2-10-43685
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtunik
Meeli Kaur
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. detsember 2011.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-43685
Tsiviilasi
OÜ B hagi MP’i vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
2 252.30 eurot (35 240.89 krooni)
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜ B (EK OÜ õigusjärglane, registrikood XXX,
esindajad
asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiia Nurm (Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid, Veetorni 4, 10119 Tallinn, elektronpost [email protected]) Kostja MP (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja advokaat Vahur Ambos (Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi, Jakobsoni 14, 10128 Tallinn, elektronpost [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
24.11.2011.a
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiia Nurm Kostja lepinguline esindaja advokaat Vahur Ambos
2-10-43685 Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (29.12.2011). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Maakohtu selgitused: Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud
2-10-43685
Hoonestusõiguse seadmise lepinguga on kogu kinnistule koos selle oluliste osade ja päraldistega, s.h kõigile kinnisasjal paiknevate ehitistele seatud hoonestusõigus E K OÜ kasuks. Seega on hageja LK territooriumil asuvate ehitiste omanik ja tal on alates 01.10.2007 õigus ehitisi omal äranägemisel kasutada ja käsutada, s.h anda ehitisi ning ehitistes asuvaid ruume kolmandate isikute kasutusse teenides seeläbi tulu. Hageja esitab kostja vastu kahju hüvitamise nõude lähtuvalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 5, mille kohaselt loetakse kahju tekitatuks õigusvastaselt, kui see tekitati omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Võõra vara ebaseadusliku valdamise korral hüvitatakse deliktiõiguse alusel tulenevalt valduse rikkumist keelava sätte (VÕS § 1045 lg 1 p 5) kaitse eesmärgist (VÕS § 127 lg 2) eelkõige kaotatud kasutuseelised tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 tähenduses (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-51-09). Kaotatud kastutuseeliste arvestamisel võib lähtekohaks olla kasu, mida hageja võinuks saada arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks pidi tegema. Kinnisasjade puhul saab kasutuseeliste arvutamisel võtta aluseks eeldatava üüritulu, mida omanik oleks saanud asja välja üürides, arvestades ka kulutusi, mida üürileandjal oleks tulnud teha. Hageja esitas oma seisukoha kahju suuruse osas. Kinnisasjade (aga ka ehitiste kui vallasasjade) puhul saab kasutuseeliste arvestamisel võtta aluseks eeldatava üüritulu, mida omanik oleks saanud asja välja üürides, arvestades ka kulutusi, mida üürileandjal oleks tulnud teha. Kasutuseelistel ei saaks väärtust olla vaid juhtudel, kui omanik ei oleks saanud asja teise isiku kasutusse anda või kui kasutusse andes ei oleks ta mingil viisil kasu saanud. Kostja valdas hagejale kuuluvat vara õigusliku aluseta. Nimetatud rikkumiseta olnuks hagejal võimalik ridaelamu välja üürida ja saada üüritulu. Hagejale põhjustatud kahju väljendub kooskõlas VÕS § 128 lg 4 saamata jäänud üüritulus ehk kasutuseeliste väärtuses, mida hageja oleks tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks olnud. Hageja arvestas kahju hüvitist alates 01.10.2007 järgmise valemiga: ühe kuu eeldatav üüritasu 4 000 krooni (255.65 eurot) on korrutatud eluruumi kostja poolse kasutatud kuude arvuga. Hageja esitab UMK Osaühingu koostatud eksperdiarvamuse nr 0316/017, millega tõendab kasutuseeliste väärtust. Eksperdiarvamuse kohaselt on ridaelamu sektsiooni üürihind 2007.a aastaringselt 4 000 krooni kuus ja suveperioodil 6 000 krooni kuus. Eksperdiarvamuse kohaselt lisandub üürile tasu kommunaalteenuste eest. Eksperdiarvamuse objektiivsust kinnitab asjaolu, et OÜ BK andis suveperioodil ridaelamutes asuvad eluruumid allüürile 10 000 krooni eest kuus. Hageja on seisukohal, et kuivõrd asjatundja leiab, et juba 2007.a on üürihind ridaelamu sektsiooni aastaringsel kasutamisel 4 000 krooni, siis on ebatõenäoline, et 2008.a oleks nimetatud hind sellest hinnatasemest madalam. Kasutuseeliste saamiseks oleks hageja pidanud tegema kulutusi kokku 48.52 eurot (759.11 krooni). Hagejal oli soov vaidlusalune eluruum välja üürida. Hageja on sõlminud lepingu OÜ-ga BK eluruumi väljaüürimise korraldamiseks. Üürimiseks on avaldatud kuulutusi internetiportaalis . Hagejal oli sõlmitud allüürileping eluruumi kasutusse andmiseks. Hageja leiab, et ta oleks võinud teenida kostja kasutuses olnud ridaelamukorteri välja üürimisega kokku 2 300.82 eurot (36 000 krooni). Sellest tuleb maha arvata kulutused, mis hageja oleks pidanud kandma seoses ridaelamukorteri hooldusega summas 48.52 eurot (759.11 krooni). Kostja vastuväited
2-10-43685
2-10-43685 Kohtu põhjendused
000 krooni kuus; • Aktsiaselts E ja E KOÜ sõlmisid 24.09.2007 hoonestusõiguse seadmise lepingu (kd I t lk 54-55); • Kostja vabastas eluruumi 01.07.2008.
2-10-43685 leevendanud. Kuivõrd käesoleval juhul on väidetavalt kahjustatud hageja VÕS § 1045 lg 1 p 5 nimetatud õigushüve, tuleb tuvastada seos kostja teo või tegevusetuse ning hagejal varalise kahju tekkimisega. Hüvitamisele kuuluva kahju ja kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel tuleb mh arvestada VÕS § 127 ja 128 sätestatut. Võõra vara ebaseadusliku valdamise korral hüvitatakse deliktiõiguse alusel tulenevalt valduse rikkumist keelava sätte (VÕS § 1045 lg 1 p 5) kaitseeesmärgist (vt VÕS § 127 lg 2) eelkõige kaotatud kasutuseelised TsÜS § 62 lg 1 tähenduses (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-05, p-d 16 ja 19 ning otsus tsiviilasjas nr 3-2-1123-05, p-d 23 ja 28). Kaotatud kasutuseelise arvestamisel võib lähtekohaks olla kasu, mida hageja võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks pidi tegema (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-05, p 16).
2-10-43685 kahju õigusvastane põhjustaja tahtis subjektiivselt tekitada põhjusliku seose alusel hüvitamisele kuuluvat kahju või kas ta oli selles osas hooletu (Võlaõigusseadus III. 8. ja 10. osa (§-d 619-916 ja 1005-1067). Kommenteeritud väljaanne. Koostajad: Paul Varul jt. Tallinn 2009, lk 674). Hüvitamisele kuuluva kahju määramisel ei ole seega oluline, kas isiku süü seondus ka konkreetse kahjuliku tagajärje esilekutsumisega. Esitatud asjaoludel ei ole kohus tuvastanud, et objektiivsete hoolsusnormide rikkumine kostja poolt saaks olla subjektiivselt vabandatav. Seega vastutab kostja hagejale tekitatud kahju eest.
2-10-43685
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.