lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-120-12

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 29.10.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-120-12
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
29.10.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1785
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Hankija täiendav seisukoht
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-06-29
Aruandlus
Sotsiaalkindlustusamet · Kiri SISSE · 2026-07-03
Nõudekiri
Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-07-03
Vastus teabe edastamisele
Ravimiamet · Väljaminev kiri · 2026-07-02
Hankija seisukoht hankemenetluse peatamise kohta
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-06-12
Hankija vastus
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-06-17

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 131 lg 1, 2Sissetulek, millele ei saa pöörata sissenõuetRÕS § 22 lg 3, 5Riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramineTsMS § 423 lg 1, 2Hagi läbivaatamata jätmise alusedPankrS § 108 lg 3PankrS § 35 lg 1PankrS § 36 lg 6PankrS § 37 lg 1PankrS § 43 lg 1PankrS § 55 lg 3

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (7)

lahend.ee
2-23-14715/48Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.11.20252-24-1587/32Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium24.03.20253-24-1640/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja31.05.20243-23-686/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium18.05.20233-21-771/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium12.10.20212-21-3458/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium07.06.2021

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla10822269(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

RESOLUTSIOON

KOHTUMÄÄRUS

3-2-1-120-12 Tartu, 29. oktoober 2012. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Tambet Tampuu Mari Roolaane hagi Aktsiaseltsi Lääne-Tallinna Keskhaigla vastu 1754 euro 84 sendi saamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 23. märtsi 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-58004 Mari Roolaane määruskaebus Hageja Mari Roolaan (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Kati Raudsepp Kostja Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla (registrikood 10822269), esindaja vandeadvokaat Ants Nõmper 1. oktoober 2012. a, kirjalik menetlus

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 23. märtsi 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-58004 ja Harju Maakohtu 30. jaanuari 2012. a määrus samas tsiviilasjas. Saata asi samale maakohtule uueks lahendamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Barrister riigieelarvest makstavaks tasuks Mari Roolaanele kassatsiooniastmes osutatud riigi õigusabi eest 115 (ükssada viisteist) eurot 20 senti. Ülejäänud osas jätta taotlus riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks läbi vaatamata.
RÕS § 17 lg 3Riigi õigusabi jätkuvus
RÕS § 24 lg 1Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamaksmine
RÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused
TsMS § 131 lg 1Hagihind juriidilise isiku otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise puhul
TsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 183Juriidilisele isikule ja pankrotivõlgnikule menetlusabi andmise piirangud
TsMS § 217 lg 5Esindamine kohtus
TsMS § 701 lg 3Määruskaebuse lahendamine
2-18-10564/26
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
24.04.2019

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Mari Roolaan (hageja) esitas 25. novembril 2011 Harju Maakohtule hagi Aktsiaseltsi LääneTallinna Keskhaigla (kostja) vastu. Hageja palus mõista kostjalt välja tervise kahjustamisega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks 1754 eurot 84 senti ja mõistliku mittevaralise kahju hüvitise kohtu määratud suuruses.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata.
3.Harju Maakohus jättis 30. jaanuari 2012. a määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 p 2 järgi peab menetlusosaliseks olema hageja pankrotihaldur, kuna 26. novembril 2010 on välja kuulutatud hageja pankrot ja nõutav hüvitis tuleks arvata pankrotivarasse. Kuna hageja pankrot kuulutati välja enne hagi esitamist, ei kohaldu PankrS § 43 lg 1. Hagejal ei olnud õigust hagi esitada ja maakohus oleks saanud hagi menetlusse võtta üksnes siis, kui pankrotihaldur oleks menetlusse astunud. Kuna pankrotihaldur ei ole soovinud hagejat hagi esitamisel esindada, tuleb hagi jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 9 alusel läbi vaatamata.
4.Hageja palus määruskaebuses maakohtu määruse tühistada. Kostja palus jätta maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja saatis selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 23. märtsi 2012. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid muutis määruse põhjendusi. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et PankrS § 108 lg 3 koos PankrS § 35 lg 1 p-ga 2 sätestavad, et pankrotivõlgnikul ei ole õigust pankrotimenetluse kestel ise esitada nõudeid, millele saab pöörata sissenõude. Hageja esitatud varalise kahju hüvitamise nõudele on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 1 p 6 järgi võimalik sissenõuet pöörata, mistõttu arvatakse see pankrotivara hulka ja võlgnik ei saa seda ise esitada. Küll ei saa TsMS § 131 lg 1 p 6 järgi üldjuhul pöörata sissenõuet mittevaralise kahju hüvitisele, seda saab teha üksnes TMS § 131 lg 2 esimeses lauses nimetatud asjaoludel. Arvestades seda, et võlgnik on pankrotis, eelduslikult ei ole võimalik võlausaldajate (sissenõudjate) nõudeid täielikult rahuldada ja nõuete rahuldamist korraldab täituri asemel haldur, kellele ka nõudeavaldused esitatakse, tuleb eeldada, et sissenõue on võimalik pöörata ka mittevaralise kahju hüvitisele. Kuivõrd hageja nõuded puudutavad vara, mille võib arvata pankrotivarasse, läks pankroti väljakuulutamisega pankrotihaldurile üle õigus olla nende nõuete osas võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks (PankrS § 35 lg 1 p 2) ning hagejal kui pankrotivõlgnikul ei ole hagi esitamise õigust. Maakohus leidis ekslikult, nagu oleks hagi esitamise õiguse puudumine samastatav esindusõiguse puudumisega, ning kohaldas sellest tulenevalt ekslikult TsMS § 423 lg 1 p 9. Hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Kuivõrd hagi esitanud isikul ei ole hagemisõigust, ei ole hagiga tema taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Otsustamaks, kas hagejal on hagemisõigus, ei ole tähtis, et hagejale on antud riigi õigusabi, sest esindaja õigused ei saa ületada menetlusosalise õigusi, keda ta esindab (TsMS § 217 lg 5 esimene lause). Kuivõrd pankrotihaldur ei ole võlgniku esindajaks ega ole omal nimel esitanud hagi ega ka määruskaebust, ei ole tähtis, et määruskaebusele on alla kirjutanud ka haldur. Nõuete esitamise vajalikkuse üle tuleb otsustada pankrotihalduril, kellel pankrotimenetluse kestel on õigus ja kohustus muu hulgas pankrotivara moodustamist korraldada (PankrS § 55 lg 3 p 1).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Hageja palub määruskaebuses Riigikohtule maakohtu ja ringkonnakohtu määrused tühistada ning saata asi samale maakohtule menetluse jätkamiseks. Hageja arvates kohaldas ringkonnakohus vääralt TMS § 131 lg-t 2. Selle sätte kohaldamiseks pidanuks kohus esmalt tuvastama, kui suured on sissenõudjate (pankrotivõlausaldajate) nõuded ja kui suur on võlgniku muu vara peale vaidlusaluse mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Samuti peaks olema teada mittevaralise kahju hüvitise suurus, mis selguks alles hagi lahendamisel, kuivõrd hagis on palutud mõista õiglane hüvitis kohtu äranägemisel. Kui mittevaralise kahju hüvitise suurus oleks teada, pidanuks kohus hindama, kas sissetuleku arestimine on pankrotivõlausaldajate nõuete liiki ja mittevaralise kahju hüvitise suurust arvestades õiglane. Lisaks on mittevaralise kahju hüvitisele sissenõude pööramiseks vajalik sissenõudja avaldus ja ära tulnuks kuulata võlgnik. TMS § 131 lg 2

