lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-12-3805/10

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 19.06.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-3805/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.06.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1633
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TLS § 1 lg 2, 4Töölepingu mõisteTLS § 6 lg 3Töötaja teavitamine töötingimustest erijuhtudelTLS § 29 lg 1Töötasu suurusTLS § 4 lg 2Töölepingu sõlmimise erisusTsMS § 163Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-12-3805/16Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.03.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-12-3805

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Gerty Pau

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2012. a Tartu Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-3805

Tsiviilasi

Sandor Voskressenski töövaidluses 657 eurot

Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

hagi

Normex

Ehitus

OÜ

vastu

Hageja Sandor Voskressenski (isikukood 36207122734; elukoht XXXX) • Hageja esindaja Gunnar Leht ([email protected]) • Kostja Normex Ehitus OÜ (registrikood 11171897; asukoht Anne 18c, Tartu; e-post [email protected]) • Kostja esindaja juhatuse liige Martin Sarapuu 31.05.2012.a •

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Sandor Voskressenski hagi Normex Ehitus OÜ vastu osaliselt.
2.Tuvastada, et Sandor Voskressenski ja Normex Ehitus OÜ vahel oli alates 4. juulist 2011.a kuni 5. augustini 2011.a (kaasa arvatud) töösuhe ning Sandor Voskressenski oli osaühingu töötaja.
3.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 09.09.20262-25-3959/20Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.09.20262-26-10331/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 25.08.20262-26-3601/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.08.20262-26-9504/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Välja mõista Normex Ehitus OÜ-lt Sandor Voskressenski kasuks saamata töötasu 616.38 eurot (kuussada kuusteist eurot 38 senti). Töötasu on välja mõistetud brutotöötasuna, millelt kuuluvad kinni pidamisele seadusega ettenähtud maksud. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud Normex Ehitus OÜ kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

ASJAOLUD

1.Sandor Voskressenski esitas töövaidluskomisjonile avalduse Normex Ehitus OÜ vastu (töövaidlusasi nr 4.2-2/2730-2011). 14.12.2011.a otsusega rahuldas Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjon Sandor Voskressenski avalduse. Töövaidluskomisjon tunnistas töösuhet perioodil 01.07.-05.08.2011 ja mõistis välja OÜ-lt Normex Ehitus töötasu 774 eurot (bruto) Sandor Voskressenski kasuks. Normex Ehitus OÜ esitas kohtule taotluse Sandor Voskressenski poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

2.Sandor Voskressenski esitas maakohtule hagi, milles palus tunnistada hageja ja kostja vahel töösuhet 01.07.2011.a kuni 05.08.2011.a ja Normex Ehitus OÜ-lt välja mõista saamata jäänud töötasu 657 eurot. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja Eesti Lennuakadeemia hoone põrandate plaatimisel plaatijana. Kostja oli avaldanud töötajate otsimise kuulutuse ajalehes Postimees. Hageja tegi tööd kostjale, alludes juhatuse liikmete korraldustele. Kostja juhatuse liikmed kontrollisid tööd, andsid materjalid ja töövahendid. Hagejal oli kaasas vaid üks segutrell ja ketaslõikur. Kostja määras kindlaks tööaja esmaspäevast reedeni kell 8.00 kuni 16.30, töötamise tähtaega kokku ei lepitud. Hageja nõudis kostjalt kirjaliku töölepingu sõlmimist, kostja seda lubadusest hoolimata ei teinud. Kostja ei teatanud hagejale, et oleks sõlmitud töövõtuleping ning tööde üleandmist ei vormistatud. Ajalehes pakuti töö hinnaks 4 eurot ruutmeeter. Hageja töötas kostja juures plaatijana vuugivahesid täitmata ning selle töö hinnaks oli 3.60 eurot ruutmeeter. Hageja plaatis 215 ruutmeetrit. Kostja on hagejale tasunud 117 eurot, tasumata on 657 eurot. Hageja oli kohtuistungil nõus, et töö algas 04.07.2011.a ning et plaaditud pind oli 205 ruutmeetrit. Hageja nimetas nõude suuruseks 652.38 eurot, kostja on tasunud 121.62 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei olnud poolte vahel sõlmitud tööleping, vaid töövõtuleping. Kostja ei ole hageja väidetud kuulutust ajalehes avaldanud, samuti ei ole pooled leppinud kokku, et vuukimiseta plaatimise hinnaks on 3.6 eurot ruutmeeter. Lennuakadeemia objektile võeti kõik töid teostama töövõtulepinguga. Hageja kasutas töö teostamiseks osaliselt enda tööriistu, pooled ei ole kokku leppinud netotöötasu maksmises ja oli kokku lepitud tulemuse saavutamises. Poolte vahel puudus intensiivne sõltuvussuhe. Poolte vahel sõlmitud leping kehtis vaid kuu aega ning ei olnud kestvusleping. Lisaks töötasid alltöövõtjad brigaadina, jagades omavahel plaaditavad ruutmeetrid. Hageja töötas kostjaga lepingut sõlmides Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis. Kostjale määrati leppetrahv ja alandati vaegtööde ja puuduste tõttu hinda. Kostjal oli 6 alltöövõtjat, kes pidasid oma töömahtude arvestust ning kostja jagas kahju kuueks. Töölepingu olemasolul ei ole hageja poolt nimetatud ruutmeetri tasu mõistlik. Kostja oli kohtuistungil nõus, et hageja lõpetas töö 05.08.2011.a. Lisaks leidis kostja, et hageja plaatis 205 ruutmeetrit.

