Tsiviilasi nr.2-11-16426
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 21.11.2011 Tallinn Tsiviilasja number
2-11-16426
Tsiviilasi
V A hagi BTA aas(Eesti filiaali kaudu) vastu kindlustusvaidluses
Tsiviilasja hind
368 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: V A (isikukood xxx; elukoht xxx Hageja esindaja Leonhard-Illar Alla Kostja: BTA aas (Eesti filiaali kaudu) (reg kood xxx; asukoht xxx) Kostja esindaja: BTA K Eesti filiaali nõunik AR (XXX)
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg 31.10.2011
Rahuldada V A hagi BTA aas(Eesti filiaali kaudu) vastu kindlustusvaidluses. Mõista kostjalt BTA aas(Eesti filiaali kaudu) hageja V A kasuks välja 368 eurot. Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja esitas kostja vastu nõude liiklusK vaidluskomisjoni ja palus kostjalt välja mõista kindlustushüvitis 100% ulatuses. Kostja vaidles nõudele vastu. Komisjon tegi 01.04.2011 otsuse, millega rahuldas kaebuse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise summas 368 eurot. Kostja esitas kohtule 11.04.2011 avalduse, milles palus vaidluse uuesti hagimenetluses läbi vaadata. Esitatud hagiavalduse kohaselt toimus 03.01.2011 Tallinnas Seebi tn 30 juures liiklusõnnetus, milles osalesid hageja, kes juhtis sõiduautot Lada Samara, registrimärgiga xxx(Lada) ning MF, kes juhtis sõidukit Isuzu Trooper, registrimärgiga XXX(Isuzu). Sõiduki Isuzu juhi tsiviilvastutus oli kindlustatud kostja juures. Hageja leiab, et õnnetuse põhjustamise eest vastutab üksnes Isuzu juht, kes sõitis otsa seisvale sõidukile ning kes tunnistas ennast ka liiklusõnnetuse järgselt selle tekitamises süüdi.
Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellel vastu. Kostja leiab, et õnnetuse põhjustasid mõlemad juhid, kes eirasid LE § 130 sätteid hoida ohutut külgvahet. Kostja leiab, et vaidluskomisjon ei ole õigesti hinnanud komisjonile esitatud tõendeid. Asjakohane ei ole komisjoni väide liiklusõnnetuse teate, kui deklaratiivse võlatunnistuse kohta. MFi poolt teatele antud allkiri ei ole temale õiguslikult siduv.
Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte sisuskohad ja kohtule esitatud tõendid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus lahendab asja lihtmenetluses. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kohustatud hüvitama hagejale kogu liiklusõnnetusega põhjustatud kahju. Asja lahendamiseks on vajalik välja selgitada mõlema liiklusõnnetuses osalenud isiku vastutuse ulatus. Pooled ei vaidle kahju suuruse üle. LKindlS § 7 lg 1 sätestab, et kindlustusandjal on kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. LKindlS § 26 lg 4 sätestab, et liikluskahju hüvitatakse käesoleva seaduse ja lepingu alusel vastavalt kindlustatu vastutuse ulatusele ning sõltumata kannatanu osalemisest liiklusõnnetuses, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud erandid. Hageja on kostjale esitatud kahjuteates kirjeldanud liiklusõnnetusele eelnenud olukorda selliselt, et M.F sõitis hagejale suurel kiirusel vastu ega andnud teed, hageja peatus, Isuzu juht pidurdas, kuid siiski põrkus vastu tema autot. Komisjoni materjalidele lisatud Raissa Aa seletust ei saa kohus arvestada, kuna ta ei tajunud vahetult liiklusõnnetuse asjaolusid vaid kuulis neist oma abikaasalt st hagejalt. Kohtus üle kuulatud tunnistaja MF ütluste järgi olid vahetult enne õnnetust mõlemad sõidukid liikumises. Tunnistaja MF on kostjale esitatud kahjuteates kirjeldanud liiklusõnnetusele eelnenud olukorda selliselt, et tema sõitis väiksel kiirusel oma sõidutee poolel ning hageja sõitis talle suurel kiirusel vastu teed andmata ning sõitis vastu hageja autot, mille tagajärjel auto põrkus lumehange. Kohus leiab, et hageja ning M.F poolt komisjonis ja kahjukäsitluse käigus antud selgitusi ning M.F tunnistajana antud ütlused on vastuolulised ning seetõttu ei ole neid võimalik asjaolude tuvastamisel kasutada. Teates liiklusõnnetuse kohta, on ennast õnnetuses süüdi tunnistanud MF. Kohtule esitatud liiklusõnnetuse fotodest nähtub, et liiklusõnnetuse järgselt asetses Lada paremas teeservas esiosa suunatud teeserva poole ning Isuzu vasakus teeservas esiosa suunatud tee poole. Komisjonile
esitatud liiklusõnnetuse järgselt kohapeal viibinud politsei töötaja Lauri Lindi selgitusest nähtub, et Lada asend liiklusõnnetuse järgselt, ja seega ka fotodel, ei ole liiklusõnnetusele eelnenud olukorrast erinev. Lada rattakoobastest langenud mustus asetses auto all, seega ei ole Lada asukoht muutunud. Kohus leiab, et liiklusõnnetusele eelnevalt peatus hageja selleks, et läbi lasta Isuzu, seega tegi hageja endast kõik oleneva, et vältida liiklusõnnetuse tekkimist ning Isuzu juht rikkus LE § 123 ja nõudeid. Hagejal ei olnudki võimalik seistes järgida ohutu külgvahe hoidmise nõuet, sest tema auto ei olnud liikumises. Õige on kostja väide, et vastavalt LKindlS § 53 sätetele liiklusõnnetuse teatele antud allkiri ei võta isikult võimalust tõendada oma süü puudumist liiklusõnnetuse põhjustamisel, seetõttu ei saa seda käsitleda VÕS § 30 lg 1 mõttes võlatunnistusena, kuid see on menetluslikus mõttes üks tõend, mida tuleb hinnata kogumis teiste tõenditega. VÕS § 1056 järgi vastutavad suurema ohu allika valdajad mõlemad kahju tekkimisel kui suurema ohuallika valdajad st süüst hoolimata. Samas on võimalik vastutus LKindS § 26 lg 4 järgi ümber jagada, arvestades VÕS § 139 lg 1 sätteid, ning seetõttu leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Kostja otsus vähendada kahju hüvitist VÕS § 139 lg 1 alusel ei olnud põhjendatud, sest kahju ei tekkinud hagejast tulenevatel asjaoludel. Pooled ei vaidle kahju suuruse üle, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista LKindS 44 lg 2 ja VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel vähemmakstud hüvitis 368 eurot. TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse saab TsMS § 174 lg 1 järgi esitada lahendi teinud kohtule 30 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.