lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-23-686/20

Rahvastik › Pagulased

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 18.05.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-23-686/20
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Pagulased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
18.05.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2145
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 104 lg 1Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 111Menetlusabi andmise tingimusedHKMS § 115Menetlusabi taotluse sisuHKMS § 116 lg 2Menetlusabi taotluse lahendamineHKMS § 117 lg 1Menetlusabi andmise tühistamineHKMS § 203 lg 1Määruskaebuse esitamineHKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kordHKMS § 207 lg 1Määruskaebuse menetlusse võtmise kord

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-23-686/29Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja19.06.2023

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-23-264/30Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium22.05.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

18.05.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-686

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tekitatud kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad MS ja IP

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12.04.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 12.04.2023 määruse peale.

Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 12.04.2023 määruse resolutsiooni p-d 2–4 muutmata, täiendades määruse põhjendusi ringkonnakohtu määruse põhjendustega.

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 viimane lause).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas 07.02.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 03.01.2023 otsuse nr 7002210033-2 tühistamiseks, PPA kohustamiseks väljastada X-le elamisluba ning kahju hüvitamiseks. Koos kaebusega oli esitatud menetlusabi taotlus ning majandusliku seisu teatis.
2.Tallinna Halduskohus võttis 21.02.2023 määrusega kaebuse haldusasjana nr menetlusse (resolutsiooni p 2), rahuldas kaebaja menetlusabi taotluse osaliselt ning vabastas kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest (resolutsiooni p 1.1) ning 21.02.2023 määruse

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2801/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1613/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
HKMS § 28Menetlusosalise kohustused
HKMS § 43 lg 2Korduv kaebus
HKMS § 50Avalduse mõiste ja õigsus
RÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused
TsMS § 186Taotleja majandusliku seisundi hindamine
3-23-264

3-23-686

ja menetlust lõpetava lahendi põhjenduste ja resolutsiooni tõlkimise kulude kandmisest (resolutsiooni p 1.2).

3.PPA esitas 08.03.2023 haldusasjas nr 3-23-264 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 21.02.2023 määruse resolutsiooni punktide 1, 1.1 ja 1.2 tühistamiseks. PPA hinnangul ei vasta kaebaja majanduslik olukord menetlusabi taotluses toodule. X veedab Eestis aega spaades, nautides hommikusööke ja spaamõnusid ning lendab pärast spaa külastust Saaremaalt mandrile lennukiga, käib kinos ja kontsertidel, ööbib ja veedab aega kallites hotellides ning eksponeerib oma elustiili Youtube ́s. Kaebaja väidetav sissetulek 200 eurot (millest iga kuu läheb 140 eurot sõidukaardi soetamiseks, 40 eurot söögile ja 20 eurot muude majanduskulude peale) ei võimalda eksponeeritud elustiiliga elamist. Kaebaja näitab oma üleolekut rahalisest abist ka sellega, et viskab ühes videos talle majutuskeskusest antud abipaki üleolevalt prügikasti.
4.Tallinna Ringkonnakohus tagastas 22.03.2023 määrusega PPA määruskaebuse.
5.Tallinna Halduskohus eraldas 31.03.2023 määrusega haldusasjas nr 3-23-264 07.02.2023 kaebuses esitatud nõuded. Kahju hüvitamise nõude menetlemine jätkus haldusasjas nr 3-23-686.
6.Kaebaja esitas 03.04.2023 halduskohtule selgituse oma majandusliku seisundi kohta ja riigi õigusabi taotluse asjas 3-23-686.
7.Tallinna Halduskohus võttis 12.04.2023 määrusega haldusasja nr 3-23-686 juurde Politseija Piirivalveameti poolt 08.03.2023 haldusasjas nr 3-23-264 esitatud menetlusdokumendi (resolutsiooni p 1); tühistas Tallinna Halduskohtu 21.02.2023 määrusega haldusasjas nr 3-23264 kaebajale antud menetlusabi riigilõivust ja tõlkekuludest vabastamiseks ning kohustas kaebajat tasuma riigilõivu 350 eurot (resolutsiooni p-d 2 ja 3); ja jättis rahuldamata kaebaja 03.04.2023 taotluse riigi õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 4). Määruse põhjenduste kohaselt on kaebaja kohtule 03.04.2023 selgitanud, et tal puuduvad arvelduskontod pankades ja ta kasutab vaid sularaha. PPA on 08.03.2023 menetlusdokumendis esitanud tõendina videod ning lingid Youtube ́i veebilehele, kuhu kaebaja on postitanud videoid enda elust Eestis ning kirjeldanud endaga toimuvat. Videotest nähtub, et kaebaja on külastanud Eestis korduvalt restorane, muuseume, hotelle, ehk teinud selliseid kulutusi, mida pole võimalik teha olukorras, kus kaebajal tuleb hakkama saada 200 euroga kuus. Kaebaja selgitas kohtule, et puhkas Saaremaal talle makstud sotsiaaltoetusena saadud raha eest ning kulutas kokku u 75 eurot. Kohus ei pidanud neid väiteid usutavaks. Lennupileti hind Kuressaarde maksab 26 kuni 34 eurot. Saaremaa spaahotellide ühe öö hind jääb vahemikku 67 eurot kuni 143 eurot. Seega pole Saaremaal asuvat spaad võimalik kaebaja kirjeldatud viisil 75 euro eest külastada. Kaebaja põhjendused on vastuolus ka menetlusabi taotluses tooduga, sest taotluse kohaselt kulub sotsiaaltoetusena saadav raha kaebaja igapäevaste kulutuste eest tasumiseks. Kaebaja pole andnud selgitusi teiste märkimisväärselt suurte kulutuste tegemise kohta. Arvestades kaebaja kulutuste suurust, pidas kohus usutavaks PPA eeldust, et kaebajal on olemas raha riigilõivu ja vajalike tõlgete eest tasumiseks.

