2-12-4033/20 - Võlaõigus - Muud kindlustuslepingud - Tartu Ringkonnakohus - lahend.ee

1.Viru Maakohus tegi 27.02.2012. a tsiviilasjas nr 2-12-4033 tagaseljaotsuse, millega rahuldas esitatud hagi täielikult ning mõistis KÜ-lt Puškini 12 AS Swedbank P&C Insurance kasuks võlgnevuse katteks kokku 3 291,33 eurot. Hageja menetluskulud jäid täielikult kostja kanda ning kostjalt mõisteti välja hageja kasuks menetluskulude katteks 543,24 eurot. Kostja menetluskulud jäid tema enda kanda. Tagaseljaotsus tehti TsMS § 407 lg 1 alusel. Kohtuotsuse sai kostja kätte 06.03.2012. a. KÜ Puškini 12 lepinguline esindaja esitas 15.03.2012. a kohtule kaja, milles palus kohtul taastada menetlus tsiviilasjas nr 2-12-4033. Kostja lepinguline esindaja selgitas, et päev, millal kostja seaduslik esindaja Viru Maakohtu saadetud materjalid kätte sai, s.o 03.02.2012. a, oli reede ja kellaaeg 15.40. Järgneval esmaspäeval, s.o 06.02.2012. a informeeris juhatuse liige V.K. korteriühistu juhtkonda saabunud kirjast ning kutsus operatiivselt kokku KÜ Puškini 12 juhtkonna koosoleku otsuse vastuvõtmiseks Viru Maakohtu saadetud kirja osas. Samal päeval toimus KÜ Puškini 12 juhtkonna koosolek, milline otsustas otsida KÜ Puškini 12 huvide ja õiguste kaitsmiseks tsiviilasjas 2-12-4033 lepingulist esindajat. Arvestades, et korteriühistu juhatuse otsus jõustub kümnendal päeval alates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile korteriühistu liikmetele, jõustus KÜ Puškini 12 juhtkonna 06.02.2012. a koosoleku otsus otsida KÜ Puškini 12 huvide ja õiguste kaitsmiseks tsiviilasjas 2-12-4033 lepingulist esindajat 16.02.2012. a. KÜ Puškini 12 juhtkonna 06.02.2012. a koosoleku otsuse jõustumise päeval, s.o 16.02.2012. a sõlmis KÜ Puškini 12 õigusabiteenuse osutamise lepingu OÜ-ga Consul Kinnisvara. 17.02.2012. a esitas kostja lepinguline esindaja kohtule taotluse kostja vastuse esitamise tähtaja edasilükkamiseks tsiviilasjas nr 2-12-4033 ja vastamiseks uue tähtaja määramiseks, milles tõi kohtule välja ülalnimetatud põhjendused. 20.02.2012. a sai kostja lepinguline esindaja elektrooniliselt e-mailiga Viru Maakohtu vastuse taotlusele, mille kohaselt leidis kohus, et taotlusele pole lisatud volitust tõendavat dokumenti ning kostja väidetav pöördumine esinduse leidmiseks eelviimasel päeval enne määratud tähtaja lõppemist ei saa olla selliseks mõjuvaks põhjuseks. Kostja leidis, et 17.02.2012 esitatud taotluses esinenud puudus, s.o volitust tõendava dokumendi puudumine, oleks saanud kõrvaldada kohtu poolt määratud puuduse kõrvaldamise tähtaja jooksul, kuid kohus ei ole puuduse kõrvaldamiseks tähtaega määranud, vaid tegi 27.02.2012. a tsiviilasjas 2-12-4033 tagaselja kohtuotsuse. Eeltoodu alusel leidis kostja, et tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

3.Viru Maakohus jättis 02.04.2012. a määrusega rahuldamata KÜ Puškini 12 kaja Viru Maakohtu 27.02.2012. a tagaseljaotsuse peale. TsMS § 417 lg 2 alusel rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. TsMS § 415 lg 1 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust muuhulgas juhul, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kohus leidis, et kostja KÜ Puškini 12 esitatud kaja on esitatud tähtaegselt ning vastab TsMS § 416 nõuetele. TsMS § 422 lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Kohus oli seisukohal, et menetlustähtaja ennistamise mõjuva põhjuse määratlemisel saab lähtuda TsMS § 422 lg-s 1 sätestatust ning märgib, et viidatud säte ei kehtesta mõjuvate põhjuste ammendavat loetelu. Kohus lisas, et Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-148-06 märkinud, et mõjuv põhjus on TsMS § 67 lg 1 tähenduses see, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Kohus nõustus hageja esindaja väitega, et kuna kostja sai talle kohtu poolt edastatud hagimaterjalid kätte isiklikult ehk seadusliku esindaja kaudu, oli kostja seaduslikul esindajal võimalus taotleda kohtult ka isiklikult koheselt täiendavat tähtaega seoses lepingulise esindaja otsimisega, eriti arvestades asjaolu, et korteriühistuga seonduvate otsuste vastuvõtmiseks tuleb kokku kutsuda koosolek, mis ei pruugi võimalik olla samal päeval ning korteriühistu seaduse § 13 lg 2 kohaselt jõustub korteriühistu juhatuse otsus alles kümnendal päeval alates otsuse teatavakstegemisest kõigile korteriühistu liikmetele. Asjaolu, et korteriühitus juhatuse otsus jõustub 10 päeva pärast ja seega ei jää lepingulisel esindajal materjalidega tutvumiseks mõistlikku aega, oli või pidi olema KÜ Puškini 12 juhatusele ettenähtav ja seega oleks saanud olukorda ennetada, kui kostja seaduslik esindaja oleks kohtule esitanud taotluse tähtaja pikendamiseks. Samuti märkis kohus, et kuigi kohus ei märkinud oma 20.02.2012. a kostja lepingulisele esindajale saadetud kirjas tähtaega volitust tõendava dokumendi esitamiseks, jäi kostja lepingulisel esindajal piisavalt aega, s.o 7 päeva esindusõigust tõendava dokumendi esitamiseks eeldades, et menetlustoimingu tähtaja pikendamiseks esitatud taotluse saatmise ajal nimetatud dokument juba olemas oli.

7.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Asjas puudub vaidlus, et kostja seaduslik esindaja sai hagiavalduse menetlusse võtmise määruse koos hagimaterjalidega kätte 03.02.2012. a. Vastuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema 04.02.2012. a ja lõppes 17.03.2012. a. Kostja lepinguline esindaja esitas 17.03.2012. a taotluse hagiavaldusele vastuse esitamise tähtaja pikendamiseks. Ringkonnakohtu arvates on maakohtul õigus TsMS § 64 lg 1 alusel keelduda tähtaja pikendamisest, kui kohus leiab, et taotleja ei ole põhistanud tähtaja pikendamise vajadust. Käesolevas asjas leidis maakohus, et taotluse esitamine viimasel päeval enne määratud tähtaja lõppemist põhjusel, et kostja tegeleb esindaja leidmisega, ei ole mõjuv põhjus pikendamiseks. Maakohus märkis, et kostja seaduslik esindaja oleks saanud taotluse hagiavaldusele vastuse esitamise tähtaja pikendamiseks esitada oluliselt varem. Ringkonnakohus nõustub põhimõtteliselt maakohtuga, kuid arvestades käesoleva vaidluse sisu ja olulisust korteriühistule ning seda, et vastuse esitamise tähtaeg oli 14 päeva, siis leiab, et kostja põhistas oma taotlust piisavas ulatuses ning see oleks olnud aluseks tähtaja pikendamisele. Ringkonnakohus eeldab kostja käitumisest, kes esitas koos kajaga kostja vastuse, et kostja oleks tähtaja pikendamise korral vastuse õigeaegselt esitanud. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kostja oleks pidanud sõltumata tähtaja pikendamisest keeldumisest, siiski kostja vastuse esitama enne tagaseljaotsuse tegemist. Sellest võib tuletada, et maakohus oleks sellisel juhul õiguslikku olukorda teisiti hinnanud ja siiski hilinemisega esitatud vastusega arvestanud. TsMS § 417 lg 2 kohaselt rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha.