Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
3-2-1-60-12 Tartu, 6. juuni 2012. a Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu Kohtutäitur Risto Sepa hagi Moonika Eina vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 19. detsembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-62828 Moonika Eina määruskaebus Hageja Tallinna kohtutäitur Risto Sepp, lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu Kostja Moonika Ein (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marina Valge 23. aprill 2012. a, kirjalik menetlus
kostja esindaja osutab kostjale õigusabi hagile vastuse koostamisel. Õigusabileping ei hõlmanud kostja esindamist kohtuistungil. Seetõttu ei olnud kostja esindajal kohustust esitada kohtule taotlust asja arutamise edasilükkamiseks. Samuti ei pidanud kostja esindaja ilmuma kohtuistungile ning ta edastas kostja nimele saadetud kohtukutse kostjale.
esindamiseks kohtuistungil ja edasises kohtumenetluses. Maakohtul oli õigus teha tagaseljaotsus, sest kostjal oli kohtuistungi toimumise ajal lepinguline esindaja, kelle esindusõigust ei olnud piiratud ja kes oli istungi toimumisest teadlik, kuid kohtistungile ei ilmunud ega teatanud ilmumata jätmise mõjuvast põhjusest. Kohtul oli õigus teha tagaseljaotsus olenemata asjaolust, et kostja oli teavitanud kohut lapse haigestumisest. Kohus ei kohustanud kostjat isiklikult kohtuistungil osalema. TsMS § 422 lg 1 järgi on poole lähedase ootamatu raske haigus vaadeldav mõjuva põhjusena kohtuistungilt puudumiseks siis, kui menetlusosalisel puudub võimalus saata kohtusse esindaja. Kostjal oli lepinguline esindaja ning ei ole teada mõjuvat põhjust, miks viimati nimetatu ei saanud kohtuistungile ilmuda.
eeldatakse advokaadi puhul esindusõiguse olemasolu, ei tähenda see, et kahtluse korral ei tuleks ka advokaadi esindusõigust TsMS §-de 226 ja 227 järgi kontrollida (vt Riigikohtu 16. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-11, p 17 ja 27. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11, p 19). Praegusel juhul on ringkonnakohus leidnud, et kostja ei ole esitanud põhistatud väiteid ega tõendeid (esindusõiguse väiksema mahu või esindaja volituse lõppemise kohta), millest nähtuvalt võinuks kohus seada kostjat esindava advokaadi esindusõiguse ulatuse kahtluse alla. Ringkonnakohus on oma seisukohta põhjendanud.
seda sõltumata määruskaebuse väidetest. Tagaseljaotsuse regulatsiooni eesmärk ei ole teha lahend hageja kasuks ainult sellel põhjusel, et kostja ei vasta hagile või ei ilmu kohtuistungile (vt Riigikohtu
ole ülesütlemisega lõppenud, ning sellisel juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Hageja nõue on kvalifitseeritav tuginedes TLS § 104 lg-le 1 ja § 105 lg-le 1. Hageja on kolleegiumi arvates tuginenud asjaoludele, mis annavad aluse järeldada, et töölepingu ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud (TLS § 91 lg 2 p 2, § 91 lg 4). Viidatud sätete kohaldamine nõuab diskretsiooniotsuse tegemist, sest kohtul tuleb kaaluda, kas hageja viivitas oluliselt vaidlusaluse tasu väljamaksmisega ja kas kostja ütles töölepingu üles mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada või pidi sellest teada saama. Kolleegiumi arvates ei ole tagaseljaotsuse tegemisel diskretsioonipiire ületatud. TLS § 107 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuli tööleping nõude rahuldamise korral lõpetada. Kolleegium järeldab eeltoodust, et hageja on esitanud õiguslikult põhjendatud hagi.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.