2(6)

3-23-686

Halduskohtu hinnangul ei vasta kaebaja oma majandusliku seisundi poolest ka riigi õigusabi saamise tingimustele. Samuti ei nähtu, et PPA ametnikud oleksid kaebajale tekitanud mittevaralist kahju nõnda, et on vajadus anda riigi õigusabi tingituna avalikust huvist.

8.Kaebaja esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub halduskohtu määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohus tõlgendanud videolõike valesti. Kaebaja pole meelelahutuslikke kulutusi teinud ise, vaid neid kannavad tema eest tema sõbrad ja tuttavad. Kaebaja otsustab ise, millist osa oma elust avalikult kajastada. Videotest ei nähtu, kes ja kuidas tarbitud teenuste eest tasus. Kaebaja ei nõustunud kohtu järeldusega, et Saaremaad ei ole võimalik 75 euro eest külastada. Reis Saaremaale toimus 2023. a veebruaris. Kui ööbimine hotellis toimub hooajaväliselt, tuleb selle eest reeglina tasuda vähem. Näiteks maksab üks öö Spa Hotellis Meri 54 eurot (18.04–19.04.2023). Maikuus võib Saaremaal leida majutust ka hinnaga 35 eurot. Kaebaja ei maksnud Saaremaale reisides majutuse eest ise. Lennupilet maksis 26 eurot ning tasumine toimus sularahas. Seetõttu ei saa väita, et kaebaja tasus selle eest ise. Kaebaja esindaja tunnihind on 234 eurot (sh käibemaks). Saaremaa reisi kogusumma ei kata lepingulise esindaja ühe töötunni tasu. Kaebaja ei nõustu kohtu järeldusega, et ta on võimeline tasuma kohtupidamisega kaasnevaid kulusid. Riigi õigusabi tasu on turuhinnast kaks korda madalam. Kaebaja hinnangul ei ole selge, milliseid muid kulusid kohus silmas pidas. Kohus viitas kulutustele, mis on tehtud restoranidele, hotellidele, muuseumidele ja reisimisele, kuid pole tõendatud, et kaebaja tasus nende kulude eest ise.
9.PPA esitas 08.05.2023 vastuse määruskaebusele, milles palus jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebaja väited tema keerulise majandusliku olukorra kohta on vastuolulised ja paljasõnalised. Ta ei ole esitanud ühtegi tõendit, et meelelahutuses osalemine toimus sõprade ja võõraste inimeste „lahke pakkumise“ abil. Sõbrad ja tuttavad on jäänud anonüümseteks ning nende toetuse iseloom ja suurus on teadmata. Sõit Saaremaale ületab oluliselt kaebaja eelarvet, mis viitab selgelt, et isik ei pea ennast üleval üksnes riigi toetustest. KAebaja rahaline seis ei saa olla nii keeruline, kui ta põlgab ära vabatahtlike pakutavat abi (viskab demonstratiivselt ära abipaki). Haldusasjas nr 3-22-1671 esitas kaebaja õigusabilepingu, mille kohaselt ta sai õigusabi teenust kokku 10 tundi maksumusega 100 eurot/tund kokku summas 1000 eurot. Järelikult tal on rahalisi vahendeid teenuse ostmiseks, mis ei ole jõukohane suuremale osale Eestis alaliselt elavatele isikutele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Määruskaebuse menetlusse võtmine

