Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
18. juuni 2012 Tartu
Tsiviilasja number
2-12-3515
Tsiviilasi
Vladimir Nikitini hagi KÜ Poska 47 Narva-Jõesuu vastu õigussuhte tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 28. veebruari 2012 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vladimir Nikitini määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja): Vladimir Nikitin (IK:
Vastustaja (kostja): KÜ Poska 47 Narva-Jõesuu (RK: 80266002), lepinguline esindaja Andrei Matvejev
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Kohus leidis, et V. Nikitini poolt esitatud hagiavaldus on perspektiivitu TsMS § 371 lg 2 p 2 tähenduses, kuna hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Seetõttu tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda. Kohus selgitas, et hagiavalduses toodud nõue kohustada KÜ Poska 47 Narva – Jõesuu soojusenergia eest tasu arvestamisel lähtuma 30%st korteri pinnast, kätkeb juba iseenesest endas eeldust, et V. Nikitini ja KÜ Poska 47 Narva – Jõesuu vahel on olemas korteriühistu liikmelisusel põhinev õigussuhe, mille olemasolu V. Nikitin ka ise tunnistab ning mida ei ole seetõttu võimalik enam tuvastada.
võrdsustatav korteriühistu korteriomanikud.
üldkoosoleku
otsus,
mille
poolt
on
hääletanud
kõik
Asja materjalidest on võimalik aru saada, et hagejal on KÜ-ga Poska 47 Narva Jõesuu tekkinud vaidlus korteriühistu 27. juuli 2010 otsuse tõlgendamise osas seoses keskkütte eest maksmisega. Tasu kütte eest on KÜS § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulu. Tasumisele kuuluva majandamiskulu suuruse määrab korteriühistu üldkoosolek, kelle otsused majandamiskulude kandmise osas on KÜS § 13 lg 4 kohaselt kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Hagiavaldusest ega määruskaebusest ei selgu, kellega ja millal on hageja (või tema õiguseellane) sõlminud kokkuleppe, mille tuvastamist ta kohtult soovib, sõlminud ja kuidas on sellise kokkulepe sõlmimine kooskõlas korteriühistuseaduse regulatsiooniga majandamiskulude tasumise osas. Kui sellise lepingu teiseks pooleks on maja haldaja või kütteteenuse osutaja, ei saa nõuet esitada korteriühistu vastu. Maakohus on iseenesest asunud vaidlustatud määruses õigele seisukohale, et antud vaidlust kütte eest tasumisele kuuluva rahasumma kindlakstegemiseks oleks hagejal võimalik lahendada tuvastushagi esitamisega. Samas ei ole ma akohus kaevatavas määruses selgitanud, millise tuvastushagi peaks hageja esitama ja ei ole andnud 27. jaanuari 2012 hagiavalduse käiguta jätmise määruses hagejale selgeid juhiseid hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et hagejal on võimalik esitada tuvastushagi temale langeva küttekulu tasu kindlakstegemiseks (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-11).
Kai Kullerkupp
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.