Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud

Kostja sai 21.05.2007 hagejalt laenu 20 000 krooni ning see leping lõppes korraliselt laenusumma tasumisega 4 aastase perioodi jooksul. Kostja on tasunud hagejale intressi VÕS § 94 sätestatud määras ja hagejale tuli kokku tasuda 22 995.05 krooni. Teise taotluse kohaselt sai kostja 14.07.2008 hagejalt laenu 12 500 krooni. Leping lõppes korraliselt laenusumma tagastamisega 3 aastase perioodi jooksul. Kostja on tasunud hagejale intressi VÕS § 94 sätestatud määras ja hagejale tuli kokku tasuda 12 970.85 krooni. Kostja on hagejale tasunud kokku 36 043.15 krooni (2 303.60 eurot). Selle hulgas on ka seadusjärgne viivis viimase osamakse tasumisega viivitamise eest. Kostja on esitanud alternatiivse vastuväite lepingute kehtivuse osas. Tegemist on sidevahendi abil sõlmitud lepingutega. Hageja pole täitnud VÕS § 54 lg 1 p-des 1-11 ja lg 11 p-des 1-15 sätestatud teavitamiskohustust enne lepingu sõlmimist. Hageja pole andmeid kostjale esitanud. Blankettide allolevast peenikesest kirjast pole võimalik eristada nende sisu, siis pole tegemist heauskse andmete edastamisega. Isegi juhul, kui tingimuste sisule on viidatud teises allikas, ei ole tegemist heauskse edastamisega, sest 2007.a oli interneti kasutamine piiratud. Samuti pole lepingutingimusi edastatud kostjale püsival andmekandjal, rikkudes sellega VÕS § 55 lg 1 kohustust. Kostjat pole teavitatud seadusega tagatud olulistest asjaoludest, mille suhtes on seadusandja seadnud finantsteenuseosutajatele eriliselt kõrge hoolsuskohustuse. Seega on tehingud sõlmitud pettuse teel. Samuti on tegemist tarbija positsiooni pahauskse kasutamise ja hea usu põhimõttega vastuolus oleva tehinguga. Seega taotleb kostja lepingute tühistamist. Kostja ei nõustu hageja kahjuhüvitise nõudega. Kostja pole saanud hagejalt ühtegi meeldetuletust võlgnevuses olevate osamaksete suhtes. Samuti pole hageja taganud kostjale lepingutingimusi, mille alusel teha osamakseid. Seega pole inkassoteenuse pakkuja poole pöördumine põhjendatud. Kohtuotsuse põhjendused

112, 128-129, 138). Tarbijakrediidilepingule sätestatud nõuded on VÕS § 404 sättes (lepingute sõlmimise redaktsioonis), mille lg 1 kohaselt tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikus vormis. Tarbijale tuleb anda lepingudokument või selle koopia. Sama sätte lg 2 kohaselt tarbija poolt allkirjastatud tahteavalduses peavad olema märgitud: 1) väljamakstav krediit (krediidi netosumma) või krediidi ülempiir; 2) kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ning intressi ja muude kulude tasumiseks tehtavate maksete kogusumma (krediidi brutosumma), muutuvate tingimustega krediidilepingu puhul lepingu sõlmimisel algsete tingimuste kohaselt arvutatud maksete kogusumma; 3) krediidi tagasimaksmise tingimused, eelkõige tarbija poolt krediidi, intressi ja kulude tasumiseks tehtavate osamaksete hulk, osamaksete suurused ja maksete tegemise tähtajad või tähtpäevad; 4) intressimäär aasta kohta; 5) muud krediidilepinguga seotud kulud, sealhulgas tarbija kanda olevad krediidivahenduskulud, nende suuruse mitteteadmise korral nende arvutamise alused; 6) krediidi kulukuse määr aasta kohta; 7) krediidilepinguga seoses sõlmitavast kindlustuslepingust tulenevad maksed ja kulud; 8) tarbija õigus jätta krediidi enneaegse tagasimaksmise korral maksmata intress krediidi kasutamata jätmise aja eest ja mitte kanda selle aja eest muid krediidiga seotud kulusid; 9) krediidilepingu lõppemise tingimused, muu hulgas tarbija taganemisõigus, selle teostamise kord ja tähtaeg; 10) tarbijalt nõutavad tagatised. VÕS § 406 lg 1 kohaselt krediidi kulukuse määr on protsentides krediidi netosummast või netohinnast avaldatav tarbijale aastas langev krediidist tulenevate kulude koormus eeldusel, et krediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul.

andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kostja sai laenu kätte. VÕS § 408 lg 4 kohaselt kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või käesoleva seaduse § 404 lõike 2 punktis 2 nimetatud krediidi brutosumma kohta, loetakse intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta, ei võlgne tarbija talle avaldamata kulusid. Krediidiandja peab osamaksed intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades uuesti määrama ja tarbijale teatavaks tegema.

Nimetatud nõude rahuldamise eelduseks on, et võlgnik on rikkunud raha maksmise kohustust. Kohus on tuvastanud, et kostjal ei olnud võlgnevust hageja ees, mistõttu puudub alus kahjuhüvitise nõude rahuldamiseks.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.