10.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud

3(6)

3-23-686

nõuetele piisaval määral, et see lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-d 9 ja 10). Menetlusabi tühistamine

11.Vaidlustatud määrusega tühistas halduskohus HKMS § 117 lg 1 p 1 alusel oma varasema, 21.02.2023 määruse osas, millega ta oli rahuldanud kaebaja menetlusabi taotluse. HKMS § 117 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabi andmise tühistada, kui menetlusabi saaja on menetlusabi taotledes esitanud valeandmeid. Halduskohtu arvates oli kaebaja esitanud menetlusabi taotluses oma majandusliku seisundi kohta valeandmeid, kui oli sinna märkinud, et tema ainsaks sissetulekuks on sotsiaaltoetus summas 200 eurot kuus ja tal puuduvad piisavad rahalised vahendid menetluskulude eest tasumiseks. Kaebaja kinnitusel arveldab ta vaid sularahas. Halduskohtu hinnangul muutis kaebaja väited sissetuleku suuruse kohta mitteusutavaks asjaolu, et kaebaja on leidnud võimalusi meelelahutuslike kulutuste tegemiseks (hotellides ööbimine, Saaremaale lennukiga lendamine, restoranide, muuseumide ja kontsertide külastamine).
12.Esiteks märgib ringkonnakohus, et taotleja menetlusabi saamise tingimustele vastamise tõendamiskoormus lasub kaebajal. Kuigi HKMS § 116 lg 2 ning TsMS § 186 lg-te 5 ja 6 järgi on kohtul võimalus küsida ja koguda menetlusabi taotlust täpsustavaid andmeid, tuleneb HKMS § 115 lg-st 2, et eelkõige tuleb taotlejal endal esitada andmed ning tõendada enda vastavust menetlusabi andmise kriteeriumitele (vrdl Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.06.2016 määrus asjas nr 3-2-1-41-16, p 8 esimene lõik). Kohus saab lähtuda esitatud andmete õigsusest ega pea neid alati üle kontrollima. Vajaduse korral saab kohus pöörduda majandusliku olukorra selgitamiseks menetlusabi taotleja poole. Taotleja peab arvestama, et valeandmete esitamine (sh andmete varjamine) ei ole tagajärjeta. Teadlik valeandmete esitamine kohtule menetlusabi saamiseks on vastuolus HKMS § 50 lg-st 2 tuleneva kohustusega esitada kohtule ainult tõeseid andmeid ning HKMS § 28 lg-test 1 ja 2 tuleneva keeluga kuritarvitada oma menetlusõigusi.
13.Mistahes varjamine ei too aga vältimatult kaasa menetlusabi tühistamist. See oleks vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. HKMS § 117 lg 1 p 1 kohaldamise eelduseks on asjaolu, et taotleja esitas menetlusabi taotluses süüliselt valeandmeid (Riigikohtu halduskolleegiumi 10.05.2022 määrus asjas nr 3-22-56, p 21). Menetlusabi tühistamine on kohtu kaalutlusotsus, mida saab teha esmajoones siis, kui ilmnevad olulised valeandmed, mh andmete esitamata jätmine, mis oluliselt moonutab taotleja majanduslikku seisundit ja võinuks mõjutada menetlusabi andmist või olulisel määral selle ulatust ning ei ole alust arvata, et valeandmete esitamine toimus eksimuse või teadmatuse tõttu (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.06.2016 määrus asjas nr 3-2-1-41-16, p 8).
14.Eeltoodust tuleneb, et kohus võib menetlusabi andmise tühistada, kui menetlusabi taotleja on teadvalt esitanud olulisi valeandmeid, mh jätnud kohtu olulistest andmetest teavitamata. Sealjuures tuleb kohtul arvestada, kas valeandmeid, sh ebaõigeid või ebatäielikke andmeid, on esitatud tahtlikult või hooletusest ning kas need andmed puudutavad taotleja menetlusabi andmise tingimuste täitmist (eelkõige majanduslikku seisundit) olulisel määral. Seega ei pruugi olla põhjust menetlusabi andmisest keeldumiseks, kui taotleja ei ole esitanud andmeid talle

