Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Asjaolud ja hageja nõue

tegevteenistuses, ajateenistuses kui ka reservkogunemisel osaletud aeg. Seega on ES § 60 lg 4 p-s 1 nimetatud "töötamine" tõlgendatav kui kogu tööandja juures töötatud aeg ehk tööstaaž, hageja puhul siis teenistusstaaž. Kohtule esitatud teenistuslehe kohaselt on esimene kanne kostja kohta tehtud 06.02.1992, millal kostja asus Kaitseliidu juhtivkaadri kahekuulistele kursustele, mille ta lõpetas 16.04.1992 ja asus 02.07.1992 teenistusse Kuperjanovi ÜJP jalaväerühma vanemaks. Eeltoodust tulenevalt oli hageja 30.06.2002 kuupäeva seisuga töötanud kostja juures üle kümne aasta ning tema suhtes kehtis ES § 60 lg 4 p-s 1 ja VÕSRS § 15 lg-s 4 märgitud piirang. Üürilepingu p-s 6.4 on sätestatud üürilepingu korralise ja erakorralise ülesütlemise õigus. Praegusel juhul on tegemist korralise ülesütlemisega. Hageja võib kostjaga sõlmitud üürilepingu korraliselt üles öelda ja kostja saab tööandja eluruumist välja tõsta, kuid üksnes teist eluruumi vastu andes. Ülesütlemise puhul ei ole täidetud VÕS § 325 lg 2 p 3 tingimus. Ülesütlemise õigusliku aluse üheks tingimuseks on teise eluruumi vastu andmine. Hageja ei ole kostjale teist eluruumi vastu andnud ning seetõttu on ülesütlemine tühine. Apellatsioonkaebus

lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vaidlust ei ole selles, et kostja ütles 13.04.2009 avaldusega korraliselt üles poolte vahel 15.10.2003 sõlmitud Tallinnas, Maleva 1-52 asuva tööandja eluruumi üürilepingu, tuginedes VÕS § 311 lg-le 1, § 312 lg-le 1 ja § 325 lg-tele 1 ja 2. Hageja vaidlustas lepingu ülesütlemise seaduslikkuse. VÕSRS § 15 lg 4 järgi ei saa isikut, kes kasutas enne 01.07.2002 ES §-s 58 nimetatud eluruumi ja kes vastas enne 01.07.2002 ES § 60 lg-s 4 nimetatud tingimustele, sellest eluruumist välja tõsta ilma teist eluruumi vastu andmata. Seega tuli üürilepingu ülesütlemise kehtivuse üle otsustamisel kontrollida, kas hageja kasutas tööandja eluruumi enne 01.07.2002 ja kas tema suhtes oli täidetud ES § 60 lg-s 4 sätestatud tingimus. Hageja esitas 13.01.2012 ringkonnakohtule poolte vahel 10.09.2001 sõlmitud tööandja eluruumi üürilepingu (t.lk 174-181), mille pooled lõpetasid 29.08.2003. Seejärel sõlmisid pooled 15.01.2003 üürilepingu Tallinnas, Maleva 1-52 asuva tööandja eluruumi kasutamiseks. Riigikohus on vaidlusaluses asjas selgitanud, et oluline ei ole, et tegemist oleks ühe ja sama eluruumiga, vaid oluline on sama tööandja antud eluruumi kasutamise kestvusel. Seega on hageja isikuks, kes kasutas enne 01.07.2002 tööandja eluruumi. Samuti leiab ringkonnakohus, et maakohus tuvastas õigesti, et hageja on isikuks, kes vastas enne 01.07.2002 kehtinud ES § 60 lg 4 p-s 1 sätestatud tingimusele, s.t ta oli töötanud eluruumi andnud tööandja juures vähemalt kümme aastat. Riigikohtu 08.11.2011 otsuse nr 3-2-1-84-11 p-s 13 väljendatud seisukoha järgi omab tähtsust sama tööandja juures töötatud aeg ja ES § 60 lg 4 p-s 1 ei kasutata mõistet teenistusstaaž. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Kaitseliidu kursustel viibimise aega tuleb arvata hageja töösuhte kestuse aja hulka, sest nimetatud kursustel viibimise aeg oli kantud hageja teenistuslehele (t.lk 81) kaitseliidu juhtivkaadri sõjalise väljaõppe ja täienduskursustena, mille järgselt määrati hageja Kupejanovi ÜJP jalaväerühma vanemaks. Kostja esindaja esitas ringkonnakohtu istungil uue tõendina hagejaga 01.07.1992 sõlmitud kaitseväelase tegevteenistuse lepingu, milles olid pooled kokku leppinud, et hageja asub tegevteenistusse alates 01.07.1992. Ka nimetatud tõendist nähtuvalt oli hageja enne 01.07.2002 töötanud kostja juures kümme aastat ja ta vastas ES § 60 lg 4 tingimusele ning teda ei saa vaidlusalusest eluruumist välja tõsta ilma teist eluruumi vastu andmata. Seega oli hagejaga sõlmitud üürilepingu korraline ülesütlemine tühine, kuna ei olnud täidetud VÕS § 325 lg 2 p 3 tingimus, s.t kostja ei pakkunud hagejale lepingu ülesütlemisel teist eluruumi.

menetluskulude jaotuse ringkonnakohtu otsustada. TsMS § 162 lg 2 kohaselt kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ulvi Loonurm

Imbi Sidok

Tiit Kollom

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.