väära kohaldamise tõttu arvas ringkonnakohus valesti mittevaralise kahju hüvitamise nõude pankrotivara hulka. Ringkonnakohus ei pööranud piisavalt tähelepanu asjaolule, et hagejale oli hagi esitamiseks antud riigi õigusabi ja hagi on esitatud riigi õigusabi korras määratud advokaat. Seetõttu on ringkonnakohtu määrus vastuolus TsMS § 183 lg-tega 2 ja 3. Hagi esitamisega seotud riigi õigusabi on taotletud pankrotihalduri teadmisel ja heakskiidul. Nii on ringkonnakohus rikkunud oluliselt ka TsMS § 423 lg 2 p 2, jättes selle alusel hagi läbi vaatamata põhjendusel, et hagejal ei ole hagemisõigust. Selline seisukoht on vastuolus põhiseaduse §-ga 25. Hagejale on antud riigi õigusabi kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 6 ei välista täielikult riigi õigusabi andmist mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Samuti reguleerib viidatud säte üksnes olukorda, kus on esitatud ainult mittevaralise kahju hüvitamise nõue.

7.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
8.Hagejat riigi õigusabi korras esindav vandeadvokaat Kati Raudsepp esitas Riigikohtule ka taotluse määrata riigi õigusabi tasuna kindlaks kokku kaheksa tunni eest 307 eurot 20 senti (käibemaksuta 256 eurot) OÜ Advokaadibüroo Barrister kasuks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9.Kolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese lause alusel tühistada. Asi tuleb saata menetlemise jätkamiseks maakohtule.
10.Põhimõtteliselt muutub kogu füüsilisest isikust pankrotivõlgniku vara PankrS § 35 lg 1 p 1 ning § 108 lg-te 1 ja 2 järgi pankrotivaraks. Pankrotivara hulka ei kuulu PankrS § 108 lg 3 järgi üksnes vara, millele seaduse kohaselt ei või pöörata sissenõuet. Seega kuuluvad ka pankrotivõlgniku nõuded kolmandate isikute vastu vähemalt eelduslikult pankrotivara hulka. Pankrotivara valitsemise ja käsutamise õigus ning õigus olla võlgniku asemel vara puudutavas vaidluses menetlusosaline läheb pankroti väljakuulutamisega PankrS § 35 lg 1 p 2 ja § 36 lg 1 järgi üle pankrotihaldurile ning võlgnik kaotab PankrS § 35 lg 1 p 3 järgi õiguse teha pankrotivaraga tehinguid. Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist PankrS § 37 lg 1 esimese lause järgi vastu võtta üksnes haldur.
11.Vaatamata eelnevale ei ole võlgniku õigus vara käsutada ja seda puudutavas kohtumenetluses osaleda seadusega siiski välistatud. Nimelt võib füüsilisest isikust võlgnik PankrS § 36 lg 6 esimese lause järgi pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku teise isiku vastu esitatud hagi ja haldur vaatamata menetlusest teadmisele kohtumenetlusse ei astu, võib võlgnik PankrS § 43 lg 1 järgi ka hagejana menetluses jätkata. Kohaldades viidatud PankrS § 36 lg 6 esimest lauset ja § 43 lg-t 1, leiab kolleegium, et pankrotivõlgnik võib hageda pankrotivarasse kuuluva nõude rahuldamist oma pankrotihalduri nõusolekul ka siis, kui tema pankrot oli välja kuulutatud enne hagi esitamist. Halduri nõusolekut võib eeldada, kui haldur on nõudest teadlik ja ise hagi esitada ei soovi. Ei ole mõistlikku põhjendust tõlgendada seadust selliselt, et pankrotivõlgnikul oleks sel juhul keelatud nõuda talle kuuluva nõude

rahuldamist. Pealegi võiks sellisel juhul olla tegemist vara käsutamise ebaproportsionaalse piiranguga põhiseaduse § 32 lg 2 mõttes.