KOHTU SEISUKOHAD

4.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • 04.07.2011.a -05.08.2011.a plaatis hageja kokkuleppel kostjaga Eesti Lennuakadeemia hoone põrandaid; • hageja plaatis 205 ruutmeetrit; • kostja on hagejale tasunud 121.62 eurot.

Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas pooled olid sõlminud töölepingu või töövõtulepingu ning kui suure summa peaks kostja hagejale tasuma.

5.Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 1 lg 1 sätestab, et töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. TLS § 4 lg 2 ja 4 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult, kuid vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. Poolte vahel ei ole sõlmitud kirjalikku lepingut. TLS § 1 lg 2 kohaselt kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Vastupidist peab tõendama tööandja. Kohus leiab, et kostja ei ole töövõtulepingu sõlmimist tõendanud. Töövõtulepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel ei saa tõendada õiendiga, mille kohaselt kostja on hagejale maksnud töövõtulepingu alusel tasu (tl 7) ega kostja poolt peatöövõtjale esitatud nimekirjaga alltöövõtjate kohta (tl 12). Mõlemad tõendid näitavad ainult seda, kuidas tõlgendas kostja pooltevahelist lepingulist suhet. TLS § 1 lg 4 kohaselt ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut lepingule, mille alusel töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Tunnistaja Alger Voskressenski ütlustest nähtub, et poolte vahel oli kokku lepitud tööaeg esmaspäevast reedeni, hageja sai töövahendid (v.a segutrell ja ketaslõikur) kostjalt ning kostjad kontrollisid ja näitasid, kus tuleb tööd teha. Tunnistaja ütlustest nähtub ka see, et pooled ei leppinud kokku töö valmimise aega. Seega nähtub tunnistaja ütlustest, et hageja allus kostja juhtimisele ja kontrollile, hageja ei olnud tegelikult oma otsustes iseseisev. Pooled ei ole vormistanud töövõtulepingule omaseid tööde üleandmise-vastuvõtmise akte. Töölepingu võib tulenevalt TLS § 6 lg 3 sõlmida kindlaks tähtajaks või teatud töö tegemiseks. Ebaõige on kostja väide, et töövõtuleping peaks kestvuslepingule kohaselt kestma pikemat aega kui näiteks üks kuu. Kostja viide, et hageja ja teised objektil töötajad töötasid brigaadina, ei anna alust väita, et hageja töötas töövõtulepingu alusel. Kui 4 töötajat teevad tööd ühiselt, brigaadina, võivad nad ka töölepingu puhul ise töö mahu jagada endi vahel vastavalt omavahelisele kokkuleppele. Hagejal töökoha olemasolu ei välista kostja juures teise töö tegemist samuti töölepingu alusel. Seadusest ei nähtu, et töötaja võib töötada ja saada töötasu ainult ühe töölepingu alusel. Kohus leiab eeltoodu alusel, et pooltevaheline suhe tuleb lugeda töösuhteks. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et OÜ Normex Ehitus lubas hageja Eesti Lennuakadeemia hoone ehitusel plaatijana tööle 4. juulil 2011.a. Nimetatud asjaolu on tõendatud ka kohtule esitatud fotodega (tl 28) ja tunnistaja Alger Voskressenski ütlustega. Hageja on kohtuistungil loobunud oma väitest, et tööleping algas 01.07.2011.a. Kostja on olnud kohtuistungil nõus, et hageja plaatis kuni 05.08.2011.a. TLS § 4 lg 2 kohaselt loetakse (suuline) tööleping sõlmituks, kui töötaja asub tööd tegema. Kuna hageja asus tööle 04.07.2011, tuleb tööleping lugeda sõlmituks samast päevast. Poolte ütlustest nähtuvalt kestis hageja ja kostja vaheline töösuhe 04.07.2011.a kuni 05.08.2011.a.
6.Pooled ei ole sõlminud kirjalikku kokkulepet töötasu suuruse osas. TLS § 29 lg 1, 2 ja 3 sätestab, et kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohaselt oli kokku lepitud töötasu 4 eurot/m2. Hageja on vähendanud töötasu nõuet 3.60 euroni ruutmeetri eest, sest ta ei teinud vuukimistööd.

Kostja on vaielnud hageja esitatud tasu nõudele vastu ning on leidnud, et on hagejale õigesti tasunud 121.62 eurot (tl 7). Seega ei suuda pooled tõendada kokku lepitud tasu suurust ning kohus lähtub TLS §-st 29 lg 2. Kostja on soovinud tõendada, et analoogse töö hinnaks on kuni 2 eurot ruutmeetri kohta ning on esitanud Emedor OÜ teate, mille kohaselt alates ca 60 m2 suuruste pindade kvaliteetse plaatimistöö eest arvestatav keskmine töötasu on 1,6 - 2,0 eur/m2 , keeruliste pindade eest arvestatav töötasu on 2,5 – 2,9 eur/m2 (tl 57). Uniro Grupp OÜ teatise kohaselt on suurematel pindadel plaatimistööde tasu 1,9 eur/m2, väiksematel pindadel 2,8 eur/m2 (tl 58). Hageja esitatud Kaldram OÜ teatise kohaselt on selles äriühingus töötavate plaatijate töötasu netopalgana 4 eur/m2 (tl 68) ja K-Rauta hinnakirja järgi on seinte ja põrandate plaatimistöö 19,5 eurot/m2 (tl 69). Kohus jätab kõrvale KRauta hinnakirja, kuna sellest nähtub, kui palju peab tellija maksma äriühingule. Kohtule ei ole teada, kas äriühing maksab kogu saadud summa töötajate palgaks ning mitme töötaja töötasu see on. Kohus on seisukohal, et esitatud tõendid ei välista hageja poolt nõutud töötasu 3.60 eur/m2. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et selline plaatimistöö hind konkreetsel objektil on ebamõistlikult suur. Pooled on kohtuistungil jõudnud kokkuleppele, et hageja tehtud töö maht oli 205 ruutmeetrit. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja saamata töötasu 616.38 eurot (3,6 eurot x 205 m2 – 121.62 eurot), millelt kuulub kinnipidamisele töötaja maksukohustus.

7.Kohus jätab tähelepanuta kostja saadetud elektronkirjad (tl 23), ehitusobjekti tööde üleandmise ja puudused (tl 56, 24-27) ning töövõtulepingu (tl 50-54), kuna need ei tõenda poolte vahelise lepingu liiki. Samuti ei ole asjakohased fotod (tl 29-34), kuna poolte vahel ei ole vaidlust plaatimise aja ja mahu kohta.
8.Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja nõue oli 657 eurot, kohus mõistab hageja kasuks välja 616.38 eurot. Kohus leiab, et kuivõrd kohus on hageja nõude põhimõtteliselt rahuldanud ning pooltele ei ole tekkinud menetluskulusid sellest, et hageja vähendas menetluse kestel nõude aluseks olevate ruutmeetrite arvu, tuleb menetluskulud TsMS § 163 kohaselt jätta kostja kanda. Pooled võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
9.Apellatsioonkaebus Kuna kohus on tuvastanud töösuhte olemasolu, on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus.

Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.08.20262-26-153/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 05.08.20262-25-22503/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja