Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

MAAKOHTU LAHEND

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4) toetab hageja õigust esitada maakohtu 16.05.2012 määruse peale määruskaebust ka PS § 15 lg 1 lause 1. PS § 15 lg 1 lause 1 kujutab endast ilma seadusreservatsioonita põhiõigust, mille kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Nimetatud säte pakub isikule kõrgematasemelist kaitset ning tagab menetlusosalisele lünkadeta kohtuliku kaitse. Kõik kohtumenetluse sätted peavad olema PS § 15 lg 1 lausega 1 kooskõlas ja vastama põhiseaduse nõuetele. PS § 24 lg 5 ja § 15 lg 1 kooskõlaline tõlgendamine annab kompleksse põhiõigusena isikule õigusliku konflikti kohtuliku lahendamise õiguse, mille justkui alasüsteemi moodustab edasikaebeõigus. Seega ei saa esineda olukorda, kus kohtulahendi peale ei saa esitada määruskaebust ega tugineda selle ebaõigsusele üldkaebe korras. Vastupidine tõlgendus oleks vastuolus nii PS § 24 lg-ga 5 kui ka § 15 lg 1 lausega 1; 5) juhul, kui hagejal puuduks õigus menetlust taastava määruse peale kaevata, oleks kahjustatud ka poolte võrdsuse põhimõte (TsMS § 7). TsMS § 417 lg 4 lubab määruskaebust esitada lahendi peale, millega kohus kaja ei rahuldanud ja menetlust ei taastanud. Kohtu eksituste vältimiseks tuleb kaitsta ka teist poolt talle kaebeõiguse andmisega määruse peale, millega kohus on ebaõigesti kaja rahuldanud ja menetluse taastanud; 6) rahuldas kohus kaja ilma igasuguse õigusliku aluseta. Kohus on selgitanud, et kaja ei tule rahuldada põhjusel, et kostja esindajal oleks olnud mõjuv põhjus istungilt puudumiseks (TsMS § 415 lg 1 lause 1) või et kohus oleks rikkunud kohtukutse edastamise ja kättesaamise ettekirjutusi (TsMS § 415 lg 1 p 2), vaid põhjusel, et vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses ning kohus peab vajalikuks hagis ja selle vastuses esitatud väidete ülevaatamist õiguslikust aspektist lähtuvalt. Kohus asus seisukohale, et esineb vajadus lahendada kaja punktides 19-23 esitatud kostja sisulised vastuväited hageja nõudele. Sellist alust kaja rahuldamiseks menetlusõigus ette ei näe. Riigikohus on leidnud, et tagaseljaotsuse tegemisel peab kohus lähtuma sellest, et hageja väited ei vaja tõendamist, kuna seadus loeb need TsMS § 407 lg 1 viimase lause kohaselt kostja poolt omaksvõetuks (3-2-1-60-12). Seega kohtul puudub õigus kaja rahuldada üksnes soovist lahendada kostja sisulisi vastuväited, sest seaduse järgi on ta hageja väited omaks võtnud; 7) kui maakohtu 19.01.2012 otsus tühistati, siis halvenes oluliselt hageja menetluslik seisund, sest hageja peab jälle hakkama kostjaga samade asjaolude üle vaidlema. Kui kohus ei võta määruskaebust menetlusse, saavad oluliselt kahjustada hageja subjektiivsed õigused ja kehtima jääb kaja regulatsiooniga vastuolus olev kohtulahend. Kaja rahuldamata jätmisel oleks vaidluses otsus olemas; 8) juhul, kui kohus leiab, et TsMS § 417 lg-t 4 ja § 660 lg-t 1 on õigesti kohaldatud, palub hageja PS § 15 lg 1 teise lause alusel tunnistada TsMS § 417 lg 4 koostoimes TsMS § 660 lg-ga 1 PS § 15 lg 1 lausega 1 ja PS § 24 lg-ga 5 vastuolus olevaks osas, milles need ei luba menetlusosalisel esitada määruskaebust kaja rahuldava ja menetluse taastamise määruse peale. Riigikohus on analoogses vaidluses asunud seisukohale, et hagi tagamist taotlenud isikule tuleb võimaldada PS § 24 lg 5 alusel hagi tagamata jätmise määruse peale, millega arvati tasutud kautsjon riigituludesse, edasi kaevata, et oleks võimalik hagi tagamata jätmise aluste kontrolli kaudu kontrollida ka hagi tagamise kautsjoni riigituludesse arvamise seaduslikkust. Kohtusüsteemi efektiivsuse tagamise eesmärk ei õigusta hagi tagamist taotlenud isikult hagi tagamata jätmise määruse ja seega kautsjoni riigituludesse arvamise vaidlustamise võimaluse äravõtmist, eriti kuna seda ei saa kontrollida ka hiljem mingis muus menetluses (3-4-1-20-07).

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Viivi Tomson

Üllar Roostoja

Kai Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.