4(6)

3-23-686

kuuluva või temale kingitud väiksema väärtusega esemete kohta (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-16, p 8).

15.Ringkonnakohus leiab sarnaselt halduskohtuga, et praeguse asja asjaolusid arvestades on piisav alus järeldada, et ilmnenud on olulised valeandmed, sh andmete esitamata jätmine sellises ulatuses, mis moonutab taotleja majanduslikku seisundit. Kaebaja selgitused, mille kohaselt on meelelahutuslikud kulud kandnud tema eest kolmandad isikud, on mh vastuolus kaebaja 04.03.2023 selgitustega kulude kandmise kohta ja seavad kahtluse alla kaebaja väidete üldise veenvuse. Näiteks 04.03.2023 selgituses märgib kaebaja, et kulud Saaremaa reisile on ta kandnud sotsiaaltoetuse arvelt, kuid määruskaebuses on kaebaja märkinud, et need kulud on kandnud tema eest kolmas isik. Määruskaebuses selgitab kaebaja, et videotest ei nähtu, kes on kulude eest tasunud (dtl 576, määruskaebuse p 2.3 teine lõik). Sellega vastuolus on kaebaja määruskaebuses esitatud seisukoht, et saab samade videote abil tõendada, et kulusid pole tema ise kandnud (dtl 576, määruskaebuse p 2.3 esimene lõik). Õige on vastuses määruskaebusele toodud PPA seisukoht, et kaebaja on jätnud esitamata tõendid selle kohta, et tema kulutusi kannavad teised isikud, ning selliste asjaolude olemasolu kohta saab tõendeid esitada ainult kaebaja. PPA viitab ka sellele, et haldusasjas nr 3-22-1671 esitas kaebaja õigusabilepingu, mille kohaselt ta sai õigusabi teenust kokku 10 tundi maksumusega 100 eurot/tund kokku summas 1000 eurot, mis kinnitab samuti kaudselt kohtule seni teatamata sissetulekuallikate olemasolu. Lisaks tuleb nõustuda PPA-ga, et toiduabi paki prügikasti viskamine viitab sellele, et kaebajal on võimalus leida oma kulutuste katmiseks ka muid, riigi abiga mitteseotud katteallikaid, kuna tegelikult 200 euro suurusest sotsiaalabist elatuv inimene sellist abi tagasi ei lükkaks.
16.Halduskohtu määruse järgi peab kaebaja tasuma riigilõivu 350 eurot. Sellises ulatuses raha leidmine ei ole ringkonnakohtu hinnangul kaebaja jaoks ülejõukäiv, arvestades muid tema kulutusi. Vajaduse korral saab kaebaja taotleda halduskohtult tasumise tähtaja pikendamist. Ringkonnakohus arvestab menetlusabi tühistamise proportsionaalsuse hindamisel lisaks eeltoodule ka asjaoluga, et menetlusabi andmata jätmise tõttu kaebuse läbi vaatamata jätmine ei ole kaebaja jaoks raske ja pöördumatu tagajärg, kuna see ei takista sama kaebusega uuesti kohtusse pöördumist ning kahjunõude saab esitada kolme aasta jooksul (HKMS § 43 lg 2 ja § 46 lg 4). Kuna kahjunõue on mh seotud PPA 03.01.2023 otsuseni nr 7002210033-2 viinud rahvusvahelise kaitse menetlusega, on