 vĂ”i arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is vĂ”i arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 2900078444. Maksekorralduse selgituste lahtrisse tuleb mĂ€rkida kohtu nimetus, tsiviilasja number, nĂ”ude sisu ning kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub. Tasumine peab toimuma 1 (ĂŒhe) aasta jooksul kĂ€esoleva otsuse jĂ”ustumisest arvates. TĂ€htaegselt nĂ”uetekohase tasumata jĂ€tmise korral suunatakse nĂ”ue sundtĂ€itmisele tĂ€itemenetluse seadustikus sĂ€testatud korras. Edasikaebamise kord KĂ€esoleva
kohtuotsuse
peale
on
Ôigus
esitada
apellatsioonkaebus
Tallinna
Ringkonnakohtule 30 pĂ€eva jooksul alates otsuse kĂ€ttetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 19. novembril 2012. Kaebus vĂ”idakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sĂ€testatud tĂ€htaja jĂ€rgimiseks tegema tĂ€htaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkĂ”ige esitama kaebuse. Kaebuse pĂ”hjendamiseks vĂ”i riigilĂ”ivu tasumiseks vĂ”i kaebuses esineva sellise puuduse kĂ”rvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mĂ”istliku tĂ€htaja pĂ€rast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud pĂ”hjendamatult vĂ”i tĂ€htaja pikendamise eesmĂ€rgil. See ei vĂ€lista menetlustĂ€htaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NĂUDED
1.27. aprillil 2009 esitas VS(edaspidi hageja) Harju Maakohtule hagi Tallinna linna (Tallinna Linnavalitsuse Sotsiaalkindlustusameti kaudu) vastu pĂ€rimisĂ”iguse tunnistamiseks, kinnistusraamatu kande muutmiseks ja pĂ€randvara ĂŒleandmiseks kohustamises korteriomandile asukoha-aadressiga XXX, Tallinn, mis on kantud kinnistusraamatu registriossa nr XXX. 27. mai 2010 mÀÀrusega asendas kohus kostja Tallinna linna uute kostjatega AS, MP ja GS (edaspidi koos kostjad).
2.Hagiavalduse kohaselt suri XXX JS. SeadusjÀrgseid pÀrijaid tal hagejale teadaolevalt ei olnud. Enne surma hooldas JS hageja, hagejal olid ka JS kuuluva korteri vÔtmed. 10. detsembril 2008 allkirjastas JS koduse testamendi kahe tunnistaja juuresolekul. Testamendiga pÀrandas JS talle kuulunud korteriomandi Tallinnas aadressil XXX hagejale. PÀrast JS surma vÔttis hageja pÀrandi vastu, vÔttes XXX korteri enda valdusesse. Hageja tasus korteri hoolduskulusid, samuti tasus hageja kulud JS haiglaravile. Hageja leiab, et kostjad kui JS vÀidetavad seadusjÀrgsed pÀrijad ei ole Ôigustatud pÀrima, kuna pÀrandaja poolt 10. detsembril 2008 allkirjastatud kodune testament on pÀrandi avanemise ajal kehtinud pÀrimisseaduse (PÀrS) § 25 lg-st 1 lÀhtuvalt kehtiv ning annab 2(6)
2-09-18605 hagejale Ôiguse pÀrida. PÀrimistunnistus on kostjatele vÀlja antud ebaÔigesti. PÀrS § 139 lg 1 kohaselt on iga isik, kes valdab pÀrandvara, kohustatud selle pÀrijale vÀlja andma.
KOSTJATE VASTUVĂITED HAGILE
3.Kostjad hagi ei tunnista.
4.Kostjad leiavad, et dokument, mida hageja peab JS testamendiks, ei vasta pĂ€randi avanemise ajal kehtinud PĂ€rS § 23 nĂ”uetele. Hageja poolt esitatud dokumentidest nĂ€htub, et tunnistajad ei ole vĂ€idetavale testamendile alla kirjutanud. Hageja poolt testamendiks peetud avaldusele on lisatud eraldi lehtedel kahe isiku allkirjad, kes justkui oleks olnud testamendi allkirjastamise tunnistajateks. Viimatinimetatud dokumendid ei ole testamendiks loetud 10. detsembri 2008 avaldusega kokku köidetud. Ka vĂ€idetavas testamendis endas mĂ€rkused nende dokumentide kohta puuduvad. Eeltoodust vĂ”ib jĂ€reldada, et hageja poolt esitatud allkirju ei saa vaadelda tunnistajate testamendi allkirjastamisel kohalviibimise tĂ”endina ning need ei puutu 10. detsembri 2008 avaldusse (testamenti). Lisaks ei ole JS mĂ€rkinud kĂ”nelausele 10. detsembri 2008 avaldusele omakĂ€eliselt testamendi tegemise kuupĂ€eva ega aastat. Isegi kui hageja esitatud testament kehtiks, on pĂ€rija selles nimetatud sisuliselt edasilĂŒkkava tingimusega (PĂ€rS § 33 lĂ”iked 1 ja 2). PĂ€randaja on seadnud tingimuseks, et hageja tasub igakuiselt JS hooldekodus viibimise eest ning kannab tema muud hoolduskulud. Puuduvad tĂ”endid, et nimetatud tingimused olid JS surma hetkeks hageja poolt tĂ€idetud. Ka seetĂ”ttu ei oleks vĂ€idetavas testamendis sisalduv vĂ”imalik kĂ€sutus kehtiv.
MENETLUSE KĂIK
5.Kohus on nÔudnud hageja taotlusel Tallinna notarilt Gunnar Savisaar vÀlja JS pÀrimisasja materjalid (pÀrimistoimiku) ja vÔtnud need tsiviilasja materjalide juurde (vt toimik, II kd, lk 67-145).
6.Asja sisulisel arutamisel 24. oktoobril 2012 toimunud kohtuistungil jĂ€i hageja senises menetluses esitatud vĂ€idete ja nĂ”uete juurde ning palus hagi rahuldada. Kostjad vaidlesid hagile vastu, paludes jĂ€tta selle rahuldamata. Kohus kuulas istungil tunnistajatena ĂŒle jĂ€rgmised isikud: TM, GU ja KK.
KOHTUOTSUSE PĂHJENDUSED
7.Kohus leiab, et hagi tuleb jÀtta rahuldamata.
8.Hageja palub tuvastada, et ta on JS testamendijÀrgse pÀrijana pÀrandi vastu vÔtnud (PÀrS § 117 lg 3) ning nÔuab kostjatelt PÀrS § 139 lg-st 1 lÀhtuvalt pÀrandvara vÀljaandmist.
9.Pooled vaidlevad esmalt JS 10. detsembri 2008 testamendi kehtivuse ĂŒle. Testamendi kehtivuse korral vaidlevad pooled edasi ka selle ĂŒle, kas testamendis sisalduvad korraldused surma puhuks olid JS poolt tehtud tingimuslikult ning kas need tingimused olid pĂ€randi avanemise ajaks tĂ€itunud.
10.Alates 1. jaanuarist 2009 kehtiva pÀrimisseaduse § 180 kohaselt kohaldatakse pÀrimisele pÀrandi avanemise ajal kehtinud seadust, kui viidatud seaduse rakendussÀtetest ei tulene teisiti, sama seaduse § 181 lg 1 jÀrgi on testament vÔi pÀrimisleping on kehtiv, kui see on tehtud kooskÔlas testamendi tegemise vÔi pÀrimislepingu sÔlmimise ajal kehtinud seadusega. 3(6)
2-09-18605
11.JS pÀrandi avanemise ajal (s.o 24.12.2008) kehtinud PÀrS § 9 lg 1 jÀrgi olid pÀrimise aluseks seadus (seadusjÀrgne pÀrimine) vÔi pÀrandaja viimne tahe, mis on avaldatud testamendis (pÀrimine testamendi jÀrgi) vÔi pÀrimislepingus (pÀrimine pÀrimislepingu jÀrgi). Sama paragrahvi teise lÔike kohaselt tuli pÀrimisÔigust pÀrimislepingu jÀrgi eelistada pÀrimisÔigusele testamendi jÀrgi, neid mÔlemaid aga pÀrimisÔigusele seaduse jÀrgi. PÔhimÔtteliselt sama tuleneb ka kehtiva pÀrimisseaduse § 9 normidest.
12.Testamendiga teeb pĂ€randaja oma surma puhuks pĂ€randi kohta korraldusi. Oma vormilt vĂ”isid testamendid enne 1. jaanuari 2009 kehtinud PĂ€rS jĂ€rgi olla notariaalsed vĂ”i kodused. Seadus tundis kahte liiki koduseid testamente: tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testamenti (PĂ€rS § 23) ning omakĂ€eliselt kirjutatud testamenti (PĂ€rS § 24). PĂ€rS § 23 lg 1 kohaselt pidi testaator koduse testamendi kirjutama alla vĂ€hemalt kahe teovĂ”imelise tunnistaja juuresolekul ning mĂ€rkima testamenti testamendi tegemise kuupĂ€eva ja aasta. Tunnistajad pidid olema testamendi allakirjutamise juures ĂŒheaegselt. Sama paragrahvi teise lĂ”ike kohaselt pidi testaator teatama, et tunnistajad on kutsutud tunnistajaks testamendi allakirjutamise juurde ning, et testament sisaldab tema viimset tahet. PĂ€rS § 23 lg 3 nĂ€gi ette nĂ”ude, et tunnistajad kirjutavad testamendile alla kohe pĂ€rast testaatorit. Oma allkirjaga pidid tunnistajad kinnitama, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamade kohaselt on testaator teo- ja otsustusvĂ”imeline. Kohus mĂ€rgib, et pĂ€rimisĂ”iguses on tehingu vormireeglid imperatiivselt reguleeritud. Kohtupraktikas loeti PĂ€rS § 23 lg 2 oluliseks eesmĂ€rgiks seda, et testaator teadvustab endale, et ta avaldab oma viimset tahet. SĂ€tte eesmĂ€rgiks on peetud ka seda, et teavitada ja hoiatada tunnistajaid sellest, et nad on kutsutud tunnistajaks testamendi tegemise juurde ja et testaator avaldab selles oma viimset tahet (vt nt: Riigikohtu 6. oktoobri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-05, p 14). Vastavalt PĂ€rS §-le 93 on testament tĂŒhine tsiviilseadustiku ĂŒldosa seaduses sĂ€testatud alusel. Tsiviilseadustiku ĂŒldosa seaduse (TsĂS) § 83 lg 1 jĂ€rgi on tehingu seaduses sĂ€testatud vormi jĂ€rgimata jĂ€tmise korral tehing tĂŒhine, kui seadusest vĂ”i vormi nĂ”udmise eesmĂ€rgist ei tulene teisiti. KĂ”nealuse PĂ€rS § 23 eesmĂ€rgist ei tulene teisiti (vt: ĂŒlalviidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-21-87-05, p 14).
13.Kohtu hinnangul ei vasta hageja poolt JS koduseks testamendiks loetud dokument eelpool osundatud PÀrS § 23 normidest tulenevatele vorminÔuetele. Hagiavaldusele lisatud 10. detsembri 2008 kuupÀeva kandev dokument (vt toimik, I kd, lk 5, tÔlge lk 19) on pealkirjastatud avaldusena PÔhja-Tallinna sotsiaalabi osakonnale. Avaldus on vÀidetavalt allkirjastatud JS poolt. Selles on muu hulgas mÀrgitud, et avaldaja pÀrandab oma korteri aadressil XXX, Tallinn, VS ning et avaldus on kinnitatud omakÀelise allkirjaga tunnistajate NS ja VS juuresolekul.
14.Esiteks ei vasta kÔnealune kodune testament vorminÔuetele seetÔttu, et testaator ei ole sellele mÀrkinud omakÀeliselt testamendi tegemise kuupÀeva ega aastat vastavalt PÀrS § 23 lg-le 1.
15.Teiseks puuduvad viidatud avaldusel (testamendil) mistahes teiste isikute allkirjad (mis kinnitaksid, et testaator kirjutas testamendile ise alla ja oli teo- ja otsustusvĂ”imeline). Hageja on kĂŒll lisanud (eraldiseisvad) NS ja TM (ka TM) kirjalikud avaldused (vt toimik, I kd, lk 6 ja 7, tĂ”lked lk 20 ja 21), milles need isikud kinnitavad, et viibisid eelpool nimetatud avalduse allkirjastamise juures, millega JS pĂ€randas oma korteri aadressil XXX, Tallinn, VS. Kohus leiab samas, et tunnistajad peaksid PĂ€rS § 23 lg 3 jĂ€rgi allkirjastama sama dokumendi, mille on eelnevalt allkirjastanud testaator. Praegusel juhul ei ole N S ja T M kirjalikud kinnitused aga ĂŒheselt seostavad ĂŒlalkĂ€sitletud 10. detsembri 2008 avaldusega, mida hageja peab testamendiks. 4(6)
2-09-18605 Avalduses endas puudub kinnitus vĂ€idetava tunnistaja T M juuresoleku kohta. Samuti ei meenunud T M kohtule antud ĂŒtlustes, et ta oleks kunagi JS testamendi allkirjastamise juures viibinud. Samuti ei osanud T M oma ĂŒtlustes selgitada, kus ja millistel asjaoludel on ta hageja esitatud kirjaliku kinnituse koostanud (vt toimik, II kd, lk 176). Teine vĂ€idetav tunnistaja N S on hageja vĂ€idete kohaselt surnud, seda on kinnitanud ka T M oma ĂŒtlustes. Lisaks on tsiviilasja materjalide juurde vĂ”etud JS pĂ€rimistoimikus sama 10. detsembri 2008 avaldus koos PĂ”hja-Tallinna linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna ametniku KK pealdisega, millest nĂ€htub, et avaldus oli algselt hageja poolt sotsiaalhoolekande osakonnale enda pĂ€rimisĂ”iguse tĂ”endamiseks esitatud tunnistajate allkirjadeta (vt toimik, II kd, lk 92). KK on samu asjaolusid kinnitanud kohtule antud ĂŒtlustes (vt toimik, II kd, lk 178).
16.Eeltoodu pÔhjal ei ole kohus veendunud, et N S ja T M ka reaalselt viibisid 10. detsembri 2008 testamendiks peetava avalduse allkirjastamise juures. Olemasolevad tÔendid annavad pigem aluse jÀreldada vastupidist. Seega ei saa lugeda tÀidetuks ka PÀrS § 23 lg-s 3 sÀtestatud vorminÔuded. Hageja enda juuresviibimine testamendi allkirjastamisel ei oma Ôiguslikku tÀhtsust, kuna PÀrS § 23 lg 4 jÀrgi ei vÔinud tema kÔnealuse korralduse puhul tunnistajaks olla.
17.KokkuvĂ”ttes leiab kohus, et vaidlusaluse testamendi puhul ei ole tĂ€idetud PĂ€rS § 23 lĂ”igetest 1-3 tulenevaid vorminĂ”uded, mistĂ”ttu tuleb testamenti lugeda selle tegemise ajal kehtinud PĂ€rS § 93 ja TsĂS § 83 lg 1 alusel (nende koostoimes) tĂŒhiseks. Vastavalt TsĂS § 84 lg 1 esimesele lausele ei ole tĂŒhisel tehingul algusest peale Ă”iguslikke tagajĂ€rgi. Eelnenust johtuvalt jĂ€tab kohus hagi rahuldamata. Kohus ei pea menetlusökonoomia kaalutlustest lĂ€htuvalt vajalikuks analĂŒĂŒsida kostjate poolt hagile esitatud muid vastuvĂ€iteid ning ei kĂ€sitle otsuses ka neid puudutavaid tĂ”endeid, sh GU ĂŒtlusi.
18.Seonduvalt hageja vĂ€idetega lisab kohus, et kĂ€esoleva tsiviilasja lahendamise seisukohast puudub iseseisev vajadus kontrollida seda, kas kostjad on Ă”igustatud JS vara pĂ€rima ja kas pĂ€rimistunnistused on neile vĂ€ljastatud Ă”igesti. Otsuses kĂ€sitletud testamendi tĂŒhisus juba iseenesest vĂ€listab hageja pĂ€rimisĂ”iguse. Muid Ă”iguslikke aluseid hagejal JS vara pĂ€rimiseks kohtu poolt tuvastatud asjaoludel ei ole. Asja menetluses ei ole ka ilmnenud, et kostjatel vĂ”i mĂ”nel nendest puuduks Ă”igus pĂ€rida.
19.TsMS § 173 lg 1 jĂ€rgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses vĂ”i menetlust lĂ”petavas mÀÀruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sĂ€testatule nĂ€eb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, vĂ€lja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral mÀÀrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. KuivĂ”rd kohus jĂ€tab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jĂ€tta asjas hageja kanda. Menetlusosaline vĂ”ib nĂ”uda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmÀÀramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 pĂ€eva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jĂ”ustumisest (TsMS § 174 lg 1). HĂŒvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt nĂ€idatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kĂ”ik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). 5(6)
2-09-18605
20.Hageja on saanud tsiviilasjas riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tallinna Ringkonnakohus on vabastanud 29. oktoobri 2009 mÀÀrusega hageja hagiavalduse esitamisel osaliselt, 35 000 krooni (s.o 2236,91 euro) ulatuses, riigilÔivu tasumisest, kohustades hagejat tasuma riigilÔivu summas 5000 krooni (vt toimik, I kd, lk 89-91). TsMS § 190 lg 4 esimesest lausest tuleneb, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mÔistetakse temalt hagi rahuldamata jÀtmise korral menetluskulud riigituludesse tÀies ulatuses vÀlja. TsMS § 190 lg 7 jÀrgi vÔib kohus sama paragrahvi lÔigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis mÔjuval pÔhjusel, muu hulgas kompromissi sÔlmimise tÔttu, ette nÀha kulude riigituludesse tasumise hilisema tÀhtpÀeva vÔi osadena tasumise kohtu mÀÀratud tÀhtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.
21.TsMS § 190 lg-s 7 nimetatud hinnangu andmine on kohtu diskretsiooniotsus. Kohtul tuleb kaaluda, kas isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustuse kergendamiseks on mĂ”juv pĂ”hjus vĂ”i mitte (vt nt: Riigikohtu 14. juuni 2010 mÀÀrus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-10, p 10). LĂ€htudes hageja majanduslikust olukorrast, mida on ulatuslikult analĂŒĂŒsitud ĂŒlalosundatud Tallinna Ringkonnakohtu mÀÀruses, ning arvestades samuti, et hageja on juba tasunud 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud riigilĂ”ivu mÀÀrade alusel lĂ”ivu 5000 krooni (s.o 319,56 euro) ulatuses, tuleb hageja riigilĂ”ivu riigituludesse tasumise kohustusest kohtu hinnangul osaliselt vabastada. Kohus peab pĂ”hjendatuks mĂ”ista hagejalt riigi tuludesse tĂ€iendavalt vĂ€lja riigilĂ”iv 400 euro ulatuses. Ăhtlasi peab kohus pĂ”hjendatuks mÀÀrata hagejale vĂ€ljamĂ”istetud summa riigituludesse tasumiseks seaduses sĂ€testatust (TsMS § 179 lg 5) pikem tĂ€htaeg - hagejal tuleb kohustus tĂ€ita ĂŒhe aasta jooksul arvates kĂ€esoleva kohtuotsuse jĂ”ustumisest. LĂ€htudes eeltoodust, mĂ”istab kohus riigilĂ”ivu hagejalt tĂ€iendavalt riigituludesse vĂ€lja 400 euro ulatuses ning vĂ”imaldab seda tasuda seaduses sĂ€testatust pikema tĂ€htaja jooksul. Indrek Parrest kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.