12.Hageja pankrotihaldur Kauri Rattus on Harju Maakohtu 27. mai 2011. a hagejale riigi õigusabi andmise määruse järgi toetanud hagejale riigi õigusabi andmist hagi esitamiseks, kuna tegemist on väga spetsiifilise vaidlusega meditsiiniõiguse valdkonnas, mis ei kuulu halduri töö valdkonda ja mistõttu ei saa temalt oodata hageja esindamist (tl 109). Lisaks on haldur kätte saanud maakohtu
30.jaanuari 2012. a määruse (tl 142) ja allkirjastanud maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse, milles paluti maakohtu määrus tühistada ja hagi menetlemist jätkata (tl 144-149). Eelnevast järeldab kolleegium halduri nõusolekut, et hageja võib ise kostjat hageda.
13.Kuivõrd pankrotihaldur on andnud nõusoleku hagi esitamiseks, võis hageja hagi esitada sõltumata sellest, kas nõue, mille rahuldamist ta hagis soovis, kuulub pankrotivarasse või mitte. Seega ei ole seda küsimust vaja ka hagi menetlusse võtmisel otsustada. See, kas nõutav hüvitis mittevaralise kahju eest kuulub PankrS § 108 lg 3 ning TMS § 131 lg 1 p 6 ja lg 2 alusel pankrotivarasse, selgitatakse välja hüvitise maksmisel, kui pankrotimenetluses hinnatakse, kas mittevaralise kahju hüvitisele sissenõude pööramine on asjaolude järgi õiglane. Seega ei välista hageja pankroti väljakuulutamine tema nõuete maksmapanekut, nagu leidsid kohtud. Seetõttu tuleb kohtute määrused tühistada ja asja menetlust maakohtus jätkata.
14.Menetluskulude jaotus tuleb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt lahendada alama astme kohtus.
15.Hagejale on antud riigi õigusabi hageja esindaja kasutamiseks kohtueelses menetluses ja kohtus Harju Maakohtu 27. mai 2011. a määrusega. Menetlusabi laieneb RÕS § 17 lg 3 järgi ka kaebuse esitamisele ringkonnakohtule ja Riigikohtule. Määruse järgi ei ole piiratud menetlusabi andmist, st hageja võis esitada ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kolleegiumi arvates tuleb surma põhjustamisega või kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamise nõuet lugeda selliseks, mille vastu on eelduslikult olemas tungiv avalik huvi RÕS § 7 lg 1 p 6 mõttes. Ebamõistlik ja ebaõiglane oleks piirata selliste valurahanõuete esitamiseks riigi õigusabi saamist, eriti kui võlaõigusseaduse § 134 lg 2 näeb sel juhul põhimõtteliselt alati ette hüvitise nõudmise õiguse. Vastupidine tõlgendus tähendaks mh kuriteoohvri õiguste olulist ja võimalikku ebaproportsionaalset piirangut.
16.Kolleegiumi arvates on hagejat esindava vandeadvokaadi taotlus riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks põhjendatud Riigikohtu menetlust puudutavas osas. Taotlusest nähtub, et Riigikohtu menetluses on riigi õigusabi osutamiseks kulunud 3 tundi, sh 2 tundi määruskaebuse koostamiseks Riigikohtule, 0,5 tundi kostja määruskaebusele esitatud vastusega tutvumiseks ja selle suhtes kirjalike seisukohtade koostamine ning 0,5 tundi asjakohaste Riigikohtu lahenditega tutvumine. Kolleegium leiab, et märgitud ajakulu on põhjendatud ja riigi õigusabi tasuks tuleb määrata kuue pooltunni eest 96 eurot, koos käibemaksuga aga 115 eurot 20 senti (96 * 1,2). Riigi õigusabi tasu ja kulud maksab RÕS § 24 lg 1 alusel välja Eesti Advokatuur.
17.Riigi õigusabi taotlus jääb RÕS § 22 lg 5 teise lause järgi läbi vaatamata osas, milles on taotletud tasu kindlaksmääramist maa- ja ringkonnakohtus osutatud riigi õigusabi eest, kuna taotlust ei ole

esitatud kehtestatud korras. RÕS § 22 lg 3 esimese lause järgi tuleb taotlus esitada iga kohtuastme lõpus, mistõttu saab igas kohtuastmes nõuda tasu kindlaksmääramist üksnes selles kohtuastmes antud riigi õigusabi eest. Selliselt on igal kohtuastmel võimalik kontrollida tema menetluses riigi õigusabile kulutatud aja põhjendatust. Ants Kull, Villu Kõve, Tambet Tampuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.