mõistlik ära oodata selle otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise tulemused, kuna seal võidakse anda hinnang menetluses toimunu õiguspärasuse kohta. Samuti ei nähtu praeguse seisuga, et oleks piisav alus eeldada, et kaebusel on tõsiseltvõetavaid eduväljavaateid (HKMS § 111 lg-d 1 ja 3). Kaebajal on õigus esitada arvukatel erinevatel alustel kahjunõudeid, kuid ta peab selle eest maksma riigilõivu seaduses ettenähtud ulatuses. Menetlusabi andmise tingimused suunavad isikuid mitte kergekäeliselt esitama kohtutele perspektiivituid kaebusi. Isiku sissetulekust lähtuv menetluslik piirang võimaldab hoiduda menetlusabi andmisest valimatult igale kohtusse pöördujale. See aitab omakorda vältida põhjendamatute kaebuste kohtulikku menetlemist, mis võib põhjustada kohtusüsteemi suutmatuse pakkuda tõhusat kohtulikku kaitset mõistliku aja jooksul (Riigikohtu üldkogu 12.04.2016 otsus asjas nr 3-3-1-35-15, p-d 33 ja 38).
17.Puudub vältimatu vajadus anda kaebajale menetlusabi eestikeelsete kohtulahendite vene keelde tõlkimiseks, kuna selleks saab kaebaja kasutada internetis tasuta tõlkeprogramme. Need 5(6)

3-23-686

on nüüdseks piisavalt kvaliteetsed ja võimaldavad muuta menetlusdokumendid eesti keelt mittevaldavale inimesele arusaadavaks. Riigi õigusabi taotlus

18.Järgmiseks analüüsib ringkonnakohus riigi õigusabi andmisest keeldumist.
19.Kaebaja nõuab PPA-lt kahju hüvitamist. Kahju on kaebaja hinnangul tekkinud seoses PPAle 23.02.2022 esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisega. Ringkonnakohtu seisukohad, et menetlusabi pole alust anda kaebuse perspektiivituse ja menetluses osalemise ebamõistlikkuse tõttu, on üle kantavad ka riigi õigusabile. Kaebuses esile toodud asjaoludest nähtuvalt on kahju vähemalt osaliselt mittevaraline. Lisaks, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kuigi kõikides haldusasjades esineb avaliku huvi element, peab avalik huvi konkreetse mittevaralise kahju nõude vastu olema tavalisest oluliselt suurem, et oleks täidetud „tungiva avaliku huvi“ kriteerium. Intensiivset õiguste riivet ja sellega seotud tungivat avalikku huvi kaebajale mittevaralise kahju hüvitamiseks praeguses asjas ei nähtu. Näiteks on Riigikohus on selgitanud, et tungiv avalik huvi RÕS § 7 lg 1 p 6 mõttes on olemas surma põhjustamisega või kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude menetlemisel (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29.10.2012 määrus asjas nr 3-2-1-120-12 p 15). Eeltoodu alusel nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et riigi õigusabi andmisest tuleb keelduda ka RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium